Täna hommikul ehmatasin kalli kaasa üles ähvardades kedagi maha tappa. Tema muidugi arvas, et olen liiga palju kõmmutamismänge arvutil mänginud ja näen nüüd temaatilisi unenägusid. Nii hulluks pole veel asi läinud, igatahes ei mäleta, et oleks kunagi ühtegi arvutimängu unes näinud. Tegelikkus oli hoopis proosalisem, nimelt võitlesin varastega.
Unest mäletan niipalju, et olime kaasaga kusagil suusareisil. Bussiga viidi lennujaama, mäed olid megailusad aknast vaadates. Bussist maha minnes selgus, et meil oli liiga palju asju ja peame kaks korda edasi tagasi käima. Mina läksin kottidega ees ja kaasa jäi bussi juurde ootama. Aga tagasi tulles jalutas ta mulle poole ootesaali peal vastu. Nohisesin pahaselt, et nii võidakse ju suusad pihta panna. Nojah, nagu kartsin, polnudki suuski enam hanges püsti bussi juures, kuhu olin nad jätnud.
Mõttes lõin kahjud kokku ja proovides leida kogu loo juures positiivset momenti mõtlesin, et kaasale tuleb niikuinii uued suusad osta. Enda Fisher "World Cup" laudadest oli küll kahju. Vaatasin igaks juhuks ringi ja järsku välgatas neoonkollast eemal. Kurat mingi tüüp jalutas meie suusad õlal rahulikult minema. Esimese hooga tahtsin järgi jooksma hakata aga jalas olevad mäesuusasaapad muutsid jooksuürituse sarnaseks koerte koperdamisega kui olen neile esimest korda lumepapud pannud. Jalast ära kiskuda ka ei julgenud, kartes tüüpi silmist kaotada.
Hirmus viha tõusis rinnus. Kui tahtsin karjuda, et tegelane seisma jääks ei tulnud suust mingit häält nagu unes ikka. Punnitasin nagu segane aga rindkere oleks justkui kinni pigistatud. Nüüd hakkasin aru saama, et tegu on vist unega, kuid aju arust ainult osaliselt. Suuskade virutamine oli tõeline. Hirmsa pingutusega proovisin veel karjuda ja nüüd juba nats õnnestus mingi kole mörin esile manada. Võtsin kogu jõu kokku ja kraaksatasin tõrrepõhja häälega; "Ära tapan, Ära tapan, ... " Endal oli sihuke tunne et olen selleks valmis Tüüp pööras ringi ja tegi süütu näo pähe mille peale mul katus kippus ära sõitma. Hakkasin vaatamata rasketele suusasaabastele üllatava kiirusega vennale lähemale karglema ise kähistades; Ai raisk, ai raisk ...
Nüüd tõi mind kaasa raputamine mõistusele. Võis päris ehmatav äratus olla kui su kõrval voodis tudiv kallis mees ähvardab läbi une maha tappa :D Loodetavasti ei tekitanud püsivat hingelist traumat ja lubatakse täna ikka kenasti külje alla sooja pugeda ;)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!