Ameerika demokraatia vajab tugevat uuenduskuuri, paari sajandi tagusel süsteemil põhinev valimissüsteem ei sobi XXI'sse sajandisse. Pole ju normaalne, et praktiliselt on võimalik valida ainult kahe partei vahel. Selge, et inimeste vaated ei saa olla nii kitsapiirilised. Kui kumbki ei peegelda sinu vaateid siis kas jätad valimata või hääletad selle poolt, kes tundub vähem halb.
Kokkuvõttes esindab valituks osutunud president vaid väikese protsendi elanikkonna nägemust. Pealegi tundub mulle, et seekord on ameeriklaste ette seatud üks nirumaid valikuid üle pika aja. Kui nii mitmetelgi eelmistel valimistel oli üks kandidaatidest mulle sümpaatne (ehkki muidugi kaotaja rollis nagu Gore või McCain) siis seekord võta üks ja viska teist.
Kuna vaatan ikkagi läbi eestlase pilgu osutub Obama kõige suuremaks miinuseks tema külmavärinaid esile kutsuv välispoliitika "Jaltalik paindlikkus" Venemaa suunal. Seda kajastab kõige paremini kogemata Söulis mikrofonidesse jõudnud järgnev mõttevahetus Medvedeviga:
President Obama: On all these issues, but particularly missile defense, this, this can be solved but it’s important for him to give me space. (Kõik need probleemid, aga eriti raketikaitse, see on lahendatavad, kuid on tähtis, et tema (Putin) annab mulle manööverdamisruumi.)
President Medvedev: Yeah, I understand. I understand your message about space. Space for you… (Jaa, ma saan aru. Mõistan su vihjet ruumi mõttes. Manööverdamisruumi sinu jaoks ... )
President Obama: This is my last election. After my election I have more flexibility. (Need on mu viimased valimised. Peale valimisi saan paindlikum olla.)
President Medvedev: I understand. I will transmit this information to Vladimir. (Ma saan aru. Annen selle info Vladimirile edasi.)
Ameeriklaste vaatevinklist pole ta majandusprogramm eriti edukas olnud, ehkki suutis depressiooni ära hoida. Tervishoiu poliitika, mis inimlikult on mõistetav ajab aga riigieelarve järjest sügavamasse miinusesse.
Romney puudustena näen tema liigset konservatiivsust, mis valituks osutumise juures võib USA üleliia tugevalt parempoolsesse äärmusesse kallutada. Temagi majanduspoliitika kipub rohkem soovunelm kui realistlik plaan olema. Pole ju võimalik samal ajal makse vähendada, sõjalisi kulutusi suurendada ja eelarvet tasakaalustada lõikamata drastiliselt kulutusi. Välispoliitiliselt tundub ta vene suunaliste avalduste põhjal Eesti jaoks sobivam olevat, aga kes ütleb, et tegu pole niisama hüüdlausetega.
Tegelikult pole ju mingit sisulist vahet, kes presidendiks saab, sest kummalgi juhul pole oodata mingeid olulisi muutusi. Ameerika jätkab tasapisi oma allakäiguteed nii või teisiti. Kui eelmine sajand kuulus USA'le siis selle suurvõimuks saab olema tõenäoliselt Hiina, kes on jõudnud USA'le kannule ja nii mõneski osas juba möödunud või möödumas. Muidugi on alati võimalikud globaalset tasakaalu sassipööravad ettenägematud katastroofid.
Ennustan, et Obama võidab, eks homme näe kas mul oli õigus. Loodan ainult, et ta ei pea kinni venelastele antud lubadustest, muu suurt ei huvita.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!