Kremli valikud peale Moskva Musta Teisipäeva

Eilsele eriti sitale päevale Venemaa majanduse jaoks järgnes tänane veel hullem "Must Teisipäev". Kui Vene keskpank lootis laenu protsendimäära kardinaalse tõstmisega peatada rubla väärtuse langust, siis see ebaõnnestus täielikult. Hommikul küll korraks tõusis rubla 58 rbl/$ peale aga hakkas siis katastroofilise kiirusega väärtust kaotama. 80 rbl/$ juures astus vahele keskpank alustades massiivsete toetusostudega, mille suurusest pole praegu veel aimu. Igatahes päeva lõpuks jõudis suhe 70 rbl/$ peale.

 

Selline siis rubla käekäik :)

Kokkuvõttes oli olukord oluliselt nutusem kui veel eelmine õhtu. Pangaprotsent tõusnud 6.5 % jagu ja sellele vaatamata rubla odavnenud pea 10%, lisaks hulk keskpanga valuutavarusid tuulde lastud. Nagu Economistis kirjutati: Mis saab olla hullem kui protsendimäära enneolematu tõstmine lootuses valuuta väärtust tõsta, ainult protsendimäära enneolematu tõstmine ja sellega kaasneva lootuse purunemine. Venemaa momendi majandusolukorra võtab hästi kokku majandusveebilehe artikli pealkiri "Russia is so screwed", "Venemaa on omadega täitsa perses" .

 

Nüüd aga küsimuse juurde, mis saab edasi, millised valikud Venemaale on jäänud, häid valikuid enam jäänud ei ole.

 

1. Keskpank ostab edasi rublasid oma välisvaluuta varude arvel. Sellega kaasneb aga kaks probleemi, esiteks ei paista praeguste trendide jätkumisel neid vahendeid kauaks jätkuma ja teiseks ei lahenda selline käik ühtki põhimõttelist probleemi, ehkki võib osutuda populaarseks rahva hulgas.

 

2. Riik seab sisse valuutakontrolli mehhanismi, keelates välisvaluutat riigist välja viia ning kehtestab ametliku kursi. Sisuliselt tagasipöördumine nõuka aja rahandusolukorra juurde, äärmiselt piiratud valuuta liikumise ja kahe vahetuskursi (ametliku ja tegeliku) situatsiooni. Sellest ei pruugi suurt abi olla lihtsal põhjusel, et esimeste märkide puhul viiakse kõik valuuta Venemaalt välja mis vähegi võimalik, lisaks on venelased ilmselt maailma üks osavamaid rahvaid igasugu piirangutest möödahiilimiseks.

 

3. Venemaa astub samme sanktsioonide lõpetamiseks. See variant pole realistlik seni kui praegune president võimul, sest esimeste nõrkuse märkide ilmnemisel jookseb tema kildkond laiali, keda enam ka kerge rahaga pole võimalik kinni hoida. Ükski dikdaator ei astu vabatahtlikult tapalavale.

 

4. Putini vaatevinklist on ainsaks võimalikuks käiguks agressiivne liigutus kasutades Bismarcki tuntud tarkust, et kodumaise kriisi lahendamiseks on lihtsaim võimalus pisike edukas sõda, mis liidab rahvast ühise vaenlase vastu lükates vastutuse viletsa majandusliku olukorra eest vaenlaste kaela. Paraku pole palju sobivaid kohti, kus saaks "Krimmi teha" ilma suuremate ohvrite ja võimaliku tõsise vastasseisuta endast olulisemalt tugevamate armeedega. Ainsad võimalikud paigad on ikkagi Ukraina idaosa ja Transdnestria. Nato liikmete peale tüübil praegu hammas ei hakka, tõsise sõja risk oleks lihtsalt liiga suur, ja vaatamata ärplemisele pole Putinil julgust olemaks enesetaputerrorist.

P.S. Eilset graafikut kommenteerides võib rahuldusega nentida, et rubla ongi saavutanud esikoha kui kõige suurema langusega valuuta sel aastal.