Friday, September 11, 2015

Eestlased kui Euroopa põlisasukad


Juhtusin lugema uurimust Eurooplaste päritolu kohta, konkreetselt oli juttu Baskidest. Baske peetakse täiesti eraldiseisvaks rahvaks, nende kultuur ja keel oluliselt teistsugused kui teistel sama piirkonna elanikel. Samas on teada, et keeleline ja kultuuriline erinevus ei pruugi kattuda geneetilisega nagu selgelt näha meie Siberi asiaatidest keelesugulaste põhjal, kes ilmselgelt väljanägemise poolest meist kardinaalselt erinevad.
 
Tegelikult tahtsin kirjutada hoopis huvitavast kõrvalseigast, mis tolle uurimuse käigus välja tuli. Euroopa asustati teatavasti mitmete sisserändajate lainete poolt. Arvatakse, et esimesed moodsad inimesed tulid Euroopasse kusagil 45000 aastat tagasi kas üle Gibraltari või Lähisida kaudu. Nemad leidsid siit eest Neandertaallased ja eeldatavasti nottisid viimased suht lühikese ajaga maha, ehkki on võimalik et üksikud grupid elasid kaugpõhjas või mägedes isegi viimase jääaja üle. Eurooplaste geneetilisse koodi jätsid nad siiski jälje, eriti märgatava Põhja-Eurooplastesse, kellel võib kuni 4% Neandertaallaste geene leida.
 
Viimane jääaeg surus nii taimestiku kui loomad tagasi aga uue soojenemise käigus saabusid põhjapõdrakarjade ning teiste elukate kannul uuesti inimesed liustiku alt vabanevasse Euroopasse. See esimene laine koosnes küttidest ja korilastest, keda võime õigustatult nimetada Põlis-Eurooplasteks. Esimesed põlluharijad saabusid järgmise suurema lainega 7000 aastat tagasi segunedes põliselanikega ja enamasti ka tõrjudes viimased välja. Baskide esivanemaiks ongi segu neist kahest grupist, hilisemad migrantide lained avaldasid vähest mõju tänu geograafilisele eraldatusele, mistõttu nende kultuur nii erinev.
 
Pommuudiseks on minu arust aga fakt, et kõige kõrgem Põlis-Eurooplaste geenide tase on säilinud Eestlaste ja Leedukate genoomis keskmiselt 30% tasemel. Mingil põhjusel pole just neid kahte rahvast suutnud põlluharijatest sisserändajad eriti edukalt assimileerida. Kui võtta Kanada eeskujuks siis võiks me taotleda eristaatust kui põliselanikud, mille alla kuuluks nii soodustingimustel kalastamine ja küttimine, maksuvabastus kaubanduses kui ka hulk muid soodustusi ning hüvesid. Tegelikult muidugi poleks see hea nagu indiaanlaste näitel on näha, kui inimene ei pea miskit tegema, et mõnusalt ära elada siis ta mandub kiiresti ja lihtsalt joob, suitsetab või nuusutab end surnuks kuna elu on igav.
 
Me võiks isegi taotleda endi kui ohustatud põlisrahva looduskaitse alla võtmist :) Igatahes saan nüüd aru miks ma end metsas alati koduselt olen tundnud ja miks poisikesena alati metsa hulkuma läksin, ürgsed geenid lõid välja, mis muud.

3 comments:

  1. kas see oli sellest eelmise postituse raamatust pärit?

    Mikita raamatus toodi samuti eestlasi ja leedukaid välja, aga selles osas, et ühel neist on kõige blondimad ja teistel kõige rohkem sinisilmi ( ma ei mäleta, kudapidi see oli).

    Millest 1+1 kokku pannes võiksime äelda, et PõlisEurooplane on sinisilmne blondiin????

    ReplyDelete
  2. Ei, BBC science sektsioonist, kliki kohe alguses "uurimust" peale, seal on link artiklisse. Ma tavaliselt lisan lingid algallikatega taolistes postitustes, aga siin oli see linkimise värv kole tuhmiks jäänud. Originaali leiad Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America veebilehelt.

    Blonde on kõige rohkem kesk Rootsis, Lõuna Soomes ja Lääne ja Põhja Eestis http://www.theapricity.com/forum/showthread.php?91728-Theory-blonde-hair-origin-Paleolithic-Europe-and-possible-main-hair-color-of-Euro-s-over-10-000ybp, silmavärvi kohta ei tea.

    ReplyDelete
  3. Huvitav on see, et ma olen üles kasvanud selle teadmisega. Meil vedeles kodus mingi esimese vabariigi aegne ajalooraamat, mille ma 10 aastase plikana läbi lugesin. Loomulikult on praeguseks see kaduma läinud ja mul pole aimugi kes kirjutas ja mis pealkiri oli, aga imehästi on jäänud meelde see, kui põlised on eestlased Euroopas. Siis veel ei olnud geeniteadust, aga raamat kandis sama põhimõtet. Nüüd jäi see mind kummitama, et mis raamat see oli ...

    ReplyDelete