Wednesday, December 24, 2014

Suusavideo


Olen keskelt läbi kord aastas üritanud videoeditoriga miskit filmijuppi kokku panna, aga enamasti tüdinen kiirelt, sest need programmid ei tundu minu ajule piisavalt loogilised. Tavaliselt olen eeldanud, et kui peale vaatan ja menüüdes vähe klikin saan kohe programmi loogikast aru, juhendeid pole kunagi viitsinud lugeda. Ja ehkki on hulk videosid võetud, pole neid eriti postitanud kuna ilma töötlemata pole nad teatavasti tihtipeale isegi endal huvitavad vaadata. Alumistel piltidel on kaadrid videost.

Alles nüüd märkan lumelaudurit
Eile, ehk 22 detsembril käisime jälle suusatamas, Detsembris pole ma vist kunagi 4 korda mäele jõudnud. Rahuloluga võisin tõdeda, et hooaja pilet on juba end ära tasunud ja kõik järgmised suusatamised on niiöelda "tasuta" kui bensuraha maha arvata. Seekord olid mõlemad lapsed kaasas, lisaks pisema sõbranna. Piletite koha pealt oli tollele üllatuseks, et isegi õpilase pilet maksab $62.50 päeva eest (täiskasvanul üle $80). Meie kahesaja dollarised hooajapiletid seega superhea tehing.

Napilt eest läbi
Pisem laps oli veidi põnevil, sest sai esimest korda proovida oma uusi Rossignoli "Radical Racing" suurslalomi suuski, mis sügisel suusashowlt ostsime. Sidemed pidin ise kodus peale panema, sain sobivad "Rossignol Race 155" tuttava kiirlaskumise võistlussuuskadelt, pidin need hästi madalale reguleerima, et normaalse kiiruse juures kukkudes ikka lahti tuleks.

Ilm oli normaalne, kerge pilvitus ja paar kraadi külma. Lumepind väga kõva, mis meile istus, sest sai kiirelt kihutada. Pisem plika teatas peale esimest laskumist, et tahab ainult nende suuskadega sõita, olevat nii head, noh tore et meeldisid. Hakkasime vanema lapsega oma tehnikat lihvima ja võimalikult madalat asendit proovima. Temal muidugi on see paremini käes, aga paistab, et minugi sõit on jupi maad arenenud, mille kinnituseks oli omaette naljakas seik mäel.

Kiki suurel kiirusel pöördes
Laskusin rahulike pööretega nõlva laugemal osal harjutades keharaskuse surumist ettepoole toetudes säärtega suusasaabaste esiäärele. Nii on esiteks endal kerge sõita, sest jalalihaseid suurt ei pinguta ja lisaks lähevad suusad ise pöördesse vaid kerge kehakallutusega suunda andes. Poognaid tehes kuulsin, et keegi sõidab mu taga, lõpuks pidurdasin ettevaatlikult, et tüüpi mööda lasta. Too tuhises mööda ja hüüdis mulle miskit, aga ei saanud aru mida, sest tuul ja lumeragin summutasid teksti. Mõtlesin veel, et mis mõttes oli vaja õiendada, möödasõiduks ju piisavalt ruumi.

Välimise suusa siserant lõikab jäässe, otse minu suunas
All tõstukijärjekorras astus too tüüp uuesti ligi ja teatas, et ta sõitis mu selja taga, sest tahtis õppida kuidas nii sujuvalt pöördeid teha, su sõidustiil on tõepoolest suurepärane. Ma ei osanud nagu üldse reageerida, esimest korda kui keegi mäel mind kiitnud on. Nagu eestlasele tüüpiline vaatasin kole kahtlustavalt otsa, oskamata miskit mõistlikku öelda. Esimene mõte, et pede ajab ligi, ei paistnud vett pidavat, sest naine seisis tal kõrval. "Eeee ...., Thank You" pomisesin oskamata muud lisada. Nähes mu kimbatust lisas tüüp: "I mean it sincerely, your style is really wonderful". Hea, et kõrvad kiivri all, sihukese kiituse peale hakkaks need küll punetama :P Vastasin, et eks ma oma tütrelt õpin, tema sõidab tõepoolest hästi ja kiirustasin tooli peale, jumal tänatud, et ei pidanud kõrvuti istuma ja terve tee üles samal teemal vestlema. Aga ei saa salata, et tegi ikka head meelt küll kui sind kiidetakse.

Stiilinäide :D
Muretsesin, et ta jumala pärast rohkem mu taga ei sõidaks, siis lendaksin kindlasti suurest närvitsemisest ja püüdlikkusest lumme pikali. See situatsioon tuletas meelde, kui noorest peast Rootsis olles läksime koos tuttavaga kohalike eestlastega kossu mängima. Soenduse ajal loopisin lõdvalt ja mingil arusaamatul põhjusel sopsasid pallid pea igast positsioonist sisse. Mängu alustades kuulsin kui üks kohalik teisele seletas, et need kaks tüüpi on Kalevist ära hüpanud. No muidugi ei julgenud ma enam suurt peale visata, piirdusin rohkem söötudega. Seda peeti tagasihoidlikkuseks, et mitte vastastele mängu liiga raskeks teha :P

Lapsed kolmekesi mäel poseerimas ...
Igatahes saime ohtralt harjutada erinevaid nõkse. Plika proovis isegi ühel jalal sõita, mis ootamatult hästi välja tuli. Mina mängisin rohkem raskuspunkti, kehakalde ja käteasendiga. Kui kõik õieti, tuleb sõit super ilusti välja ja võid suurel kiirusel täielikult keha valitsedes alla kimada. Aga kogu laskumise juures seda ei oska teha, ikka läheb üks või teine asi käest. Seekord sai nii mõnigi kord kukutud kuna üritasin kombata oma oskuste piire sõites võimalikult madalas asendis tugevates pööretes suuremal kiirusel. Isegi kukkumised tulid hästi välja, sest tänu õigele raskuspunktile ei läinud enam mäel pöörlema vaid sain peale natukest lohisemist hoo pealt uuesti suuskadele püsti.

... ja laskumas
Filmilõike tehes muidugi nagu kiuste ei tule suusatamine nii kenasti välja nagu sooviks, sest pingutad liiga palju. Google Nexus 5 mobla võtab täiesti normaalse kvaliteediga video, isegi madala valguse korral nagu filmilõigu teisest jupist näha. Ainult fokuseerimine jätab veits soovida. Piltide tegemisel seevastu on sihuke ajanihe, et suusataja ammu kadunud. Pean täpsemalt uurima seadistusi, kindlasti on miski "kiirfoto" võimalus ka olemas. Kleepisin kaks huvitavamat lõiku kokku. Esimese filmis vanem plika, minu laskumisest. Olin oma suusatamisega nii ametis, et ei pannud tähele kui üks lumelaudur samale trajektoorile ilmus, päris napilt uhasin tast mööda. Teisel lõigul on pisem plika uute suuskadega kimamas, muidugi oli vaja suurt kiirust arendada ja minu lähedalt mööda kihutada. Plika paraku kaotas momendiks tasakaalu kui parema suusa siserant jäässe jooksis ja oleks peaaegu minu pikali sõitnud.

Kokkuvõttes oleme kõik elus ja terved, ainult peale 11 tunnist enam-vähem pidevat suusatamist rampväsinud. Koju saime alles pool üks öösel, mina pidin veel hommikul viie ajal ärkama, et kuueks tööle minna. Aga nüüd tuleb kohe 5 vaba päeva, küll jõuan siis magada.

No comments:

Post a Comment