Tänaseks on selge, et Prantsusmaa uueks presidendiks saab kõigi eelduste kohaselt Macron, kes on meie vaatevinklist parim võimalik. Venelaste kahest kandidaadist, jõudis vaid üks lõppvooru aga Le Peni võiduvõimalused on normaalsete asjaolude korral olematud. Samas hoiatavaks aja märgiks, et vaenulikul välisriigil on ühe Euroopa suurriigi presidendivalimistel kaks nende poolt kinni makstud kandidaati (Melenchon avaldas arvamust, et Ukraina on Vene siseasi). Ei maksa ka unustada, et kui peaks juhtuma miskit rabavat ja ootamatut nagu näiteks eriti väljapaistvad terrorirünnakud, pole ka Le Peni võit võimatu. Paraku ei suuda uskuda, et Moskva riskiks "oma muslimite" kaudu terrorirünnakuid korraldada, sest kasu ei kaalu üles võimalikku kahju, Trumpi näide on neil liiga selgelt näha. Muideks Macroni meeskond keeldus Sputnikule ja RT'le intervjuusid andmast põhjendades asjaoluga, et tegu pole mitte ajakirjanduse vaid välisriigi poliitilise propaganda organisatsiooniga. Kokkuvõttes olid prantslaste valimised napp mäng, neli kandidaati 20% ringis, vabalt oleks võinud palju ebameeldivam tulemus tulla.
Britid kuulutasid välja erakorralised valimised. Praktiliselt kõigile ootamatu käik aga ilmselt tahab peaminister saada tugevat mandaati lahkumiskõnelusteks Euroopa Liiduga. Paraku on oluliselt põnevam mis juhtub kui ta peaks selle kaotama. Kuuldavasti on mingi protsent inglasi viimastel kuudel Euroliidust lahkumise kohta oma arvamust korrigeerinud, samas pole selge kui palju ja kas see midagi muudaks.
Korea ümber kisub jalle palavamaks. Teisipäevaks ennustatakse järgmist tuumakatsetust ja järgmine nädal jõuab lõpuks ka Ameeriklaste laevastik sinnakanti, Hiina ja Vene on viinud lisavägesid piirile. Kim ähvardas lennukikandja põhja lasta, kui see peaks "provokatsioone" korraldama. Korealaste puhul on muidugi veel raskem kui Trumpi puhul aru saada, milline avaldus niisama loba ja millist tasub kuulata. Kui Kim peaks katsetuse tegema seab ta Trumpi ebamugava valiku ette. Paljalt hukkamõistvad avaldused või ka uued majandussanktsioonid paistaks Ameeriklaste poolt mittemidagitegemisena. Igasugune sõjaline käik aga oleks hullult riskantne kuna pole selge kuidas Põhja-Korea reageeriks. Isiklikult ei usu, et nad tuumapommi julgeks kasutada, sest diktaatorile on elu kallim kui kellelegi teisele.
Pigem kujuneb olukord pokkerimänguks, kus mõlemad bluffivad ja loodavad, et teine pool peab esimesena panuseid liiga suureks ning viskab kaardid lauale. Ameeriklased peavad jälgima, et nad ei ajaks Kimi nii nurka, et tol pole enam pääsu, siis võib tüüp tõepoolest punast nuppu näppima hakata. Kimil on aeg mõista, et seni töötanud ähvarduste ja lubaduste taktika lisaraha väljapumpamiseks ei pruugi Trumpi puhul toimida. Kui puhkeb sõjaline konflikt sõltub palju Põhja-Korealaste lojaalsusest. Suur küsimärk millised käsud sõjaväele antud taoliseks puhuks ja kas neid ka tegelikult ellu viidaks, kõrgemad sõjaväelased nimelt teavad liiga hästi, mis on tagajärjed. Kimi likvideerimise ja selle avalikuks tuleku järgi puhkeb suure tõenäosusega verine revolutsioon.
Hea tõdeda, et Eesti asub momendi tulikuumadest piirkondadest suht ohutus kauguses!
Venelaste kahest kandidaadist....:).:)
ReplyDeleteMa vahel mõtlen, et miks just Venel on vaja sellega tegeleda. Miks me ei kuule nt Hiina või Araabia salateenistustest või propagandast. Kas neid ei huvita võim. Või nad lihtsalt ei oska. Või ... see lihtsalt ei müüks meedias ?
Ma arvan et venelastel üldiselt ja Kremli tüüpidel konkreetselt on lihtsalt impeeriumi kaotusest tingitud alaväärsuskompleks, mida elatakse välja maailmapildis laiamise ja nõrgemate kiusamisega nagu pommpeadele tüüpiline.
ReplyDelete