Kevadturniiri vabavõitluse video

Noh ja siin minu vabavõitluse matside lühikokkuvõte. Eks video ole veidi konarlik aga kasutasin esimest korda video-editing tarkvara. Pole eriti keeruline kuid tohutu hulk võimalusi tegi ettevõtmise aeganõudvaks.

Vabavõitluse ja Demo pilte

Kiki Mawashi-Geri pähe

Kiki Oi-Tsuki kehasse

Mari Gyaku-Tsuki kehasse (poolfinaal)

Mari Yoko-Geri kehasse (finaal)

Mari Oi-Tsuki kehasse

Mari Mae-Geri solaari

Ushiro-Geri kehasse (esimene ring)

Uraken-Uchi pähe

Mae-Geri kehasse (teine ring)

Mae-Geri blokk, haare jalast ...

... ja Gyaku-Tsuki pähe

Punkti vääriline Oi-Tsuki (veerandfinaal)

Mawashi-Geri kehasse ja punkt mulle

Oi-Tsuki piisavalt lähedal vastasele punkti ja 4:3 matshi võidu jaoks

Gyaku-Mawashi-Geri

Oi-Tsuki

Vabavõitluse poolfinaal, Mike jalalöök veidi üle sihtmärgi

Vabavõitluse finaal, Dani Ushiro-Geri

Vabavõitluse finaal, Mike saab punkti

Loodetavasti on samurai mõõk kindlates kätes

Pidurdusmoment

Kurk pooleks mees ühes tükis.

Karate Kevadturniir

Laupäeval oli karate kevadturniir, ehk Shito-Ryu stiili Canada lahtised meistrivõistlused. Väljastpoolt tuli võistkond Iirimaalt, esindajad Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Ukrainast ... Jällegi läks hästi, sest nagu vanad kalad poolnaljaga ütlevad on iga võistlus õnnestunud kui läbid selle suuremate vigastusteta.

Kiki sai oma vanusegrupi vabavõitluses neljanda koha, Mari võitis vabavõitluse omas grupis ja sai lisaks noorte mustade vööde katas neljanda koha.

Ise sain suhteliselt lihtsad vastased esimeses kahes ringis, võites kiirelt mõlemad ja jõudes nii teist korda järjest veerandfinaali. Nüüd tuli vastu astuda veidi tugevamast puust kõrgema dan'i mustale vööle.

Normaalaeg loppes seisul 3:3 sai aeg täis. Lisaajal läksin rünnakule jättes kaitse hooletusse, minu löök jäi veidi liiga kaugele, et punkti tuua kuid vastasele anti vasturünnaku eest punkt, 3:4 kaotus. Mõningaseks lohutuseks, et too mees sai lõpuks neljanda koha.

Turniiri lõpus toimus ühe meie juhtiva sensei pulm, kus lapsed lilleneiudena figureerisid.Õhtul kutsuti meid kõiki restorani pulmapeole.

Kuld ja Kalliskivid

Pühapäeval käisime perega jälle Royal Ontario Muuseumis.

Vaatasime maailma kuulsat Burgess Shale kivististe kollektsiooni (haruldaseks on see, et üle mitmesaja miljoni aasta on säilinud isegi mõnede pehmete elukate jäljendid). Lastele taolised elukad meeldisid kuid ujuma sellises seltskonnas eriti ei tiku:)

Hõbe ja kuld nii naturaalselt kui ka kangides

Siis tutvusime egiptuse ajaloo väljapanekuga ja lõpuks suundusime mineraalide osakonda kus eraldi väljapanekuna kuld ja kalliskivid vaatamiseks kuulikindlast klaasist kappides.

Enne lahkumist astusime kiirelt läbi Jaapani ja Hiina ajaloo saalidest.

Seapraad

Külmkapis ringi luurates avastasin, et polegi eriti miskit mõnusat hamba alla panna. Kuna laps polnud saia küpsetanud ei saanud ka võileibu teha, millega muidu enne naise kojujõudmist nälga kustutan. Jogurtite tagant leidsin toore sealiha kamaka ehk “kinkku” nagu seda sommid kutsuvad. Viimases hädas panin tolle pannile ja suskasin ahju olles enne konsulteerinud küpsetustemperatuuri koha pealt – järgisin soovitust 165ºC. Aja keerasin ahjul täitsa suvaliselt 3 tunni peale, eks ole lõhnast tunda kui kärssama läheb.


Siis meenus, et soola peaks ehk kah lisama. Sikutasin panni välja ja raputasin lihale tunde järgi, igaks juhuks mitte liiga palju lähtudes põhimõttest, et juurde saab alati lisada mitte aga vähemaks võtta. Kui nii poole tunni pärast vaatama läksin paistis asi veidi liiga kuiv ja kallasin pannile vett lisaks. Kolme tunni pärast nägi liha hea välja, viskasin kartulid, kaalikatükid ja porgandid kõrvale, veidi vett juurde ja lasin veel tunnikese haududa. Tulemus oli üllatavalt hea, naine isegi arvas, et võiksingi toitu tegema hakata. Eks järgmine kord pean põhja kõrvetama, muidu ülendatakse veel köögitööliseks:)

Kevadekuulutaja

Kevadekuulutaja

Eile õhtul märkasin kerge üllatusega teleka ees istuva lapse peas sagimist. Lähemal uurimisel hingasin kergendatult: ei olnudki hiigeltäi, ainult uimane herilane. Palusin tüdrukul rahulik olla ja oodata kuni fotoka toon. Pisem plika ei kannatanud välja ning piilus, mis küll teise peas sedavõrd huvitavat on, et nii issi kui emme fotokaga tulevad.

Fotosessioon

Herilast märgates eemaldus ta kiirelt ohutusse kaugusse. Mari ja herilane võtsid asja rahulikult poseerides meile mitme nurga all. Isegi siis kui näitasin tüdrukule fotoka ekraanil, kes juustes jalutab, ei tekkinud paanikat – Mari meil selline külma kõhuga tegelane. Lõpuks tüdines putukas fotosessioonist ja lendas kardinale. Sealt korjasin ta ettevaatlikult rätikuga üles ja viskasin õue lennuilma proovima.

Nimepäev

Head nimepäeva kallis Ene!!!

Matkaplaanid

2000 kevad - 4 aastane Mari ja mina Killarney's

Reserveerisin telgiplatsid nii Awendas kui ka Killarney's. Seda saab teha kõige rohkem 5 kuud ette ja minu üllatuseks oli enamus kohtasid juba ära võetud. Killarneys olid augustis enam kui kahesajast vaid paar kolm telgiplatsi vabad, Awendas umbes kümnendik reserveerimata – paremad muidugi võetud. Kui ei teaks, et ka muidu on pargid populaarsed arvaks, et telkimine on seoses majandusliku allakäiguga odava puhkusena moodi läinud.

Awendasse läheme randa telgitama, seal on rohkem niisama puhkamine, rannas lesimine, ujumine ja öösel tähtede vaatamine, sest koht on asustusest ja valgusreostusest suht kaugel. Kindlasti teen ka mõned lühikesed matkad, et näha mis vormis lapsed on.

Augusti algul sõidame Killarney'sse. Esimesel päeval lühem matk mägedesse hindamaks laste vastupidavust., Teisel hommikul seljakotid selga ning suundume neljaks päevaks metsikusse loodusesse. Kõik eluks vajalik peab kaasas olema. Suurema osa laadin endale selga aga lapsed peavad ka üht-teist tassima. Võtan ühe kolmese telgi, ühe magamiskoti pealepanemiseks (alla saab pehmenduseks lehepudi, oksi ning riided seljast), kuiva toitu, vett, potikomplekti, suure noa. Igale ühele on 'survival” komplekt (taskunuga, tulemasin, taskulamp, vile, metalltops, kompass, sidet plaastreid, ...). Muidugi on mul kaart ja GPS (topo kaardiga). Mobla levi pole seal absoluutselt kuid Nokia GPS'i saan kasutada.

2000 kevad - Meie matkaseltskond Killarney's

2000 sügis - Perega Killarney's

2008 kevad - Mina Killarney's

Esimesel päeval läbime kõige pikema lõigu. 16-17 kildile eeldatakse kogenud matkajal kuluvat 9-10 tundi. Seega peame varakult teele minema, et mitte pimeda peale jääda. Teine etapp on suhteliselt lühike, vaid 7-8 km (3-4 tundi), paneme telgi üles, sööme veidi ja ronime siis kohaliku kõige kõrgema mäe tippu. Edasi-tagasi eeldatakse 5-6 tundi kuluvat. Meil loodetavasti vähem, sest võtan vaid vee ja kaerahelbe pulgad kaasa. Kolmandal päeval suundume tagasi läbides umbes 13 km, neljandal ootab ees nii 11 kilomeetrine tagasitee, ööbime suurel telkimisplatsil. Viimane päev võtame rahulikult, pugime autosse jäänud kraami ja lesime rannas.

P.S. See pole Aprillinali!