Isadepäeva ronimised

Meil siinmaal tähistatakse isadepäeva hoopistükkis millalgi kevadel, mistõttu mul veab, saan lausa kaks korda aastas enda ümmardamist nuruda:) Tänu supermõnusale ilmale, +15C ja päikesepaiste läbi õhukeste pilvede, otsustasime rattasõidu ette võtta. Esiteks sõtkusime jõeorgu mööda mänguväljakule, kus lastega sai käidud sellest ajast saati kui vanem plika kaherattalise seljas püsis, pisem oli siis mul seljas.

Ajad nii palju edasi läinud, et nüüd teeb seesama pisike plika hoopis issile kiigel hoogu. Kiikusime oma isu täis ja sõitsime jõe veidi metsikumale vastaskaldale. Olime enne avastanud ühe puu, mis kaldu üle jõe vajunud lausa kutsudes turnima. Lapsed ronisid kordamööda tüve peal jõe keskele välja, kus veeni oma 3 - 4 meetrit kukkumist. Seal hakkas puu kahtlaselt palju läbi painduma ja õõtsuma, soovitasin neil siiski päris teisele kaldale ronimist mitte üritada.

Kaasas olev siinse sõbra poeg sügeles küll väga ja viskas isegi rattakiivri minu poole kallast, et kergem oleks. Ma keelitasin teda üritust teinekord oma isaga kordama, teise lapse puhul ikka nagu ekstra vastutus. Vanem plika avastas veidi edasi ühe jämedama puu, mis kindlam ronida, kuid jõest see üle ei ulatanud. Lapsed tahtsid teispool jõge sillani sõita aga pisike oja tuli ette, millest nad ei viitsinud üle sõita. Ootasin teisi mõttesse vajunult teiselt poolt tulemas, vaatasin korraks selja taha, kust lähenes paar kena neiut. Äkki sain aru, need ju minu oma tütred, appi kui suureks kasvanud, mõni ime, et meeste pilgud peale jäävad:)

Koduteel avastasime ühe piraka puu, mis kohe silla juures kaardu üle tee vajunud. No muidugi oli ka selle otsa vaja turnima minna, ja sealt pahaaimamatuid möödujaid kilgetega ehmatada. Kodus oli juba tänaval tunda grillribi lõhna, kaasa visanud liha küpsema. Küll maitses hea aias laua taga süüa ahjukartuleid grillribidega. Kokol käisid sabajupats ja keel võidu, temagi sai konti närida.

Hiljem vaatasime veel ühe uuema ulmeka telekast. "Prometheus" tundus mulle üsna jura aga millegi pärast kaasale meeldis, kes meil muidu ulmekate fänn just pole. Ju vist seetõttu, et minu maitsele kole aeglane, koledaid kolle oli vähe, selle asemel kuhjaga tuutu-luutu stseene. Õhtu lõpuks sai kohvi kõrvale värsket sooja saia või ja prantsuse emmentali juustu viiludega. Ja riigitöötajana on mul lisaks nädalavahetusele ka esmaspäev ning teisipäev vabad. Mis sa hing veel tahad, isadepäev missugune.