Robokiisu

Robokiisu MEOWDAR

Ei oska miskit muud kosta, kui et lihtsalt kadestan vanemat tütart. Miks küll minu ajal kujutasid projektid endast enamasti mahukaid teoreetilisi arvutusi mitte tegelikku praktilist ehitamist. Inseneri eriala on tüepoolest äga - nagu lapsepõlve jätk, kui saad klotsidest põnevaid asju ehitada või kokku panna. Tütre üheks ülikooli viimase aasta projektiks oli roboti ehitamine, mis labürindis otsiks üles puust kuubiku, korjaks selle üles ja tooks tagasi algpunkti. Roboti ehitamiseks anti väike summa raha vajalike osade ostmiseks, lisaks oli võimalik kasutada teatud standard juppe mida laboris leidus. Loomulikult pidi lahendus olema võimalikult originaalne. Mitu nädalat käis meil kodus agar disainimine, juppide 3D printimine, kokkukruttimine ja katsetamine.

Eluka ehitamine

Eelmine nädal oli tähtaeg kui kõik Toronto Ülikooli robootikat õppivad tudengid pidid oma robotit zhürii ees demonstreerima. Uhusega võin kuulutada, et lapse meeskond sai 20 osavõtja hulgas esikoha. Nende robot oli ainus, kes esimesel katsel edukalt labürindi läbis, kuubiku üles korjas ja õigesse kohta tagasi tõi ning maha poetas. Viieliikmelises meeskonnas vastutas tütar mehhaanilise osa disaini ja kokkupanemise eest, tema poolakast sõber ehitas sonari ning programmeeris masina. Ülejäänud kolm liiget olevat osalenud abistavas ja logistilises rollis. Otse loomulikult oli disaini elemendina kasutatud kiisu teemat, sest maod ja kassid tütre lemmikloomad. Maokujulise roboti ehitamine oleks liiga keeruline olnud vastas plika kui uurisin, miks ma robotmadu roomamas ei näe.

MEOWDAR labürindis kuubikut otsimas.