Sattus kätte MIT teadlaste Erik Brynjolfssoni ja Andrew McAfee audioraamat "The Second Machine Age". Kirjutis avaldas nii sügavat mõju, et võtsin välja ka paberväljaande võimaldamaks süvenenumalt lugeda kui Toronto liiklusummikutes autoraadios kuulamine. Nagu ka pealkiri ütleb on põhiliselt juttu niinimetatud teisest industriaalrevolutsioonist ehk juba saabunud digitaalajastust, eriti aga sellest kui palju see praegust suht stabiilset majanduslikku ja sotsiaalset olukorda muudab. Tegu saab olema tõenäoliselt kiirema ja palju suuremaid muutusi esile kutsuva revolutsiooniga kui seda oli kaheksateistkümnenda sajandi industriaalrevolutsioon mil esimest korda massiliselt masinaid tootmises rakendama hakati.
Mis on olnud inimkonna tähtsamad avastused, välja pakutakse tuhandeid erinevaid variante aga praktiliselt kõik need on võimalik kokku võtta ühe sõna alla - tehnoloogia. Alles tehnoloogia kiire areng tõi kaasa inimkonna arvukuse kiire tõusu. Eriliselt tähtsat osa etendab sealjuures energia ja masinad, mis võimaldasid inimestel kasutusele võtta mõõtmatult suuremaid ressursse kui see oleks võimalik palja lihasjõu abil. Kui esimene industriaalrevolutsioon põhines enamasti masinate abil füüsilise töö tegemisel siis teine industriaalrevolutsioon informatsiooni salvestamisel ja töötlemisel, mis seni oli aju pärusmaa.
Digitaalrevolutsioon on küll kiiresti kulgenud aga praegu seisame lausa plahvatusliku arengu lävel. Selline olukord eeldab, et ka lähiaja muutused tehnoloogilises, sotsiaalses ja majanduslikus plaanis saavad mastaapsed olema, raputades praegust maailmakorda alustaladeni või lausa totaalselt ümber lükates. Arengu kiirusest annab tunnistust ala asjatundjate, ehk futuristide prognoosid, mis pidevalt alahinnatuteks osutuvad. Alahindamine tuleneb Moore seadusest, mille alusel digitaalne tehnoloogia areneb - iga 18 kuu jooksul arvutusvõimsus kahekordistub ja muutub samas 2 korda odavamaks. Inimmõistus ei suuda astmelist arengut omaks võtta, seda isegi eriala spetside puhul. Üks lihtsamaid näiteid puudutab tehisintelligentsi arengut. Alles paarkümmend aastat tagasi kinnitati ühel suul, et masin ei suuda kunagi males inimest võita. Mõne aja pärast ehk 1996 toimus esimene matsh tolleaegse maailmameistri Kasparovi ja Arvuti Deep Blue vahel, mille inimene võitis 6 : 4. Järgmine aasta aga tegi arvuti inimesele ära.
Järgmiseks teoreetiliseks verstapostiks kuulutati Hiina päritolu lauamäng GO, mille kombinatsioonide arv ületab aatomite arvu universumis. Seetõttu on oluline intuitsioon ja ka teoreetiliselt ei suudaks arvuti kunagi kõiki võimalikke kombinatsioone läbi vaadata. Sel kevadel võitis arvuti GO maailmameistri ilma suurema pingutuseta. Erinevates olukordades on arvuti suutnud läbida Turingi testi, mis seisneb selles, et vestluse käigus pole võimalik teha vahet inimesel ja arvutil. Ehkki praegusel momendil ilmselt veel pole suudetud ehitada masinat, mis oleks kõigi näitajate poolest võrdne või parem inimesest, investeeritakse vastavatesse uuringutesse meeletu raha nii suurkorporatsioonide kui valitsuste poolt. Ja kus on raha seal pole tulemust kaua vaja oodata.
Tavakodanikku puudutavad eelkõige kiirelt saabuvad sotsiaalsed muutused. Töötajatele esitatavad nõudmised muutuvad tõstes hinda hariduse, iseäranis tehnoloogilise hariduse. Tehnoloogiliste oskusteta tööjõu vajadus väheneb ja inimeste haridusest tulenev elatustaseme vahe kasvab järsult. Tegelikult on see protsess aegamisi toimunud juba kakskümmend aastat. Hästi lihtsalt puust ja punaseks seletatult: Ehkki keskmine elatustase (kogu palk jagatud kõigi tüüpide vahel) on kasvanud siis keskmise palgasaaja (tüüp kellest 50% saavad rohkem ja 50% vähem palka) elatustase on langenud. Tundub vastuoluline aga ei ole, lihtsalt kõrget palka saajate sissetulek on kiiresti tõusnud samas kui tavakodanike oma samaks jäänud või isegi langenud.
Haridussüsteem, mis on üles ehitatud üleeelmise sajandi vajadusi silmas pidades peab radikaalselt muutuma. Tsentraliseeritud ja standardiseeritud haridus oli ette nähtud suurte riikide bürokraatiaaparaadi käigus hoidmiseks. Tänapäeval sellest enam ei piisa kuna tsentraliseeritud korras pole võimalik piisavalt kiiresti muuta haridusprogramme, et need vastaks momendi vajadustele. Isegi aastatuhandeid olulised olnud üldoskused muutuvad. Näiteks käsikirja ei õpetata enam nii mõnelgi maal, arvatavasti läheb ka trükikirja oskus peagi sama teed, niipea kui kõneanalüüsi programmid piisava täpsuse saavutavad, kirjutades räägitava teksti automaatselt üles.
Kui kõik hästi läheb peaks saabuma "Utoopia" kus masinad ja arvutid teevad töö ära, inimesed lõõgastuvad niisama. Paraku nii lihtne see olema ei saa, sest nagu võime paljude näidete varal näha, kipub inimene manduma kui ta niisama olesklema hakkab. Nagu Voltaire ütles: "Töö päästab inimese kolme suure pahe: igavuse, pahede ja vajaduste käest".
Soovitav lugemine, eriti neile kelle lapsed koolis või kaaluvad millist haridusteed valida.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!