Teise auto muretsemine

Minul ajas sihuke pakkumine suu vett jooksma,
laps suhtus ärritavalt ükskõikselt :D

Nagu juba mõne aja eest mainitud tekkis olukord kus peres vajalik teine auto. Vanem plika hakkab suvest tööl käima kohas, mis suht kaugel. Teoreetiliselt saaks sinna ka ühistranspordiga kui sooviks üle kahe tunni ühe otsa peale kulutada. Igatahes lihtsaim meetod on auto muretsemine, eriti kui arvestada, et plika maksab oma palgast kõik sellega seotud kulud ise kinni.

Tegelikult on teist autot vaja vaid 16 kuud, sest peale seda läheb tüdruk aastaks ülikooli tagasi ja kes teab kuhu ta peale kooli lõpetamist suundub. Kauem kahe auto omamine oleks meil mõttetu eelkõige siinse kõrge kindlustusemaksu ja asjaolu pärast, et seisev auto kaotab vaid väärtust. Sisuliselt on valida kolme võimaluse vahel: 

1. Osta endale uus masin ja lasta lapsel vana kasutada, mis pooleteise aasta pärast maha müüa (kulu $30000 pluss tüli vana maha müümisega).

2. Osta üks vana auto (kulu $5000 pluss mahamüümise tüli)

3. Liisida auto 16 kuuks (kulu $6500, ei mingit müügimuret)

Pika kaalumise peale otsustasime kolmanda variandi kasuks, mis lihtsaim ehkki mitte kõige odavam. Paraku 16 kuust liisi keegi ei paku aga tööl mure kurtes rääkis kolleeg sellisest firmast nagu LeaseBusters. Nemad tegelevad liisilepingute ülekandmise vahendamisega. Viivad omavahel kokku inimesi, kes soovivad oma liisingulepingutest lahti saada ja kes soovivad lühemat või traditsioonilisest mitmeaastasest erineva pikkusega liisingulepingut. Üleeelmine nädal alustasin aktiivselt auto otsinguga. Peale mitut tundi veebilehel surfamist ja natukest harjutamist sain triki kätte kuidas sobivaid masinaid leida. Valikutesse paned, autode tüübid (sõiduautod), liisimise pikkuse (12 - 18 kuud) ja piirkonna (Ontario) ning järjestad oma otsingu vastavalt huvile. Meie puhul oli oluliseks liisingu kuumakse.

Mõned näidispakkumised, milliste hindadega ja kui pikaks ajaks saab autosid liisida

Päris kiirelt selgus, et täpselt oma soovidele vastavat masinat pole sugugi lihtne, kui mitte võimatu, leida. Esialgse sortimisega jäi sõelale kümmekond alates Ford Fiestast ja lõpetades BMW 328i xDrive sportmudeliga. Liisingu kogumaksumus jäi 5000 ja 8000 dollari vahele. Lõpuks saatsin välja viis emaili: kahele Mazda3 (2013 GX ja 2015 GS) variandile, 2014 Volkswagen Jettale, 2013 Toyota Corollale ja 2016 Hyundai Elantrale. Mõlemad Mazdad ja Hyundai olid juba huvilise leidnud, Volkswagenit pakkus dealer, Corolla omanikuga saime jutule, et vaatame masina üleeelmisel pühapäeval üle. 2013 valge Toyota Corolla CE oli kõige odavam ($5400) suht viisaka väljanägemisega ehkkil paar kriipsu peal. Auto paraku kõige madalama varustuse tasemega ja täiesti ilmetu, õnneks siiski õhukonditsioneer ja automaatkäigukast.

Põhimõtteliselt otsustasime, et kui paremat ei leia võtame selle ära. Liisingu kestus oktoobri keskpaigani oli samuti suht soodne. Kavas ka Volkswagenit vaatama minna, kuid dealer, kellega rääkisin, ei helistanud samal päeval tagasi ja järgmisel päeval helistades ei näidanud üles erilist entusiasmi. Lisaks andis teada, et umbes $800 liisi ülekandmise kulu läheb jagamisele, kokkuvõttes maksaksin juurde $400 niigi kopsakale $6400 liisimise hinnale. 

Nädalavahetusel ei leidnud miskit huvitavat ja oleksime Toyotaga asju ajama hakanud aga omanik venitas paberite saatmisega. Volksari tüüp jälle ei helistanud. Teisipäeval sain Toyota paberid aga enne jaa sõna ütlemist leidsin uue eriliselt soodsa pakkumise ja helistasin kohe ning leppisin kohtumise kokku. Olin juba aru saanud, et heade diilidega kipuvad masinad kiiresti minema. Tegu oli 2014 Mazda3 GS versiooniga, millel ka hulk lisavarustust peal, lisaks soodne liisingumakse - vaid $300 kuus ja pea perfektne liisingu tähtaeg - järgmise augusti alguseni. Kogu liisingukulu oleks odavaim seni nähtutest - vaid $4500. Car Guide veebilehel võrreldes oli selge, et tegu parema masinaga kui Toyota või isegi Volkswagen, lisaks kindlustus tükk maad odavam.

Kolmapäeval peale tööd sõitsin masinat vaatama. Tüüp elas Torontost 60 km põhja poole, õnneks suht soodsas suunas - kui töölt otse minna sain enamuse kiirteed mööda sõita. Paraku algab Torontos tipptund teatud maanteedel enne kahte nii, et ikkagi molutasin paarkümmend minutit ummikutes. Müüja osutus sümpaatseks tüübiks, kui küsisin kust pärit vastas peale lühikest pausi, et Iraanist. Kuna olen normaalsete iraanlastega varem kokku puutunud ja tean, et enamus pole islamihullud, mainisin Rootsi kogemust, kus tekkis paar Iraani päritolu sõpra, kes väga toredad olid. Tüübi nägu läks laiale naerule, küllap ootas teistsugust reaktsiooni. Tutvustas mind isegi abikaasale (kes mingit rätti ei kandnud) ja pojale lisades et ise on IT asjapulk.

Autot näidates osutas kohe paarile pisikesele mõlgile kaitseraual, mida mina ilmselt poleks märganudki. Olin omale nimekirja teinud ja vaatasin auto hoolega üle, tehes märkmed kõigi asjade kohta. Nii põhjalikult uurisin autot seetõttu, et liisingufirmale tagasi andes tahavad nood, et kõik vead oleks parandatud ja võivad päris kobeda kopika sisse kasseerida igasugu pisivigade eest, mis mulle poleks olulised. Kokkuvõttes ei leidnud miskit probleemi peale nende paari mõlgi. Kapotikaane tegin rohkem moepärast lahti, esiteks ei ole ma autoasjatundja, ja lisaks on kogu see osa 5 aastase garantiiga kaetud.

Sihuke nägi see masin seestpoolt välja, ümmargune stardinupp rooli taga paremal.

Oligi aeg autosse istuda, omanik näitas mulle kangid ja mõõdikud ette, mida ning kuidas kasutada. Ega suurt miskit meelde ei jäänud aga varustust oli pikalt rohkem kui üheski autos, kus varem olen roolis olnud, kaasa arvatud Mercedes CLA 250. Sõitma asudes üritasin võtit süütelukku toppida, aga ei suutnud õiget auku leida. Omanik osutas stardinupule, nüüd meenus, et uuema aja autod lähevad nupuga käima kui võti läheduses asub. Tüüp tuli koos pojaga proovisõidule kaasa. Natuke tänavail keerutamist jättis väga hea mulje, rool ja pidurid hästi kindlad ja parasjagu tugevad. Maanteel tuli kiirus kergelt üles kuid 80 peal kiirendades polnud erilist tõmmet, no ma väga ei vajutanud ka.

Kokkuvõttes olin igati rahul ja mainisin omanikule, et põhimõtteliselt võtaks masina ära kui saame kaitseraua mõlgi osas kokkuleppele. Pakkusin talle välja, et uuriks ise kas liisingufirmal oleks pretensioone sihukese mõlgi korral, kui saan kirjaliku kinnituse olen rahul, mind see ei sega. Liisingu ülekande tasu kohta mainis, et peab ka selle maksma. Ma ei hakanud vastu vaidlema, imestasin ainult omaette, et kuidas küll idamaist päritolu tüüp teeb kauplemise juures nii lihtsaid vigasid, et isegi ei aruta, kes maksaks. 

2014 Mazda 3 GS lisaks kõigele muule meeldib mulle ka disain !

Millal hakkame pabereid ajama? Mees pakkus välja, et helistab Mazda esindusse ja uurib järgi. Võttis kõne ja ühendas telefoni bluetoothiga auto audiosüsteemi. Vedas kuna finantsdirektor oli momendil vaba, võiksime kohe kohale minna ja algust teha. Miks mitte kui ma juba siin olen, mida vähem seda pikka teed ette võtta seda parem. Mazda juures panime paberid käima ja saime teada, et järgmiseks nädalaks peaks olema kõik valmis, meile antakse teada kui võime kohale tulla, et lõplikud allkirjad anda ja auto üle võtta.