Thursday, July 1, 2021

Karjaimmuunsus, fakt või müüt

Seoses vaktsineerimisega räägitakse järjest rohkem karjaimmuunsusest kui imerohust ja lootusest see saavutada paljudes riikides millalgi sügisel. Tänastes uudistes võis lugeda, et Eestis on Kambja vallas saavutatud karjaimmuunsus. Hakkasin mõtlema termini üle ja järsku tekkis kuri kahtlus, et tegu pole millegi muu kui sisutühja väljendiga, millega lihtne rahvast rahustada ning vaktsineerima meelitada. Iseenesest muidugi üllas eesmärk. Ärge veel klõpsake kinni, ma ei hakka levitama mingit konspiratsiooniteooriat, edaspidine mõttekäik on rangelt formaal-loogiline ning lihtsuse mõttes kasutan ümmarguste arvude algkooli matemaatikat.

Esiteks karjaimmuunsuse definitsioon, et oleks selge millest räägin: "Herd immunity is resistance to the spread of an infectious disease within a population that is based on pre-existing immunity of a high proportion of individuals as a result of previous infection or vaccination. The level of vaccination needed to achieve herd immunity varies by disease."

Eesti keeles: "Karjaimmuunsus on nakkushaiguse levikut tõkestav nähtus populatsioonis mis põhineb suure hulga indiviidide eelneva haigestumise või vaktsineerimise läbi saavutatud immuunsusel. Karjaimmuunsuse saavutamiseks nõutav vaktsineerituse tase on erinev ja sõltub nakkushaigusest."

Alustagem tagant otsast. Covid-19 puhul pakuvad erinevad allikad 60-80% elanikkonna immuunsust karjaimmuunsuse saavutamiseks. Olen konservatiivne ja võtan kasutusele 80%. Seega neli immuunset inimest viiest peaks piisama. Arutleks mis vahet see tegelikult teeb nakkushaiguse puhul, mis levib inimeselt inimesele põhiliselt piisknakkuse teel?

Mõtteeksperiment: Bussis on 50 inimest (suur buss ja tipptund), ilma vaktsineerimata leviks koroona mõne nakatunu puhul paari peatusevahega pea kõigile. Põhjuseks ülikerge nakatavus ja minimaalne indiviidide vaheline distants. Kuidas muutub olukord 80% immuunsuse korral (karjaimmuunsus). Eeldusel, et immuniseeritud on 100% kaitstud, ei kanna nakkust ega nakata teisi (millest ükski pole täiesti tõsi) võime need kodanikud võrrandist elimineerida. Nende väärtuseks on 0 mitte -1, nad ju tegelikult mitte ei vähenda aktiivselt nakatumisohtu vaid lihtsalt ei mõjuta kuidagi. Seega jääb bussi alles 10 vaktsineerimata/läbipõdemata inimest. Ainus kaitsev faktor on suurem eraldatus (sest kaitsevahendeid enam ei kanta), samas ruumis 5X vähem indiviide.

Kui üks neist haige, on ikkagi suht suur tõenäosus, et mõni teine korjab nakkuse üles. Tegelikult on oluline ja määrav vaid inimeste kontaktide arv, mis sõltub suurel määral nende tihedusest ruumiühikus. Sisuliselt pole vahet kas 50 inimest 80% immuniseeritusega või 10 kaitsetut kodanikku. Ma lausa julgeks väita, et vaktsineerimine/läbipõdemine ja distantseeritus on ühe mündi kaks külge - kokkuvõttes töötavad sama moodi. Millest saab omakorda järeldada, et kõrge vaktsineeritusega (karjaimmuunsus) aga normaalset elu jätkates (tihedate kontaktidega) on vaktsineerimata kodanikud samas seisus kui varem rangete piirangute ajal. 

Oluline vahe vaid selles, et ohustatute hulk ja nakatumiste absoluutne tase madalam. Ilma järele uurimata julgen arvata, et koroona laastamistöö on oluliselt suurem tiheda asustusega riikides ja piirkondades: Hong-Kongi karjaimmuunsus pakub vähem kaitset kui Islandi täiesti immuniseerimata jätmine tänu äärmiselt erinevale asustustihedusele. Samas riigis peaks see avalduma linna ja maapiirkondade erinevuses. Samas on suureks ohufaktoriks imporditud nakkus: sa võid küll lokaalselt epideemia kontrolli alla saada aga kui väljastpoolt tulevad uued nakatunud (nagu praegu üle idapiiri imporditud delta variant), jäädki uute kollete ja tuuleveskitega võitlema.

Eelnev stsenaarium käsitles idealiseeritud olukorda. Ajakirja Nature artikkel Five reasons why COVID herd immunity is probably impossible rõhutab et tegelikkuses on viis olulist faktorit, mis vähendavad karjaimmuunsuse kaitsvat mõju: Pole selge kas vaktsiinid hoiavad ära nakkuse edasikandumist, vaktsineerituse tase eri piirkondades kardinaalselt erinev, uued tüved mille vastu vaktsiinide mõju väheneb, vaktsiini mõju kestvus, inimeste käitumine ja kontaktide plahvatuslik kasv. Omalt poolt lisaks ka uute tüvede puhul võimaliku kergema nakatuvuse, delta-versiooni korral kaks korda kõrgem. Nakatuvuse kasv on otseses seoses karjaimmuunsuseks vajaliku kaitstute protsendiga, nõudes sama kaitse jaoks sellevõrra kõrgemat taset. Muideks selle artikli leidsin googeldades alles hiljem kui otsisin infi karjaimmuunsuse kohta.

Kokkuvõttes on Eesti olukord momendil pea sama nagu eelmisel kevadel kui vaktsiine polnud. Kaitstud on napilt alla poole elanikkonnast aga uus viiruse tüvi on kaks korda nakkavam ja põhjustab tõsisemaid haigusnähte. Vahe vaid selles, et seekord määrab ohutaseme vaktsineeritus ja läbipõdemine mitte niivõrd vanus ning kaasuvad tervisehädad. Just nägin, et samal teemal on ka Merits sõna võtnud. Pole jõudnud ise kuulata aga julgen arvata, et räägib eelpool tooduga suht sarnast juttu.

P.S. Piirangud piiridel peaks igatahes kehtestama kui soovitakse vähendada järgmise laine mõju. Probleemikohaks on muidugi nii vaktsineerimise kui testimise tõendite kontrolli võimalus, kuidas saab Eesti piirivalve teha kindlaks, et need pole võltsitud või lihtsalt ostetud mõnes korrupteerunud riigis. Minu kogemusel momendil piirikontroll sisuliselt puudub.

12 comments:

  1. Artikli pealkiri on muidugi klikimagnet ning seda vaktsineerimise % lugeda täiskasvanud elanikkonnast on ka kaval nipp seda suuremana näidata.
    Tegelikult peaks vaktsineerima meelitama just sellega, et karjaimmuunsust ei pruugi tekkida st loota saab enda vaktsineeritusele mitte teiste omale. Hetke info kohaselt hoiavad vaktsiinid ära üpris edukalt rasket haigestumist ka praegu uute tüvede puhul.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Momendil väidetavalt kaitsevad vaktsiinid täiskuuri korral seni avastatud tüvede vastu suht edukalt. Ilmselt on vaid aja küsimus, millal enam ei kaitse ja vajame uut sutsakat. Paraku ei tea keegi juhtub see kuu, aasta või kümne aasta jooksul - statistiline sündmus on põhimõtteliselt täpselt etteennustamatu.

      Delete
    2. Kui praegused vaktsiinid uute tüvede vastu ei kaitse enam ja on uued vaktsiinid olemas, siis tuleb meelitadagi sellega, et vaja uut kaitset. Aga praegu saame tegutseda olemasoleva info põhjal ning palju lihtsam on rõhuda hetke kaitsele kui karjaimmuunsusele vms sellisele.

      Delete
  2. Kalkulatsioonides tuleks tegelikult meeles pidada ka seda, et ka need immuniseerimata tüübid ei nakatu 100% tõenäosusega. See on küllap üks aspekt, mis aitab karjaimmuunsusel toimida - kui populatsioonis, kus keegi pole läbi põdenud ega vaktsineeritud, nakatuks x protsent, siis pärast seda, kui ütleme pooled on läbi põdenud või vaktsineeritud, nakatub see sama x protsenti, aga mitte enam kõigist, vaid ainult ülejäänud poolest.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, aga ma tõin väga lihtsustatud arvutusliku näite idee selgitamiseks. Üritades kõiki faktoreid arvesse võtta kujuneks postitus sama keeruliseks ja pikaks kui dissertatsioon :D Niikuinii pole momendil eriti täpseid ja usaldusväärseid numbreid kuskilt võtta.

      Delete
  3. Kui need nn vaktsiinid välja tulid, kinnitati, et seda on vaja vaid 50+ grupile, kus statistiliselt raske läbipõdemine kõige tõenäolisem. Nüüd nõutakse juba lastele teab mille sisse süstimist!

    ReplyDelete
  4. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vabandust, ma polnud veel ärkvel, kui kommentaari kirjutasin :) - linkisin sama "Five reasons" artiklit mis sinagi.

      Delete
    2. P.S. Seesamune “Five reasons…” on üks asjalikumaid artikleid, mida ma viimasel ajal cov19 teemal lugenud olen. Tundub suhteliselt erapooletu, ei kaldu ühte ega teise äärmusesse. Ja mis mulle eriti meeldib - lõpetab positiivsel noodil, selmet ähvardada, et “me kõik sureme hirmsat surma” :)

      Delete
    3. Me kõik sureme niikuinii, enamus meist lihtsalt üritab seda möödapääsmatut momenti nii palju edasi lükata kui võimalik ja mõistlik ega viitsi eriti aega kulutada surma peale mõtlemisele. Järgijäänud ajaga on paremat teha :)

      Delete
    4. Tänane hoiatus WHO'lt pole kõige optimistlikuma tooniga: https://www.bbc.com/news/world-europe-57677178?fbclid=IwAR1RHQY-V99ceFrwbHAX56JhBaSNLmEAUhU8HBLnmMJLGN5cl4oyTOIgFdY

      Delete
  5. 5 juuli uudis Suurbritanniast, kus ollakse karjaimmuunsuse eeldatavale numbrile väga lähedal, annab mu eelnevale arutluskäigule mõningast kinnitust:

    Uute nakatumiste arv kasvas seitsme päeva jooksul sellele eelneva nädalaga võrreldes 67 protsenti, kinnitas valitsusstatistika. Samal ajal oli viimase seitsme päevaga 118 koroonaviirusega seotud surmajuhtumit, mida on nädal varasema perioodiga võrreldes ühe võrra vähem.

    Tervishoiuametnikud seletavad seda erinevust Suurbritannia eduka vaktsineerimisprogrammiga. Ligi 86 protsenti Suurbritannia täiskasvanuist on saanud vähemalt ühe vaktsiinisüsti ja 63,4 protsenti on täielikult vaktsineeritud.

    ReplyDelete