Katastroof Donetskis ja Ummik Ukrainas

Donetski lennuvälja uus terminal

Olen siin blogis nii mõnelgi korral ennustanud, et Venemaa mastaapne rünnak Ukrainas kohe-kohe algamas. Seni olen õnneks eksinud, ehkki reaalselt soodne olukord sõjategevuse laiendamiseks eksisteeris. Esmaspäeval toimus ilmselt kõige ägedam ja paremini koordineeritud rünnak Donetski lennuväljale. Venemeelsete, mässuliste, terroristide, ... (kuidas igati neid nimetada) poolt kandis põhiraskust Venemaa kindralstaabi GRU eriüksus. Kui algul olevat operatsioon suht edukalt kulgenud siis lõppes kogu ettevõtmine totaalse katastroofiga. Järgneva panin kokku mitme allika põhjal, üks neist on Inforesist.

 

Ukrainlased nimelt kasutasid igivana taktikat lastes erivägede löögiüksuse kerget vastupanu osutades läbi vana terminali hooneni. Järgnenud mässuliste põhijõududele tõmmati aga täpne suurtükituli peale (täpsuse koha pealt pole imestada, sest torusid on olnud aega sisse lasta mitu kuud). Viimased pole tuntud eriti kõrge võitlusvõime poolest ja jooksid etteoodatult laiali, jättes GRU eriüksuse vana terminali piirkonda lõksu. Järgnes mitu tundi kestnud lähivõitlus, kus kumbki pool ei söendanud raskerelvi suuremas ulatuses kasutada kartes omadele pihta saada.

 

Ukrainlastel oli eelis, sest nemad tunnevad seda ala nagu oma taskut, mis eriti oluline just lähivõitluses. Venelaste kasutuses olevad kaardid ja skeemid ei vastanud tänu suurtele purustustele enam reaalsele olukorrale. Kokkuvõttes löödi päeva lõpuks GRU eriüksus puruks, ellujäänud põgenesid väikeste gruppidena. Ligi sajast langenust olevat 80 protsenti saanud surma kuulihaavade tõttu, mis annab tunnistust ukrainlaste osavalt üles ehitatud kaitsest ja individuaalsest meisterlikkusest. Laipade taskutest leitigi info, mis viitas kellega tegu. Üksikute vangilangenute tunnistused kinnitasid GRU eriüksusesse kuulumist.

 

Ebaõnnestunud rünnak oli põhjuseks, miks vene kindralid palusid vaherahu. Esiteks oli seoses kõige võitlusvõimelisema üksuse lüüasaamisega mõneks ajaks kadunud lootus Donetski lennuvälja vallutamiseks, teiseks soovisid nad oma langenud ära tuua, sest absoluutne enamus oli jäänud ukrainlaste kätte. Kuuldavasti polnud Putin eriti rõõmus, et sunnitud oma tänase kõne ümber tegema, kus juba sees teade Donetski lennuvälja vallutamisest.

Praeguseks ongi tekkinud Ukraina ümber ummikseis, mida kinnitas ka Putini kõne. Põhiliste faktide seis on momendil suht lihtne ja selge. Euroopa Liit ja USA pole nõus sanktsioone tühistama enne kui Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud, mis tähendab mitte ainult Ida-Ukrainat vaid ka Krimmi. Putin välistas sellise sündmuste käigu täna teatades, et Krimm on Venemaa "püha" territoorium. Lisaks asus ta rahvast ette valmistama niinimetatud "rasketeks aegadeks", seoses lääne sanktsioonide ja naftahinna kukkumisega.

 

Ummik on seetõttu, et kumbki pool ei saa praeguses olukorras taganeda loobumata oma põhimõtetest. Viimane katse mingit kompromissi leida toimus Austraalias kui Merkel ja Putin neli tundi kahekesi ilma tõlkideta vestlesid. Kuuldavasti olevat Putin suutnud oma täieliku reaalsuse eitamise ja tuima valetamisega isegi Merkeli endast välja viia. Kokkuvõttes on mõlemad pooled asunud valmistuma väga pikaks vastasseisuks. Mina julgeks pakkuda, et peagi tuleb tunnistada palju teravamat konflikti kui külma sõja ajal, kui vähemalt Euroopa territooriumil otsest sõjategevust ei toimunud.

 

Võimalikud on vaid kolm lahendust.

 

Esiteks: Elu nagu lill - kõik rahul ja õnnelikud.

Venemaa tõmbub tagasi, mis saab juhtuda ainult Putini võimult kõrvaldamisega. See võib juhtuda suht siva ja ootamatult kui mingil oligarhide klikil lõplikult üle viskab ja Putka "infarkti" või "südamerabanduse" saab. Suurt lootust paraku pole, sest nagu kõik diktaatorid enne teda, hoolitseb tüüp paranoiliselt oma julgeoleku pärast ja seda põhjusega. Sellise stsenaariumi puhul taastuksid normaalsed suhted suht kiiresti, aga nagu mainitud, tõenäosus väike.

 

Teiseks: Uus "Pikk ja Leige sõda"

Venemaa hoiab praegust olukorda suures plaanis samasugusena võtmata ette rohkem suuremaid poliitilisi või sõjalisi avantüüre. Selle stsenaariumi alla loeks ma ka väiksemat sorti mässulise territooriumi laiendamise Ida-Ukrainas ja selle piirkonna liitmise Venemaaga. Momendil tundub kõige tõenäosem, sest vaatamata Lääne suhteliselt nõrgale reaktsioonile ei tundu Putin söendavat Ukraina vastu totaalset sõda alustada. Ukrainat nimetas ta oma kõnes siiski vennasrahvaks, mis iganes selle all silmas pidas.

 

Loogiliselt võttes oleks taoline lahendus Putinile kõige vastuvõetavam. Ta võiks vegeteerida pikalt presidendi või miks mitte ka tsaarina, kui eelnev ametiaeg konstitutsiooniliselt otsa saab. Mitte muidugi põhjusel, et konstitutsioon oleks Putinile takistuseks. Sellisel juhul on Venemaal oodata pikka seisakuperioodi. Majanduslikult riik kokku ilmselt ei kuku, sest nafta hinnad ei jää igaveseks odavaks, aga korruptsioon süveneb, raha ja edukad inimesed lahkuvad Venemaalt, rahulolematus vähehaaval kasvab, mistõttu tuleb repressiooni aparaati tugevdada. Ühesõnaga Venemaa hakkab endast kujutama mini Nõukogude Liitu ja seda ilma sõpradeta, sest ideoloogiliselt samal liinil riike, nagu omal ajal sotsialismileer, sisuliselt ei eksisteeri. Pikas perspektiivis viib see Venemaa nõrgenemiseni võimaliku lagunemiseni välja.

 

Kolmandaks: "Kuum vastasseis"

Venemaa suunab kõik jõupingutused sõjaväe võitlusvõime tõstmisesse. Talvel intensiivistatakse rünnakuid Donetskis ja Luganskis. Selleks on aga vaja suuremaid Vene sõjaväeüksusi, mille "legaalseks" kohale toomiseks kuulutavad niinimetatud DNR ja LNR end iseseisvaks ning siis liituvad "Novorossia" nime all Venemaaga nagu Krimm. Ukrainale esitatakse ultimaatum territoriaalsete nõudmistega ja hiljemalt varasuvel murtakse koridor Krimmi ning sealt edasi Musta mere rannikut pidi Transdnestriani välja. Sõltuvalt sõjakäigu edukusest on ka võimalik suurema osa Ukraina okupeerimine.

 

See stsenaarium on riskantne mäng suurtele panustele aga nagu mitmed analüütikud maininud, on varem välispoliitikas male stiili harrastanud Putin muutunud pokkerimängijaks. Taolise mängu juures sõltub sündmuste areng suurel määral teiste osapoolte käitumisest, juhusest ja isegi õnnest. Kui tugevalt reageerib lääs, kuidas Ukraina suudab sõjaliselt vastu seista, kui hästi vene väekoondised tegutsevad. Raske ennustada kas Putin võtab sellise riski ette, sest eks ta peab tunnistama, et kuigi suudab nõrgemaid peksta siis Euroopa vastu ta hammas tavasõjaväe tasemel ei hakka. Tuumakonfliktini ei lähe ilmselt temagi, sest oma elu on liiga armas. Ainus pisike mure, et tüüp põeb miskit parandamatut haigust (mingil kõlakad on kostnud) millisel juhul on käitumine ettearvamatu.

 

Kokkuvõttes kaotab Venemaa pikas perspektiivis igas stsenaariumis, teised muidugi ka aga Venemaa kõige rohkem.