Wednesday, January 22, 2020

Kuule, Marsile, ... - milleks?

Nagu paar postitust tagasi sai mainitud olen agaralt vaadanud Isaac Arthuri youtube videosid. Seoses Fermi Paradoksi ja Ufolaste eksisteerimisega üldse kerkisid üles mitmed teisedki seotud küsimused. Nimelt puudutati seal möödaminnes võimalust, et ekspansionism ei pruugigi olla elu või ka intellekti vältimatu omadus. Maa peal on ilmselge, et kõigi eluvormide vahel toimub halastamatu võitlus piiratud elukeskkonna hõivamise nimel. Ei maksa ennast petta lasta asjaolust, et liigid ekspansionismi nimel vahepeal ka koostööd teevad. Paraku on õnneks looduslikult kujunenud välja teatav tasakaal, kus ükski liik pole võimeline kõigis keskkondades absoluutset ülekaalu saavutama ja peab ainuüksi ellujäämise nimel terve hulga teistega arvestama. Inimene muidugi on viimasel ajal eluslooduse hullult tasakaalust välja viinud, eriti kui vaadata biomassi nurga alt. Samas on arvata, et varem või hiljem toimub ka inimeste populatsiooni kollaps nagu see kõigi teiste liikidega on juhtunud.

Kui eeldada, et elu üheks eesmärgiks on ekspansionism siis maa peal on ammu enamus eluks kõlblikku pinda hõivatud. Viimased sajad miljonid aastad lihtsalt käib selle ümberjagamine liikide vahel. Kuna maakeral arvestataval määral eluks kõlblikku pinda juurde ei tule oleks ainsaks võimaluseks laienemine teistele planeetidele. Momendil teoreetiliselt võimetekohaseks vaid inimestele. Samas ei saa mõne tüübi kuule saatmist või isegi Marsil koloonia loomist päriselt elu levimiseks nimetada.

Palju on juttu kolooniate rajamisest Kuule, Marsile, hiidplaneetide kuudele ja isegi asteroididele. Samas kui maha istuda ja kaine peaga mõelda, milleks seda teha, on raske leida head põhjust. Ainus vähegi vettpidav oleks inimkonna järjepidevuse säilitamine juhuks kui maakera peaks mingi totaalne katastroof ähvardama. Paraku vaadates tagasi tundub see õige vähetõenäoline, ehkki mitte võimatu. Viimase paari miljardi aasta jooksul on toimunud hulk väljasuremislaineid põhjustanud katastroofe, kuid inimkonna praeguse arengutaseme juures on need kõik üle elatavad. Jah mitte inimkonna enamusele ja tsivilisatsioonile praegusel kujul, küll aga isoleeritud gruppidele. Kuul või Marsil suudaks hea õnne korral äärmiselt piiratud inimeste hulk veidi aega vastu pidada ja seda oluliselt nigelamates tingimustes.

Tihtipeale küsitakse, miks inimesed pole 50 aastat kuule tagasi läinud. Lihtsalt pole piisavalt head põhjust, seal pole suurt midagi teha. Turismiks on liiga kallis isegi miljardäridele ja rahaeraldused teadusele kipuvad järjest enam kokku kuivama seoses "põletavamate" probleemidega nagu elanikkonna sotsiaalne või tervislik heaolu. Valija hääletab selle partei pool, kes lubab rohkem pensi, vähem makse ja paremat tervishoidu mitte nende poolt kes lubavad pappi teadusse või kosmoseprogrammi pumbata. Kuule esimesena jõudmise hoog on minevik, Marsile esimesena jõudmisel pole enam poliitilise süsteemi üleoleku tõestamise mekki man. Kõik süsteemid enam-vähem sarnased, vähem või rohkem demokraatlikud kui üksikud välja arvata, kellest niikuinii asja pole. Natsionalistlik uhkustunne olla esimene tiivustab endiselt, eriti neid riike, kel suurt millegi muuga pole kiidelda.

Kuult midagi kaevandama hakata maa peale toomiseks on täielik mõttetus seoses kuluga. Vahepeal räägiti Heelium 3 varudest, mida pidada saama kasutada termotuumaenergia jaamades. Paraku unustati mainida, et He3'l põhinev terotuuma süntees on oluliselt keerulisem tehniliselt kontrolli all hoida kui seda võrrelda vesiniku isotoopide kasutamisega. Põhjus äärmiselt lihtne: kui vesiniku aatomis on vaid üks prooton siis heeliumil kaks. Termotuuma reaktsiooni käivitamiseks on vaja vastavate aatomite tuumad piisavalt lähestikku suruda, et tugev vastasmõju ületaks elektromagnetilise tõukejõu (samamärgilised tõukuvad mäletatavasti). Kokkuvõttes pole He3 praeguse momendi tehnoloogia juures mingiks ajendiks, isegi kui seda oleks võimalik Kuu pealt kaevandada ja maale vedada. Maa peal leidub deuteeriumi piisavalt mille eraldamine pole probleemiks juba teise maailmasõja ajast saati. Seni ületamatu probleem on piisava võimsusega positiivse kasuteguriga kontrollitava termotuuma reaktori ehitamine.

Marsi kohta kehtib kõik see mis Kuu kohta aga kordades võimendatuna. Ma ei vaidle, et jube põnev oleks Marsil käia, samas praktilist mõtet sellel ei näe. OK, kui saame teada, et seal oli kunagi elu või leiame isegi mingeid elus mikroorganisme (äärmiselt ebatõenäoline) ei anna see teadmine midagi kardinaalselt uut. Kinnitab, et elu tekkimine on suht tavaline piisavalt soodsate tingimuste korral. Ja mis siis, seda eeldab niikuinii enamus teaduslikke teooriaid. Midagi Marsilt Maale vedada pole absoluutselt mõtet. Lipu on robotid juba ammu Marsile viinud. On õige vähe põhjusi, miks peaks Marsile inimese saatma, robotid on juba praegu võimelised enamuse tegevusi edukalt läbi viima. Kokkuvõttes oleks inimese Marsile lennutamise juures üheks oluliseks kuluks ja piiravaks teguriks vajadus teda elus hoida, kusjuures on küsitav millist lisaväärtust inimene Marsiretkel suudaks pakkuda, eriti kui võtta arvesse kui kiiresti robotid arenevad.

Lugedes Elon Muski juttu tuhandetest kosmoselaevadest ja miljonist inimesest Marsil aastaks 2050 kipun kahtlustama, et tüüp hakkab lõplikult reaalsustaju kaotama. Kahtlemata on tegu ärigeeniusega aga ka temal ei jagu pappi rohkemaks kui paari Marsilennu finantseerimiseks. Edasi peab raha tulema investoritelt kelle esimeseks küsimuseks on alati, kui palju ma sellelt teenin ja millise riski juures. Personaalselt ei näe ei lähemal ajal ega ka selle sajandi jooksul mingit Marsiga seotud rahateenimise võimalust kui just sulid välja arvata. Kui inimeste meeskond saadetaksegi Marsile on kardetavasti tegu samasuguse ettevõtmisega nagu Kuu puhul. Peale esimest hurraad mõistetakse, et käesoleval ajal pole seal suurt miskit teha. Inimkonna ellujäämise seisukohalt on mõistlik kõik vabad ressursid suunata maakera elukeskkonna säilitamisele, mis oluliselt lihtsam ja odavam kui Marsile uue Maa ehitamine.

P.S. Tean, et veel hiljuti olin palju positiivsem Marsi koha pealt. Paraku paistab, et vanusega tuleb kahjuks järjest rohkem realistlikku mõtlemist😜 Aga mis teie sel teemal arvate, kas ja millal esimene inimene Marsile jõuab, kes nad oleks ja millised perspektiivid Marsi koloonial võiks olla. 

8 comments:

  1. laias laastus olen samas parteis, et kui Marsil peaks olema võimalik elukõlblikku keskkonda tekitada ja hoida, siis äkki teeks seda hakatuseks Maa peal - hoiaks keskkonda, kus saab elada ja vbla isegi paremini kui hingitsemise piiril.

    mis ei tähenda, et kosmoseunistusi vahel pähe ei tuleks, stiilis "äkki keegi ikkagi oskab aegruumi kokku voltida ja kokkulapatud kohta ussiaugu puurida, nii et saaks lähedalt vaadata hoopis teistsugust maailma."

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jube äge oleks muidugi mingist ussiaugust teise galaktikasse või lausa universumisse lipsata. Samas jäi silma üks minu arust äärmiselt kaalukas sihukeste aegruumi manipulatsioonide ja üle valguse kiiruse liikumise vastane argument: kui see võimalik oleks, siis oleks galaktika juba ammu koloniseeritud igasugu mõistuslike eluvormide poolt. Paraku pole neid kusagil näha :(

      Delete
    2. aga äkki ongi ja me oleme lihtsalt esialgu kahe silma vahele jäänud ja hiljem kaitsealaks kuulutatud? vrd Sentineli saar.

      või siis: äkki ongi ja me ei tea? kust sa tead, et su soolestikubakterid ei ole tulnuktsivilisatsioon?

      Delete
    3. kui me oleks kaitseala või kahe silma vahele jäänud siis tänapäeva tehnoloogia juures peaksime suutma märgata tsivilisatsioone teiste lähedalolevate tähtede juures, eriti kui nad kõrgemal arenguastmel. Eeldatavalt kasutab iga tsivilisatsioon energiat, mille jääksoojuse spekter annaks märku.

      Soolestikubakteri versioon on sutsu liiga ulmeline tulnuktsivilisatsiooni seisukohast. Võimalust, et maal võiks osa elu olla maavälist päritolu ma ei eita. Paraku kasutavad kõik tuntud eluvormid paremakäelisi bioloogilisi molekule (DNA, suhkrud, ...) ehkki põhimõttelist vahet ju pole.

      Delete
  2. Teha Marsist Uus-Austraalia, seline, kus kümme põlve hiljem ei ole viisakas kodaniku käest küsida millal ja mis eesmärgil ta esivanem sinna saabus...
    Tõenäoliselt pole seal aborigeene, kellele vana Austraalia hõivamisel tohutu ülekohus osaks sai ja ega ka valvureid ju vaja läheks.
    (Eugeenikale üsna lähedalt suguluses olev mõte, ma tean ja pealekauba peaks maapealne kohtumõistmine olema õiglane, väga õiglane)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nojah, võtmesõna on siin "teha", igasugu eetilised ja moraalsed küsimused taanduvad esialgu tahaplaanile. Ma nimelt ei kujuta ette, et inimese Marsile lennutamise ajalugu edukamaks kujuneks kui Kuule saatmise lugu. Üksikud lennud võimetekohased, kuid pidev või massiline planeetidevaheline liiklus praeguses sotsiaalpoliitilises olukorras ettekujuteldamatu. Iseasi kui peaks saabuma "Utoopia", robotid teevad tööd ja inimesed niisama logelevad ;)

      Delete
    2. No mu ettepanek oli lihtsalt tobe nali.
      Sõjakas Marss jne.

      Delete
  3. Maei suuda uskuda kuidas USA kuupeal mingi plekk kuudiga käis ja kas üldse käis. Kõik loojakarja läinud tiirlevad ümber maa või vahelduseks käivad teistel süsteemidel külas ja isegi marsil. Tulevikus elame ilusas imiteeritud plastikust looduses, mis ei idane, ega mädane ja robot imeb paugu lahti ja viib valgud panka ilma, et peaksid lilleliigutama.
    Kui Inimene joob nädalaega või unistab, siis tulemuseks on sama.

    ReplyDelete