Dieppe Tragöödia

Kanada ajaloolane Mark Zuehlke on kirjutanud õige mitu teise maailmasõja oluliste lahingute teemalist raamatut, seda muidugi Kanada vaatevinklist. Kui tänapäevalgi on vaatamata 70 aasta möödumisele raske leida teisest maailmasõjast objektiivselt kirjutavat inimest, siis too kirjanik paistab püüdvat enamasti toetuda ajaloolistele dokumentidele ja faktidele, tuues välja ka poliitiliselt vägagi ebamugavaid detaile.

Eestlased pole ilmselt operatsioon "Jubilee"-st kuulnudki, ehkki tegu oli liitlaste suurima dessantoperatsiooniga peale sõja algust. Kanadalaste puhul kutsub tolle lahingu meenutamine esile valusaid mälestusi, sest tegu Kanada sõjaajaloo suurima läbikukkumisega.

Liitlased olid 1942 aasta alguseks suht täbaras seisus, Saksamaa tundus kõigil rinnetel edukalt tegutsema. Churchillil oli hädasti vaja kas või pisikest edukat operatsiooni, et panna inglasi uskuma edaspidise vastupanu võimalusse. Eriti hirmutas teda informatsioon, Stalini salaläbirääkimistest Hitleriga arutamaks vaherahu võimalust või isegi kapitulatsiooni tingimusi. Sellestki faktist pole liitlaste ajaloolased just pasundanud, nõukogude omadest rääkimata. Igatahes oleks Venemaa sõjast väljaastumise korral olnud Inglismaa langemine vaid kuude küsimus.

Kanada dessant rünnakul

Parim suhteliselt ohutu kuid kindla eduvõimalusega operatsioon tundus olevat mõne Prantsusmaa ranniku sadama hõivamine kas või lühikeseks ajaks, näitamaks oma lahinguvalmidust ja võitlussoovi. Strateegiliselt või isegi taktikaliselt oluliste sadamate ründamine tundus olevat lootusetu, mistõttu valiti sihtmärgiks igasuguse sõjalise tähtsuseta suht pisike endine kuurortlinn Dieppe, kus asus mitu hotelli ja isegi kasiino. Paar suht edukat pisemat operatsiooni andsid inglastele kindlustunde, et ka üks veidi suurem ei tohiks erilisi probleeme tekitada.

Sakslaste kaitsepositsioon

Kui inglased arutasid planeerimise käigus, millised üksused valida operatsiooni läbi viima, tundus propagandistlikust vaatevinklist olevat hea mõte anda võimalus mõnele teisele inglise krooni alla kuuluvale riigile. Kanadalased haarasid võimalusest suure rõõmuga kinni lootes tolle lahinguga enda sõjalist meisterlikkust tõestada. Loomulikult kindralite tasemel, sõduritelt ei küsita ju kunagi, nende asi on käsku täita. Absoluutne enamus võitlejatest sai salastatuse eesmärgil operatsiooni sihtmärgist teada alles laevadele asununa.

Ehkki planeerimise käigus avaldasid mitmed juhtivad sõjaväelased kahtlust operatsiooni edukuses, suruti see läbi poliitilisetel põhjustel toetudes osavalt juhtivate kindralite auahnusele. Nii asus 18 augusti õhtul invasioonilaevastik teele. Öösel läbiti miiniväljad ilma vahejuhtumiteta, alles ranniku lähedal sattuti kontakti paari saksa patrulllaevaga, mis aga ei äratanud vastast üles, sest kerget laskmist merel peeti tavaliseks igaöiseks nagistamiseks.

Dieppe rand peale lahingut

Tänu navigatsioonivigadele ja tüüpilisele sõjaaja segadusele jäid aga laevad hiljaks ja enne kui maabumist jõuti alustada märkasid sakslased, et tegu on tõsisema ettevõtmisega. Kanadalaste operatsioon hakkas kohe algusest viltu vedama, sest paljud üksused ei randunud selleks ettenähtud kohtades. Sakslased olles kaitselahingute meistrid, olid hästi ette valmistunud, nende plaan sujus suures osas just nii nagu ette nähtud. Osavalt paigutatud raskerelvad ja kuulipildujad olid sektsioonid eelnevalt sisse lasknud. Randunud kanadalasi lasti nagu märklaudu õppustel või tiirus.

Kanada langenud mererinnatise ees

Olukorra tegi hullemaks asjaolu, et liitlaste poolne side oli totaalselt häiritud ja nende juhid polnud valmis halbu uudisi uskuma, saates lootusetusse lahingusse ka teise ja kolmanda laine. Lahingu käigust siin jutustama ei hakka, keda huvitab, soovitan ise lugeda. Piisab kui tuua välja mõned numbrid: umbes 5000'st rünnanud kanada sõdurist sai surma 907 ja langes vangi 1946, Inglismaale tagasi pääsenuist polnud haavatud vaid need vähesed, kes mingil põhjusel polnudki maabunud. Lisaks kaotas inglaste laevastik hulga meremehi ja laevu, kaasa arvatud ristleja pommitabamuse läbi. Lennukeid lasti alla 106, kusjuures 67 lendurit sai surma. Sakslaste kaotused olid sealjuures tühised, 121 surnut, 201 haavatut ja 11 kaduma läinut, 37 viidi vangina Inglismaale, lasti alla ka 48 lennukit.

Kanada sõjavangid Dieppe's

Ehkki enamasti on kaitselahingute pidajail eelis ja kaotused väiksemad, ei õigusta miski rohkem kui kaheksakordset vahet, eriti arvestades asjaolu, et kui liitlaste puhul oli tegu suures osas eriväljaõppega eliitväeosadega siis sakslaste poolel tihtipeale vastas noorukitest ja vanameestest koosnev tagavaravägi või rindelt puhkusel viibivad sõdurid. Eriti piinlikuks tegi liitlastele kogu loo nende detailse sõjaplaani sattumine sakslaste kätte. Seal ära toodud Gefi konventsiooni vastased juhised vangide kohtlemisest maksid hiljem kanadalastele valusasti kätte, kui nende endi vange sarnaselt koheldi. Peale plaanidega tutvumist olid sakslased veendunud, et liitlaste poolt pole vähemalt aasta jooksul reaalset ohtu, sest nii amatöörliku juhtimise korral pole põhjust neid karta. Ka prantslastest tsivilistide suhtumisest, kes saksa snaiperitele liitlassõdurite asukohti vabatahtlikult ette näitasid pole varem avalikult räägitud.

Üks väheseid sõjaajaloolisi kirjutisi, mis võitjate poolt kirja panduna paistab üsna objektiivne olevat.