Saabuski suvi

Laupäevahommikune kohvijoomine,
"karmist" talvest räsitud välikamin vajab väljavahetamist

Nii lühikeseks see kevad meil jäi. Vähem kui nädala eest oli nii korralik lumesadu (või lumetorm nagu siin kombeks iga lumesadu kutsuda), et meil pooled inimesed ei jõudnud tööle, kartes libedaga autoga sõita. Teed olid tõepoolest tavapärasest hullemad, kõva jääkihiga kaetud, mis õhtuse lörtsi külmumise tulemus. Sahad ja soolamasinad olid juba suvepuhkusele saadetud, mistõttu ei jäänud muud üle kui loota emakese looduse peale, õhtuks olidki teed sulanud.

Täna 16 aprillil esimene tõsiselt suvine ilm, istun momendil hommikukohviga aias ja isegi varjus olles ei hakka külm. Kui nädala eest oli vaja lumelabidat kasutada siis homme pean ilmselt muruniitja välja veeretama. Aiatöid on ka ridamisi ees ootamas, kõige suurem neist viinamarjade ümberistutamine. Seni garaazhi najal kasvanud väädid meelitavad iga sügis pesukarusid ligi, kes öö läbi akna taga pidu panevad. Ei lase magada, kaklevad suure kisa saatel ja reostavad majataguse kena istumispaiga ära. Hommikune pilt tihtipeale nagu peale eriti ägedat tudengilabrakat, viinamarjakestad segamini taarakastist väljakistud tühjade õllepurkide ja muu kraamiga, siia-sinna veel lärtsakas okset või vedelat paska plärtsatatud. No ei ole ei väljanägemise ega lõhna poolest pühapäevahommiku idüll. 

Paistab, et lilled jäid eelmise nädala lumekihi all ellu

Viimased kaks nädalat olen tegelenud agaralt teise auto otsimisega, ühest kipub neljale juhtimisõigusega inimesele väheks jääma. Nooremal lapsel pole küll veel täisjuhilubasid, aga kevadel peab temagi oma sõidueksami tegema. Seni oleme omal käel õppinud, tema roolis kui trenni sõidame ja mitmel korral ka pikemalt maanteel suusamäele kihutanud. Vanemal lapsel hakkab masinat tihemini vaja minema kuna tulevane praktika ja töökoht ühistransa mõttes suht ebamugavas kohas. Kohalikku tehnoloogialinnakusse jõudmiseks, kus hulk maailmanimega firmasid asub, peab mitu korda ümber istuma, aega kuluks pea kaks tundi ühe otsa peale. Samas töökoht tõotab nii põnev olema, et tüdruk oleks nõus ka rattaga sinna 3 tundi sõitma. Vähemalt vahepeal saab siis autot kasutada.

Oleme vaadanud igasuguseid alates Minist ja lõpetades Bemariga. Oluliseks on teise auto puhul just võimalikult väike bensukulu ja töökindlus nii, et mingi pisike masin see saab olema. Eks kirjutan kogu protsessist ja autost endast pikemalt kui oleme ta kätte saanud.