Pisem laps oma kooli ees koos sõbraga enda tehtud disainikursuse projekti tassimas |
Praegu võtsin õlle ja asusin blogistama, sest ei saanud allkorrusel oma arvutile ligi, et Battlefieldi mängida. Lastel on eesti sõbrad külas, seadsid oma läpakad üles ja asusid kampas miskit Garrys Mode õuduka versiooni mängima. Momendil kostab alt piisavalt erutatud kisa, et magama ma niikuinii minna ei saa. Pealegi liiga vara, kell alles kaheksa. Niisiis veidi eelmise nädala juhtumistest:
Vanemal lapsel oli kolmapäeval viimane eksam, mis tähendas et kui neljapäeval lõuna ajal helistasin suuskade teritamise asjus, kostus moblast uimane pomin: "Ma magan ikka" mille peale ka toru ära pandi. Nojah, ei seganud teda enam, aga kojujõudmise ajaks oli plika end voodist välja ajanud. Pisema korjasin koolist üles, sest too tahtis oma disainikursuse meistritöö koju tarida. Tegu igavese piraka korrugeeritud papist valmistatud tooliga, mis isegi minu raskuse edukalt välja kannatas.
Õhtuks oli vanem laps piisavalt ergas, et tahtis tiiru laskma minna. Ma suurt ei viitsinud, aga andsin järgi, ega enam palju aega pole kui saab koos temaga kusagil käia. Paari aasta pärast kool lõpetatud ja lendab kes teab kuhu maailma peale laiali. Tiirus saime kokku tuttavaga, kes oli koos oma pojaga tulnud viimase jõulukinki proovima. Õnnelik elu ikka neil siinsetel lastel, miks küll minu isa ei kinkinud 14 sünnipäevaks automaati :P
Esimesel pilgul tundus kuidagi kahtlaselt tuttav relv, äkki mõistsin, et tegu ju samaga, mis arvutiumängus mu lemmikuks. Austerlaste poolt veidike modifitseeritud holograafilise sihikuga SCAR-H mudel, mis 0.22 moonale ümber ehitatud. Igavese hea mulje jättis see riist, paraku pole temaga suurt miskit ette võtta kui pole endal maakohta kus metsas täristada. Aga ei saa salata, et sellised mustast metallist riistad näevad häbemata seksikad välja.
Laps lasi oma võistlusvooru ära, mina ei hakanud paugutama, sest tahtsin normaalsel ajal koju saada, hommikul varajane ärkamine suusamäele sõitmiseks. Äratus pool seitse, kõigepealt saiapoodi ja siis korjasime lapse ülikoolikaaslase peale. Too Poola päritolu noormees õpib samal kursusel ja mõlemad tegelevad ka raketiasjandusega. Tüdruku väitel miskit romantilist pole aga niipalju kui ma oma noorusest mäletan, siis mingi tüdrukuga suusatama ma niisama küll poleks viitsinud minna. Poisi õde ja vanemad piilusid igatahes huviga ukse peal kui asju autosse toppisime :)
Külmahärmatis, ehkki ainult -8C |
Suusatamise kohta niipalju, et ilm oli hea, paar külmakraadi ja kerge pilvitus. Lumi suht kõva ja isegi jäine algul, võistlussuuskadele ideaalne pinnas. Mul võttis paar sõitu aega enne kui sain õige tunde sisse aga siis kimasin jää krigisedes kui noor jumal, eriti peale esimest õlut. Noormees polnud palju suusatanud, aga mis tehnikast puudu, selle korvas noorusliku julgusega. Kimasid koos alla sihukese kiirusega, et mul oli tegu sabas püsimisega. Vahepeal kadusidki ära, nii et tunnikese sõitsin omaette. Koduteel oli igaks juhuks plika roolis, tegelt olin täitsa värske hingeõhuga, sest viimane õlu läks lõunasöögi kõrvale aga koju hakkasime sõitma alles üheksa ajal.
Laupäev sai niisama maha molutatud. Hommikul käisin pisema plika ja koeraga jooksmas, siis surfasin neti uudisi ja koristasime elamist, et veidi viisakamalt jõuludele vastu minna. Kaasa on terve õhtu vaaritanud, verivorste, piparkooke ja igasugu muid jõulutoite varakult valmistama asunud.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!