Sünnar Mäel

Sünnat tähistamas, õlle ja suusakeppide toonid sobivad :)
Tagaplaanil pisim tütar oma sõbrannaga.

Eilne oli üks hea päev. Meeldiva kokkusattumusena avati Blue Mountainil suusahooaeg just minu sünnaril, mille puhul olin ka töö juurest vaba päeva võtnud. Lisaks käis esimest korda õnnestunult orbiidil ameeriklaste kosmosekapsel Orion, millega tulevikus plaanis inimesi Marsile saata.

 

Nädala algul otsustasin, et peaks ikka mõned päevad oma selle aasta järgi jäänud kuuest nädalast lisapuhkusest ära kasutama, kõike pole mõtet uude aastasse lükata. Võtsin neljapäeva ja reede vabaks, kokku saan kodus vedeleda viis päeva jutti, sest ka esmaspäev ei pea tööle minema. Laps andis teada, et ta saaks reede suusatama minna, kuna kooli pole sel päeval. Suusamäe infi vaadates, ei tundunud eriti lootusrikas olukord, aga kolmapäeval tuli mulle kui hooaja pileti omanikule email, et reedel lastakse mäele esimest lund proovima.

 

Neljapäeva õhtul panime suusavarustuse valmis, lapsele kruvisin isegi sidemed uutele suuskadele peale. Igaks juhuks otsustasime ka vanad kaasa võtta, sest vähese lume korral kipub siin-seal paljaid kohti olema, lume sees kivitükke ja kruuse, mis põhjad ja kandid ära kraabivad. Vanem plika ei saanud tulla, sest tal eksam samal päeval, kaasa pidi tööl olema. Meie harilikud eestlastest suusapartnerid ei olnud ka tulemas, pisem plika võttis oma sõbranna kaasa.

 

Lund siiski on piisavalt, nii looduslikku kui tehislikku.

Varahommikul sõitsime välja, mäele jõudsimegi parasjagu liftide tööle lülitamise ajaks. Hea, et sai vanad suusad võtta, sest all tõstuki juures oli nii kruusa kui liiva lumes. Ilm suht mõnus nulli lähedase temperatuuriga, isegi päike piilus mõned korrad pilvede vahelt. Ehkki aluspõhi vaid 25 senti pakitud lund, sai õige lahedalt kantida. Enamus kahest avatud nõlvast olid korraliku kihiga kaetud ja pind mitte liiga kõva, vanade suuskade teritamata kantidega täitsa normaalselt sõidetav.

 

Vanade suuskadega uuesti harjumine võttis küll aega aga lõpuks polnud häda midagi. Võisin rahuloluga tunnistada, et üle viikümnesena suudan endiselt mäest alla kihutada. Karates vatti saanud parema põlve kõõlus andis algul tunda aga kui hakkasin sõidustiili paremini kontrollima läks valu üle. Lapse sõbranna suutis meiega kiiruses aga mitte vastupidavuses sammu pidada, juba kaks tundi peale algust kippus kohvikusse puhkama. Võtsime lühikese pausi, rüüpasin oma sünnipäeva õlle ja lükkasime lõuna edasi kella üheks.

 

Laskumisnõlv, hotellid, mets ja järv tagaplaanil.

Õnneks oli rahvast mäel vähe vaatamata esimese päeva soodukale, tõstukipilet vaid $19 (meie muidugi oma hooajapiletitega ei pidanud selle peale kulutama). Saba sisuliselt polnud ja ka seisakuid mitte, sest algajad nii varakult mäele ei tüki. Peale lõunat sõitsime lapsega koos ühte jutti kuni hämaras tõstuki sulgemiseni poole viie ajal. Õhtune sõit algab 18 Detsembrist, siis pannakse tuled peale ja mäge saab lihvida kümneni hilisõhtul.

 

Kokkuvõttes igavene lahe sünnipäev mäel, kahju ainult et pool perest puudu. Aga eks korraldame laupäeval pisikese õdusa koosistumise küünlate valguses head-paremat näksides.