Kaarti vaadates sain aru, et Tõraverest saab Tallinna poole kahte erinevat teed pidi. Lihtsaim oleks Tartusse tagasi aga huvitavam Viljandi poole ja siis Rapla maanteed pidi Tallinna suunas. Kuna aega oli otsustasin huvitavamat ja ilmselt ka lühemat teed proovida, mida polnud kunagi varem sõitnud. Maantee kulges suht pikalt Võrtsjärve kallast pidi, veits enne Viljandit keerasin põhja suunas, et lõigata ja kaardi põhjal ilusamaid teid pidi sõita. Järsku meenus, et Türil elab mu malevakaaslane. Pidasin kinni ja helistasin, oligi kodus ning meelsasti nõus mulle kohalikke vaatamisväärsusi näitama.
Kohale jõudsin mobla GPS kasutades ilma kordagi teelt eksimata. Boonusena sain kerge lõunaeine, mille kõrval jällekord vanu aegu meenutasime. Kirna mõis olevat üks huvitav koht ja sinna suundusimegi peale einestamist. Kohaliku folkloori järgi olevat tegu "erilise" energiaga piirkonnaga, kus lausa energiasambad taevasse lähevad. Seal pidi käima koos rahvas, kes taolistesse asjadesse usub. Mõis ise on osaliselt restaureeritud, peaukse taga avanev saal, kus meid "võlurkass" tervitas ja parem tiib korrastatud. Paraku siiski suht palju lagunemas nagu osa põrandaid, millest võib kergelt läbi kukkuda. Paistis, et hooneid kasutatakse ka külmema ilmaga, sest nõukaaegne bulleriaanahi lösutas ühes nurgas.
 |
| "Energiasammas" 5 kuuse vahel :) |
Park oli palju põnevam kui mõisahoone. Ehkki kohati võsastunud, võis siin aimata omaaegset majesteetlikkust. Suured mitmeharulised puud ja kogu planeering kruusaga kaetud jalgradadega oli päris äge. Ühes kohas kasvas tihedalt koos 5 kuuske mille vahel istepink. Siin võiks küll hea ettekujutusvõimega energiasammast tunnetama hakata kui õlu või kaks rinnus :)
Ilusad pildid.
ReplyDelete