Boxing Day

Suurema lapse jõulukingitus või
projekt mõneks järgnevaks nädalaks.

Viimastel aastatel pole ma sel tarbijahullutamise päeval füüsiliselt ostlemas käinud, ehkki üht teist üle interneti tellinud. Boxing Day tähtsus on üldse vähenenud ja näiteks igasugu elektroonika (mida mina vaatan) on kõige soodsamalt hoopiski Mustal Reedel ja Küber Esmaspäeval Novembri lõpus. See aasta aga tuli suurema lapse lauaarvuti tahtmine kuidagi hilja nii, et magasime need päevad maha ja ei jäänud üle muud kui Jõulupealset soodusmüüki kasutada. Lootsime kraami üle interneti osta aga paraku juhtus sihuke asi, et enamust tüdruku väljavalitud kaupa interneti kaudu ei müüdud, ainult ise poest sai osta.

Mis siis ikka, peale hommikusööki võtsime kohvi kõrval nimekirja ette ja viskasime kiire pilgu peale, kas soovitud kraami ikka Canada Computers nimelises elektroonika poes on. Neil nimelt netis laoseis klientidele vabalt vaadata. Teatava üllatusena selgus, et meie enda lähedal oli enamus sooduskaupa juba esimese tunniga välja müüdud, samas kaugemal läänes oli ikka mõni soovitud judin olemas. Neelasime kiirelt viimased ampsud ja kohvilonksud ning kiirustasime autosse, et mitte ilma jääda. Poe lähedusse jõudes oli selge, et suurt lootust pole - sihukest pilti nägin viimati vene ajal kui vetsupaberit müügile tuli. Saba vonkles poolest saati ümber kvartali, paarisaja dollari kokkuhoiu pärast ma küll väljas tund või kaks külmetada ei viitsi.

Pöörasin pettunult tagasi, aga laps teatas peale mõne minutilist moblaga surfamist, et kui sõidaksime Burlingtoni, mis umbes 20 km põhjapool, siis tolles poes olevat laoseis hulga parem. Vaba päev, ok sõidame vaatame kuidas "India linnaosas" olukord on. Saba oli sealgi aga vaid paarkümmend inimest, võtsime järjekorda ja kümne mindi pärast saime sisse. Kõigil paluti kotid ära anda, ilmselt on virutamine suureks probleemiks. Nüüd läks kiireks, sest mitmeid asju oli vahepeal kriitiliselt väheks jäänud. Esimesena krabas tütar viimaseks osutunud arvutikarbi, see oli soodne kuna postikulu netis tellimise puhul oleks õige kopsakas, lisaks veel tootja $30 sooduskupong. Järgmisena võtsime toitebloki, neidki vaid paar tükki järgi.

Ülejäänud kraam oli leti taga, sest liiga pisike ja kallis et vabalt poeruumis kõigile näppida. Vägeva emaplaadi saime viimase, graafika kaarte oli ka vaid kaks järgi. Soovitud mälu ja protsessorit polnud. Võtsime ainult 16 GB veits madalama kiirusega mälu, eks tulevikus kui vajadus tekkib, saab rohkem ja kiirema panna. Protsessoriga ei tahtnud kompromissile minna ja kui kuulsime, et praegu tellides saame alles kahe nädala kuni kahe kuu pärast kätte, otsustasime mujalt veits kallimalt muretseda. Müügimees soovis head õnne ise kelmikalt muiates. Alles kodus saime aru miks, nimelt pole terves Kanadas praktiliselt üheski poes, kaalusime juba USA-sse sõita aga netist uurides selgusm, et pole sealgi - täitsa ennekuulmatu lugu. Huvitav artikkel netis "Inter core i7 in short supply" mis selgitab defitsiidi tagamaid. 

Pika tuulamise peale leidsime, et Neweggis veel oli aga $50 kallimalt. Mõru maitsega suus tellisime ära, samas hiljem avastasin, et Canadas saame ikka super soodsalt, USA's hinnad veel kallimad. Ainsad asjad, mida rahulikult jagus olid protsessori ventilaator, kõvaketas ja SSD. Mina endale $349 maksvat soovitud videokaarti MSI GTX 970 100 ME ei saanudki, sest kohe hommikul välja müüdud. Mõtlesin kas võtta GTX 960, mis supersooduka peal maksis $219, aga see poleks piisavalt võimas, et järgmise aasta uusi mänge täie peal vedada, poleks ka mõtet kunagi planeeritava uue süsteemi peale ümber tõsta. Kokkuvõttes odavam osta pigem hea ja kallis kaart iga viia aasta tagant kui enam-vähem iga kahe aasta tagant. Lisaks muidugi vähemalt esimesed aastad saab täiega uhada.

Tänu samale filosoofiale saan oma 5 a vana arvuti peale uue videokaardi panna, sest emaplaat ja protsessor olid tolle aja kohta ägedad. Eks seepärast panustasime ka tütre arvuti puhul emakaardi ja protsessori peale, need ju arvuti süda millest sõltub palju ja milliseid juppe saad hiljem juurde lisada. Kokku kulus nats üle $1100 kogu selle kraami peale. Ei julgenud toidupoest läbi minna ja asju autosse jätta, sest siinmaal on just jõulude ajal politsei andmeil moes parklas auto aken kiviga sisse lüüa ja kingitustega vehkat teha.

Netis surfates märkasin, et mu soovitud videokaart on kesklinna poes olemas. Proovisin neile helistada aga muidugi olid liinid kinni. 20 minti sõitu ei tundunud palju lootuses, et saan ka oma kingi kätte. Nojah kohale jõudes naerdi mind viisakalt välja, et kuidas võin nii naiivne olla. Laoseis lihtsalt neil uuendamata, sihukese hinnaga kaardid läksid kohe hommikul paarikümne minutiga. Kaka ma ütlen, aga pole hullu, elame veel, eks pean veidi aega vana kaardiga mängima :P Positiivse külje pealt jääb see nuts pangaarvele alles.

Teisipäeval tulid sõbrad külla ja ime küll, aga noored ei istunudki arvutite taga, hoopis kenasti meie uhiuues dojos mattidel ja mängisid omatehtud lauamängu. Hiljem õhtul küll vaatasid üleval suurest telekast "The Marsian" filmi, mida streemisid kusagilt netist. Minagi tahaks seda näha, pole teab mis ajast enam filmi vaadanud, viimane oli vist lennukis Eestist tagasilennul.

Aasta eelviimasel päeval meenus, et üks suht oluline osa on arvutisüsteemist puudu, nimelt pole ju väärikat monitori. Põhimõtteliselt käiks minu vana monitor küll, aga sihukesele uhkele süsteemile tuleks viisakam muretseda. Netis poodide seisu uurides selgus, et ehkki kõik head ja soodsad olid ammu läbi müüdud siis mõned on tagasi toodud ja niinimetatud "open box" asju uuesti müügil. Tagasitoodud kaubad on 10% odavamad kuid kehtib sama garantii mis uuel. Kokkuvõttes ju väga hea pakkumine. Meie poes polnud vastavat monitori ja ka ka suurte konkurentide juures olid kõik läbi müüdud. Samas leidis müügimees, et Mississauga poes on paar just meie soovile vastavat tagasitoodut. 

40 minti aega, kihutasime sinna kohale. Kahest ekraanist üks oli tagasi toodud kuna tollel oli pixel must, teine lihtsalt polevat kliendile meeldinud. Lisa 10% hinnaalanduse juures aga kehtis reegel, et tagasi võtavad vaid defekti korral ja kuni 5 musta pixelit defektiks ei loeta. Tootja garantii küll katab selle, aga saatekulud peab klient kandma. Rahvusvahelise pakina monitori saata on õige kulukas, samas pakutakse $40 eest 3 aastat kõikehõlmavat kaupluse garantiid. Ehkki tavaliselt kunagi sellist asja ei võta, tundus too momendil mõistlik, sest kurat teab miks see monitor tagasi toodi, nii on vähemalt mingi kindlustunne. Kokkuvõttes vahetasime 10% hinnaalanduse 3 aastase garantii vastu.

Monitor ise on Benq RL27HM professional gaming monitor, mida kasutavad mitmed mänguliigad turniiridel. See on lausa Benq firma veebilehe peamiseks reklaamiks, samas hinna poolest suht normaalne (soodukaga $279) kui võrrelda viimase aja ülikõrge lahutusvõime või sagedusega ekraanidega, millele ta muidugi ligi ei pääse. Samas tekkib küsimus palju seda graafikat võimalik tegelikult inimese silmaga eristada. Igatahes seadis tüdruk kodus ekraani üles ja ehkki esialgu tundusid värvid kuidagi kahvatud kui läpakaga võrrelda siis peale manuaalset seadistamist keris pilt väga teravaks ja värviküllaseks. Laps paksult rahul ja ei nuta, mis ongi kõige tähtsam :D

Jõulupäev ja arvutijuppide tuulamine netis

Jõulupäeval muidugi magas terve pere mõnuga sisse kuni koerad lõpuks rahutuks muutusid ja meid näksima tulid. Koko oleks ehk edasi põõnanud aga kutsikal lihtsalt on kole igav. Esiteks hakkas lapse toa ukse taga kraapima ja vinguma ja kui eluka meie juurde lasin ronis voodisse ning ei jätnud enne rahule kui korraks välja pissile sai. Kui meil uni ära aetud . sirutas, haigutas pikalt ja häälekalt ning lasi rahuloleva ohkega pikali ning jäi õndsa ilmega hoobilt magama - ülesanne täidetud.

Peale kohvi suurt söögiisu polnud seoses eelmise õhtu kõhutäiega, aga pisem laps tegi uue Takojaki masinaga munakujulisi pannkooke, neid sai siiski näksida. Kaasa teatas, et täna võtab tema täispuhkusepäeva, toit on külmikus, saame ise hakkama. Noh kord aastas saab ikka, tegin nalja vastu. Ilm oli ilus ja päikesepaisteline, sihuke varakevadine tunne. Läksin aeda, korkisin õlle ning vaatasin ringi. Otsustasin kasutada ära eelmisel õhtul välja veetud lõkkealuse ja lõikusin vanad kuivanud vaarikad ning põldmarjad välja ning põletasin ära. Viimastega peab õige ettevaatlik olema, sest nende okkad eriliselt teravad ning haakuvad, kultuursordi marjad siinmaal seevastu maitsvamad kui vaarikad. Muru on küll roheline aga õnneks pikemaks pole kasvanud ja jõulupäeval niitmist siiski ei vajanud. Korra küll mõtlesin, et pulli mõttes võiks ju masina käima panna, et rohi siledaks tõmmata, ikkagi haruldane võimalus. Seekord siiski ei viitsinud palja kunsti (foto) nimel pingutada :P

Kuna järgmine päev on Boxing Day, tegeles vanem laps agaralt oma uue arvuti juppide otsimisega. Tal nimelt plaanis ise üks eriliselt vägev lauaarvuti valmis ehitada. Mina olen tavaliselt läinud mugavamat teed ostes mingi tuntud firma soodsa põhiarvuti ja vahetanud seal osa juppe paremate vastu, laps tahab aga kõik täpselt oma soovi järgi üles seada. Delli supersoodne pakkumine pani isegi tema mõtlema; viimase peal XPS eriti soodsalt $1700 eest (täna juba pildil $1800). Paraku oli videokaart nigela võitu, GTX 960 2GB veab momendil välja aga uuemaid mänge enam ultra seadistuses ja täislahutuses ei jaksa toetada, 4K ekraani puhul oleks asi hoopis nigel. Videokaardi oleks hädapärast üle elanud aga emaplaadi koha pealt oli Dell kokku hoidnud ja pakkus odavat versiooni, mis muudab masina hilisema uuendamise pea võimatuks, mälu oli küll 32 GB näol ohtralt aga madalaima kiirusega odavaim variant, no mitte et see momendil palju tähendaks. Tütar otsustas vaadata, millise hinnani ta ise jõuab kui arvuti soovitud juppidest kokku paneb ning asus netiavarustes sooduspakkumisi tuulama.

P.S. Kõik hinnad on Canada $ !!!  

1USD = 1.4CAD

1CAD = 0.72USD

Minagi viskasin huvipärast videokaartidele pilgu peale kuna 4 aastat vana süsteem kipub aeglaseks jääma. Ennast momendi olukorraga kurssi viies selgus mitu meeldivat tõsiasja. Esiteks sobivad tänapäeva PCI-e 3.0 kaardid ilusti minu arvuti PCI-e 2.0 pesadesse, ja teiseks ei kaotavat nad ka kiiruses, vähemalt mängude puhul, mis mulle oluline. Teiseks nõuavad tänapäeva videokaardid oluliselt vähem võimsust, seega pole vaja oma 550W toiteblokki välja vahetada. Kolmandaks peaks minu süsteemi esimese põlvkonna i7 protsessorist ja 8GB mälust piisama, need ei hakkaks videokaardi toimimist märgatavalt piirama.

Googeldades "GTX 460 upgrade" soovitati enamasti "GTX 960", mis olevat sisuliselt sama kaart, lihtsalt uuemal tehnoloogial ja umbes 2.5 korda kiirem. Kõrgemale polevat suurt mõtet minna kuna hind kerkib märgatavalt aga võimsus mitte nii palju - 960 olevat parima hinna ja võimsuse suhtega. No nii, vaatame palju rahakotti peab kergendama sihukese kaardi ostuks. 

Oligi mitu soodsat pakkumist, millest minu hinnakategoorias vingeim tundus MSI GeForce GTX 960 2GB GDDR5 GAMING 100ME $255 eest. Enamasti hinnad veits alla $300 2GB kaartide puhul ja natu üle 4GB kaartide juures. Samas 4GB ei endvat erilist eelist kuna 4K FullHD kõrgema lahutusvõime jaoks, mida see toetaks, jääb GTX 960 128 bitisest andmeribast väheks. Siis aga tegin avastuse, mis pani suu vett jooksma - MSI GTX 970 on ülisoodsalt $350 eest pakkumisel. See oleks juba niisuguse võimsusega kaart, mille võiks järgmise süsteemi peale kaasa võtta, samas normaalhinda ligi $500 ei raatsiks maksta. Mõlemaid paraku pole võimalik netist tellida vaid peab poodi kohale sõitma.

Laps oli vahepeal ka oma valikud teinud ja esitas mitu erinevat versiooni alates "soodsaimaga", mis kuidagi käiks ja lõpetades hinna poolest reaalsuse piiridesse jääva "unelmate" süsteemiga. Vaatasime need koos üle ja peale mõningast arutelu leidsime plika suureks rõõmuks, et mõistlik on muretseda see "unelmate" süsteem. Maksaks küll umbes $500 rohkem kui "budget" versioon aga esiteks peaks originaalselt kauem vastu ja lisaks võimaldaks judinate uuendamisega eluiga oluliselt pikendada. Osava kombineerimisega oli ta suutnud selle samas hinnas hoida mis Delli süsteem, samas super emaplaadi ja tasemel videokaardiga. Alati on kompromiss - kui ostad eelmise põlvkonna juppe, saad tonks maad soodsamalt, aga pead varsti jälle uue süsteemi peale mõtlema hakkama. Viimase põlvkonna puhul maksad rohkem aga peab kauem vastu ja pikas perpektiivis tuleb odavam ning vähemalt algul on sul viimase peal süsteem. Minagi saan enda vanale uue videokaardi sisse visata kuna omal ajal sai võimsaim CPU ja korralik emaplaat muretsetud, uue videokaardiga peaks veel kaks aastat välja vedama kui enne välk sisse ei löö :P Muideks sihukese õnnetuse vältimiseks on muretsetud ka korralik voolu ja pinge hüpet blokeeriv pistik, isegi netikaabel läheb sealt läbi. Mis muud kui 26'l jooksuga poodi.

Jaanipäevasoe Jõuluõhtu

Et saaks pruuniks teiseks jaanuariks :)

24 Detsember on Canadas normaalne tööpäev ja seda isegi riigiasutustes. Sel ajal kui kaasa, lapsed ja koerad mõnusalt tudusid pidin mina end üles ajama ning tööle sõitma. Noh tegelikult oleks võinud vaba päeva võtta ja koju jääda, sest neid on mul veel uhkelt järgi, aga uni läks hommikul ära ja teades, et ega enne kahte kodus niikuinii rahvas erilist aktiivsust üles ei näita otsustasin parem tööl oma aja maha molutada ja samas ka makstud saada. Sealgi oli ootamatult vaikne, lahendasin sudokusid vaheldumisi töökaaslastega lobisemise ja kohvitamisega. Paar tundi tuli siiski aparaatide hooldusele kulutada, et meelest ei läheks, miks meid tööle on võetud. Ilm oli muidugi totaalselt ebatüüpiline, hommikul +16C sooja.

Koduteel oli kerge ummik aga suuremat see ei seganud. Kaasa tellis poest peekonit ja vahukoort, viimane oli otsa saanud, nostalgiline nõuka aja meenutus, et siingi ei pruugi kõike alati jaguda. Kodus istusin kõigepealt tahaaeda, kiskusin särgi seljast, et detsembrikuu päikest nautida ja korkisin õlle. Kui just päikesepõletust ei tule siis vähemalt saan pruuniks teiseks jaanuariks nagu "Curly Stringside" laulus. Skypesin kodustega ning näitasin neile läpaka kaameraga jõululoodust ja uut dojot allkorrusel. Jutud läbi, lasin korraks päikese käes silma looja. Tukkumast ajas üles kaasa küsimus, millal vahukoore toon. Kutsusin vanema lapse rattasõidule aga too suurt ei viitsinud. Võtsime koerad, viisime elektriliinide alla jalutama, mina sõitsin edasi poodi. Muidugi olin seljakoti maha jätnud mistõttu ei saanud kõike head osta, mis silma jäi. Kaks kilekotti näpus sõitsin koju tuues ära nii vahukoore, kartulikrõpsud kui ka jõululille kaasale.

Jõulutuli :P

Vahepeal oli juba hämaraks läinud ja kuna temperatuur õues soem kui Jaanipäeval otsustasin selle tähistamiseks pisikese "Jõulutule" süüdata. Aianurgas vedelevad eelmise aasta kuuseoksad sobisid ideaalselt sütituseks et kevadel lõigatud mooruspuuoksad tuld võtaksid. Korkisin õlle lõkke ääres ja lebotasin aiatoolis meenutades Jaanipäeva. Täna oli väljas olla lahedam, sest vihma ei sadanud ja paar kraadi soem ka. Taevas kumas pirakas täiskuu valgustades üksikuid õhukesi pilvi, vähe müstiline oli lõkke ääres istuda. Sädemed tõusid õige kõrgele, hakkasin juba muretsema, et uue katuse räästasse niimoodi tuld ei sütitaks.

Jõuluetüüd ehk pidulaud enne serveerimist

Vahepeal olid kaasa ja lapsed õhtusöögi ettevalmistusega ühele poole saanud, majas levisid eriliselt isuäratavad aroomid, mis kippsid koeri hulluks ajama. Põhiroaks oli sealiha ahjupraad kartulite, porgandite, kaalikate ja sibulatega, lisaks muidugi hapukapsast ja eelmisel päeval valmistatud verivorstid. Kõrvale rüüpasin mina tshehhi õlut, kaasa ja lapsed miskit "käsitöö" Itaalia limonaadi. Magustoiduks naise enda tehtud kohupiima mousse tort pohlamoosi kattega, alus viigimarjade ja mandlite segust. Kõik oli super maitsev ja kere sai liiga täis õgitud nagu oleks Mandarinis käinud.

Magustoidu ajaks oli seltskond pugimisest väsinud

Paraku seisis ees traditsiooniline õhtune jalutuskäik, et anda jõuluvanale võimalus kuuse alla pakid poetada. Nii sooja jõuluilma ma kogu siinolemise ajast ei mäleta, tavaliselt on külm ja tuiskab, ehkki vahel ka üle nulli ja sajune juhtunud olema. Tegime ümbruskonnale paraja tiiru aga õiget jõulutunnet sihukese soojaga ei teki. Koerad hakkasid kodu poole tagasi sikutama ja ega meiegi mallanud oodata, et näha mis see aasta jõulumees toonud. Muidugi olid pakid kohal, kõik olid vist head lapsed olnud, sest keegi ilma ei jäänud :) Koertel oli ohtralt põnevust, kutsikas üritas pidevalt pakkimispaberi nutsakuid pihta panna ja nendega minema joosta.

Lebotasime kes diivanil, kes põrandal, vaatasime Eesti TV jõulusaateid ja tuletasime vanu aegu meelde. Lõpuks hakkas seltskond vähehaaval igaüks oma tubadesse kobima, mul oli vaja veel järgmise DogTagi jaoks 5 vastaste masinat puruks lasta. Liitusin poole pealt mänguga ja ehkki algul eriti hästi ei läinud siis lõpupoole hakkas üks tüüp laseriga tanke märgistama ja ma sain natukese ajaga mitu täistabamust järjest juhitavate mürskudega. Lõpuks olin 5 asemel 12 tanki ja muud lahingumasinat puruks lasknud ning võisin rahumeeli oma "autasu" välja lunastada. Õhtul enne tudile kerimist surfasime netis koos kaasaga kõrvuti voodis lesides - moodne perekond nagu me oleme. Seega jõuluõhtu läks igati asja ette.

Jõuludeks valmistumine !

Detsembrikuus pole millegi pärast olnud viitsimist blogistada. Põhjuseid on mitmeid aga peamine vist siiski see, et vabal momendil arvuti ette istudes on tahtmine Battlefieldi mängida üles kaalunud blogistamise. Nad saatanad kavalad ka, pühade puhul on igasugu promod käimas, kus igasugu ülesannete täitmise eest saad autasusid - näiteks kui notid hiinakate kuulipildujaga 25 vastast päevaga saad amburi DogTagi.

Aega kulus ka allkorruse koristamise peale, et saaks seal Dojo ehitusega edasi minna. Koristamise käigus sai kastide kaupa prahti välja visata, sealhulgas ohtralt paberikraami. Uskumatu kuidas inimene kipub igasugu rämpsu "igaks juhuks" kõrvale panema enamust sellest kunagi kasutamata, Sihukest käitumist võib mõista nõuka arutu defitsiidi tingimustes, aga tänapäeval pole küll mingit õigustust vanu judinaid alles hoida. Alati saab uue poest osta ja igasugu paberikraami on palju mugavam arvutis hoida või netist otsida. Kõike ei saanud prügipäevadega välja visatagi, lihtsalt ei mahtunud konteineritesse. Ruumi tuli all ohtralt juurde ja boonusena leidsin üles mitu ammu ja lootusetult kadunud asja, millest märkimisväärsemad on välise kõvaketta toiteblokk ja revaluba. Igatahes jõulueelsel päeval andsin kibekiiresti viimast lihvi lastele mõeldud jõulukingile ehk siis allkorruse dojole (karate treeningruum - saaliks oleks seda palju nimetada). Lapsed tegid sel ajal emme juhtimisel köögis verivorste. Jõudsingi kenasti valmis nii, et jäi isegi aega üle kiireks Battlefieldi lahinguks, mille käigus teenisin vastase pussitamise eest Aries DogTagi :)

Meie dojos mahub lahedalt tegema katat, ettevaatlikult võib ka vabavõitlust harjutada. Seinad on laminaat põrandaparketist, sest Kanadas pole normaalse tugevuse ja normaalse hinnaga ilusat seinamaterjali müügil. Kõige ilusam, tugevam ja odavam oli põrandaparkett seinale kinnitada. See nõudis veidi insenerimõtlemist ja lisatööd, sest tavaliselt hoiab ju raskusjõud põrandat paigas, aga saime ilusti hakkama. Plaatidest lagi jäi endine, lihtsalt värvisin keldrist leitud vana valge värviga kaks kihti peale ja nägi välja peaaegu nagu uus.

Põrandalt sai vanad plaadid eemaldatud, mis uputuse käigus osaliselt lahti tulnud. Värvisin betooni üle ja katteks ostsime ehtsad tippkvaliteediga karate matid, samasugused mida rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse. Värvivalikuks siiski puidu imitatsioon mitte punane ja sinine, mida võistlustel kasutatakse - teeb ruumi veits heledamaks ja hubasemaks. Üks sein koosneb maast laeni peegelustest, mille taga nii suusariided kui muu träni hoiustatud. Kata harjutamise juures on suurtest peeglitest hea poose ja kehaasendeid ning löökide kõrgust jälgida.

Poksikotid on momendil nurgas aga need riputan maja kesktala külge, siis saab kodus kottide tagumist harjutada. Ruumi on plaanis kasutada ka ajutise külalisteruumina, kus saab niisama hängida või isegi soovi korral magama keerata. Põrandamaterjal on ju pehme ja soe, ainult magamiskotti ning patja lisaks vaja. Kaasa kavatseb lisaks teha paar poroloonist lahtivõetavat tooli-magamisaset, mida kerge liigutada. Kui saab vana mööbel välja visatud, viime ka praegu elutoas asuvad treeningmasinad alla. Dushiruum on ka kohe sealsamas. Nii et uuel aastal saab alustada trenni uue hooga. Lapsed arvasid, et nüüd ei saa peale kooli kodust välja kolida (või kui siis hästi lähedale) sest nii lahe trennivõimalus kohe käepärast. Saame vist veel paar aastat oma lapsukestest kinni hoida :)

Vene tankid (tankistid) Süüriasse?

Armee
"Ja tookord kui ma käskisin Teil tanki ära maskeerida, maskeerisite te ta nii ära, et siiamaani pole keegi teda üles leidnud." :DPS! Mina pole tõlke eest vastutav, aga vastavus pole ka point! :D
Posted by Teet Arukaev on 30. mai 2015. a.

Vene armee õppustel valmistumas Süüria kampaaniaks :)

Kui tankid süürlastele anda näeme järge sellele videole ;)

Ükskõik millise nurga alt vaadata venelaste Süüria afääri, midagi toredat selles nende jaoks ei paista olevat. Küllap nad kahetsevad juba praegu, et end üldse asjasse segasid, palju mõistlikum oleks olnud lasta lääneliitlastel seal oma raha ja poliitilist kapitali kulutada. Lisaks mõttetule ressursside raiskamisele, sest sõjaväe baaside ülalpidamine ja õhurünnakud odavad pole, on natukese ajaga tulnud taluda suht suuri kaotusi reisilennuki, sõjaväelennuki ja seni vaid mõne mehe surma läbi. Samuti suudeti vastutustundetu käitumisega kapitaalselt rikkuda suhted Türgiga, kes seni oli üks sõbralikumaid NATO riike.

On selge, et sõltumata lennuväe rakendamise ulatusest on lõpplahenduse saavutamiseks vaja maaväed sisse viia kuna ükski kodusõja osapool pole piisavalt tugev, et kogu riiki vallutada ja valitseda. Suurimaks probleemiks kujuneb siin aga olukord, kus erinevaid osapooli toetavad erinevad riigid: Venemaa ja Iraan Assadit, NATO "mõõdukaid mässulisi" ja osa rikkaid Araabiamaid eesotsas Saudidega islamiste. Kõige hullema stsenaariumi kohaselt reageerivad teised osapooled oma maavägede sisseviimisega kui üks seda teeb ja nii võib väga kergesti konflikt järgmisele tasemele minna kus Venemaa ja NATO relvajõud Süüria pinnal üksteist materdama hakkavad. On kuulda, et nii Venelased kui Ameeriklased on juba eriüksuste näol kohal.

Hiljutine teade, et Venemaa kaalub uusimate tankide sisseviimist ja Putini muud ebamäärased ähvardused "Võtame abinõud tarvitusele" vihjavad võimalikule vene vägede sisseviimise ettevalmistamisele. Samas ma ei kujuta ette, et Venemaa oleks suuteline ka Assadi toel riiki allutama isegi kui igasugune opositsioon puruks lüüakse. Süürias algaks partisanisõda, kus vene maaväed oleks vägagi haavatavad. Olukord sarnane Iraagi või Afganistaaniga kuid vastased parema tehnilise ettevalmistusega kui afganistaani fanaatikud. Ma julgen ka oletada, et kui lääs enda maavägesid sisse ei saada siis hakkab ta relvastusega toetama mõõdukaid mässulisi viies Venemaa äärmiselt ebamugavasse olukorda.

Economist: "Tsar v Sultan"

Kel huvi, siis järgnevale lingile klikkides saate lugeda Economisti arvamust Vene ja Türgi suhetest või täpsemalt ehk Venemaa totaalselt ebaadekvaatsest käitumisest sarnase kuid poliitiliselt korrektsema pealkirja all "Tsar v Sultan". Eriti huvitavaks teeb artikli fakt, et see analüüs on avaldatud 3 detsembril, samal ajal kui minu eelmine postitus 29 novembril kusjuures nii munedki punktid kattuvad. Ei tea kas nad loevad mu blogi :D äkki peaks honorari küsima :P No ok, nali muidugi aga omaette huvitav kokkusattumus.