Jälle mäel

Issi - tütre selfie

Neljapäeval oli siinkandis korralik lumesadu, mis ennustatud 3 - 8 sendi asemel nii 20 cm lund maha puistas. Muidugi tekkis liikluses tavakohane kaos. Hommikul sain suht kiirelt tööle, sest minu marsruudil polnud õnneks ühtki hullu kes oleks maanteel jalakäia kiirusega sõitnud. Töökaaslasel ida poolt seevastu kulus üle kolme tunni tavalise tunni asemel. Lõuna ajal jutu käigus selgus ka üks põhjuseid, miks just Torontos tühisemgi lumesadu ummikud tekitab. Nimelt väitis india päritolu tüüp tõsimeeli, et teised liiklejad on hullud, sest tuututasid tema selja taga kui ta 5 km/h kiirteel sõitis. Tee olevat nii libe, et autod vajusid kraavi. No muidugi, sest kurvis kaldu oleval kiirteel vajud sihukese kiiruse juures teelt maha. Tüübid, kes tulevad piirkondadest, kus lund ja jääd vaid külmuris näha saab tekitavadki meil liikluses suuri probleeme.





Kaadrid videost, mis lõppes lumepilves :)

Peale tööd oli firma jõulupidu, kuhu pooled ilmaolude tõttu tulemata jätsid. Paar õlut ja kere head paremat (kalmaari rõngad, shashlõkk, salat, ...) täis söödud asusin koduteele. Nüüd kulus minulgi kolm korda kauem kui tavaliselt, liiklus kulges teosammul. Kaasa oli õnneks sissesõidutee puhtaks lükanud, sain kohe maja kõrvale sõita. Kodus oli esimeseks mureks suusavarustus järgmiseks hommikuks valmis panna. Olin ju jälle vaba päeva küsinud, vanemal plikal suurem vahe enne viimast eksamit võimaldas mäele minna ja ilma ennustati soodsaks. Õppimise vahele peabki ajude puhkuseks miskit täiesti teistsugust tegema, aitab taastuda ja puhanuna järgmisele eksamile vastu astuda.

 

Laps pidurdamas

Huvitav pilvemuster

Teed olid järgmiseks hommikuks puhtad, kohale saime kiiresti. Mägi suurepärases seisus, ohtralt tulnud värske lume sees sai pehme lume sõitu harrastada. Ilm super paari kraadi külma ja päikesepaistega. Vahepeal tekkis lausa absurdne mure, et põletan veel näo detsembrikuu päikese käes ära. Seekord olid mul uued suusad, nendega ikka palju mõnusam kiiret sõitu teha. Ehkki võistlussuusad ette nähtud jäisele pinnasele õnnestus päris edukalt ka üle ja läbi pehmete küngaste kimada.

Hangest õllepurki otsimas

Sõita oli nii lahe, et seitsme tunni jooksul ei raatsinud rohkem kui kaks lühikest kohviku peatust teha. Võisin endale paar õlut lubada, mida mäel jõin, tüdruk ju autojuhiks. Kuna tervet purki ühe hooga ebamugav rindu neelata, manustasin teist mitmes etapis susates purgi poolel mäel lumme ootama kuni terve tiiru peale teen. Nii püsis jook karge ja värskena viimase tilgani.