Heategu Munadepühadel

Istun tööl üksi puhkenurgas ja nosisin pizzatükki kui äkki lendab näo eest mööda linnuke ja maandub aknalauale. Mida karvast oli esimeseks reaktsiooniks, olen ju piraka hoone teisel korrusel. Eks lind oli kusagilt sisse saanud ja peale mõningast ekslemist nägi puhkenurga akendest tulevat valgust. Paar korda üritas edutult akna vastu tiibu rapsides välja saada, lõpuks maandus väsinult põrandale.

Viskasin talle paar pizzatükikest, mida lind isukalt nokkis. Keksis veits ringi ning lendas suurde tehasesaali olukorda uurima. Mõtlesin kurvalt, et ega ta välja enam saa, kardetavasti annab varsti otsad, aga midagi pole teha ka, nii suurest hoonest pole võimalik tiivulist kinni püüda.

Paari tunni pärast läksin uuesti kohvi jooma ja jogurtit sööma. Olin vaevalt maha istunud kui linnuke vuhinal kohale lendas, istus aknalauale, vaatas mulle pea viltu otsa. Rapsis veits tiibadega vastu akent aga ilmselgelt oli juba väsinud olekuga. Vahepeal maandus põrandale ja kükitas vaikselt nurgas. Mul tekkis mõte, äkki saaks kinni püüda. Liikusin tasakesi lähemale ise rahustavalt rääkides. Päris ligi lasi, enne kui aknalauale lendas.

Hmm... Paljakäsi arvatavasti teda kätte ei saa või kui saan võin haiget teha. Tütar küll kunagi päästis kaminasse lennanud linnu lihtsalt seda pihku võttes. Mõtlesin, et kui oleks mingi riie käepärast võiks proovida kui silma jäi prügikast. Võtsin seest suure musta kilest prügikoti, paar paberinutsakat põhjast kallasin välja. Tõmbasin koti laiali ja liikusin vaikselt linnule lähemale. Esimese katsega oleks peaaegu põrandalt kätte saanud. Paraku lind ehmus ja lendas aknalauale, lasin tal momendi rahuneda ning hakkasin siis jälle tasapisi lähemale nihkuma. Peale paari ebaõnnestunud üritust maandus suleline tegelane aknanurka, kus sain edukalt koti pähe tõmmatud.

Ettevaatlikult mässisin linnu sisse, et enneaegselt lahti ei pääseks. Must kotinutsakas vastu rindu jalutasin pääsla poole. Lind vahepeal veits rabeles aga jäi siis nii vaikseks, et hakkasin muretsema, ega ometi südarit saanud. Kombates tundsin et süda igatahes käis kui õmblusmasin. Lindudel on vist kõrge kehatemperatuur, palav ja pehme oli teine mu käte vahel. Pääslast sain kenasti ilma pikemate selgitusteta oma elusa kontrabandiga läbi. Maja ees harutasin koti lahti, lind lendas vurinal minema ja istus esimese puu oksale nagu poleks miskit juhtunud. Vaatasin teda mõne sekundi ning läksin tagasi sisse, kummaliselt hea tunne, et üks linnuke sai tagasi õue lastud.

Sõrmusest, Tööohutusest ja muud loba.

All tööruumis sõrmust demonstreerimas

Vanem laps sai oma inseneri sõrmuse kätte. Olevat Canada komme nagu kaasa välja uuris ja veidi pikemalt ka oma blogis kirjutas. Millegi pärast sai tütar selle kuu aega enne lõpetamist, päris ülikoolipoolne diplomitseremoonia toimub alles Juunikuus. Ma hakkasin mõtlema, et TPI's olid ka mingid sõrmused aga meie rühm vist ei teinud, sest mul seda küll pole. Keska oma Gustav Adolfi aegsete lipuvärvidega vapiga see eest täitsa alles. Ega ju suurt vahet pole, sõrmust niikuinii sõrmes kanda ei saa, trennis peaks iga kord ära võtma, et teistel kulmu veriseks ei löö.

Pühapäeval oli hullult ilus ilm, otsustasin võtta käsile aiatööd kuna kaks päeva järjest suusatama ei viitsinud sõita. Kõigepealt muidugi läksin aeda ja korkisin õlle, et head mõtted pähe tuleks. Peale poolt purki Grolschi jõudsin veendumusele, et nii õunapuudel, viinamarjadel kui kiwidel on lausa karjuv vajadus aedniku kääride järgi. Soenduseks lõikusin veidi viinamarju selliselt kõrguselt, kus abivahendeid vaja polnud. Garaazhi üks sein sai üsna puhtaks tehtud. Osa kuivemaid põletasin metallist tulealusel tomatimaal ära. Suurt tuld ei julgenud teha, tuul veits tugev ja taimestik mitmest päikselisest päevast kole kuiv.

Õunapuud on piisavalt kõrged, et suurema osa vesikasvudeni küünin vaid redelilt. Seadsin korraliku sektsioonidest ja laia alumise otsaga alumiiniumredeli üles ning hakkasin pihta. Esimese puuga ühele poole saamine võttis tunnikese ja järgmise õllepurgi. Teise juures jõudsin vaid kümmekond oksa napsata kui tegin valearvestuse. Üritasin redelilt veidi kaugemale küünitada, üks redeli jalg vajus supsti pehme maapinna sisse. Kogu kupatus kaldus viltu ja ehkki haarasin suuremast oksast  lendas redel alt ning prantsatasin oks pihus paari meetri kõrguselt ristseliti alla. Karatest oli niipalju kasu, et kukkumist pehmendasin automaatselt käelöögiga, tõmbasin pea rinnale ja selja küüru.  Rullisin pool üle õla pool üle külje edasi. Rullimise eesmärk on säilitada nii palju kui võimalik kukkumise kineetilist energiat, et võimalikult vähe deformatsiooni peale läheks.

Resto ees naudib rahvas päikest ja limpsib õlut,
tõstukisaba minimaalne.

Püsti ajades selgus, et peale ehmatuse oli ainsaks vigastuseks tükike lahtist nahka peopesas, mille pihku murdunud oks oli tekitanud. Kerge pääsemine tuleb lisaks õpitud kukkumisele ilmselt ka pehme maapinna arvele kanda. Ega sihukese intsidendi pärast saa tööd pooleli jätta. Vajutasin nahariba tagasi, et liiga palju verd ei tuleks, lõpetasin närvide rahustuseks pooliku õlle ja lõikasin ülejäänud kasvud ära. Kiwi kallale ei viitsinud enam minna, peab teine munadepühadeni ootama justnagu tomatimaa ümberkaevamine. Kokkuvõttes hea õppetund, et redelil tuleb ettevaatlikum olla, alati ei pruugi nii õnnelikult minna.

Metsas pingil jalgu puhkamas

Esmaspäeval kimasin varahommikul suusamäele, ilm tõotas superilus tulla. Parkla oli täis ja mäel parasjagu rahvast. Enamus selline keskealine soliidsem seltskond, kel pole probleemi töölt vabaks võtmisega või kes ei peagi enam tööl käima. Mõned üksi või sõbrannadega keskealised daamid kippusid kole tüütult jutukad olema. Ma vabandasin end välja, et mul Stella ootab all restos. Ega ma valetanud, Belgia õlu "Stella Artois" kenasti seljakotis :D  Laskuda mäel oli palju rahulikum, algajad ja kanepiuimas noored ei andnud näole. Hommikupoole mõnus kõva lumi, peale ühteteist sulatas päike pinna pehmemaks, aga sõitu see ei seganud. Maru mõnus oli kihutada ja pöördeid lihvida. Tegin vaid kaks lühipeatust päikesepaistel õlle limpsimiseks ja sõitsin tõstuki sulgemiseni välja. Hooaja lõpus läheb tunne nii mõnusaks, et kuidagi ei raatsi mäelt ära tulla.

Mina Stellaga, vaeseke peab lumes külmetama :P

Poliitikas vahepeal huvitavam uudis, et läänemaailm suutis teatava üllatuse pakkuda otsustades kollektiivselt hulga vene spioone välja saata. Ehkki sisuliselt pole tegu ju kuigi mõjuva sammuga on siiski paar aspekti, mida ei maksa märkamata jätta. Esiteks suudeti koordineerida ühistegevust Venemaa vastu, jah mõned riigid jäid kõrvale aga ka siin pole ju erilisi üllatusi. Teiseks raskendab see oluliselt Vene luureagentuuride tööd, sest nii suure hulga kogenud spetside koju saatmist pole võimalik kiirelt korvata. Kolmandaks lubasid Britid lõpuks hakata lähemalt uurima vene kodanike "seletamatu tagapõhjaga" varasid. Just see on kõige tõsisem samm kui Britid ikka sõnadest tegudeni lähevad. Mis kasu oligarhidel rikkusest, kui seda ei saa väljamaa kinnisvarasse ja mõnusasse elusse paigutada. Vaevalt keegi neist tahab suusatada Kirovskis, puhata Musta mere ääres, shopata Volgogradis või elada Kemerovos - see on pööblile mitte rikkuritele.

You Are Fired !!!!!

Ehk pole kaugel aeg kui ameerika rahvas
ütleb Trumpile "YOU ARE FIRED"

Mida edasi seda selgem, et ameeriklaste president üritab riiki juhtida nagu oma teleshow'd, mille oodatuimaks momendiks kujunes Trumpi röögatus: "You're fired !!!". OK, tunnistan ausalt, et pole kunagi ühtegi osa eelnimetatud show'st vaadanud. Kusagilt olen siiski spektaaklist kuulnud ja aeg-ajalt kasutatakse inglisekeelset vallandamise väljendit seoses Trumpiga. Ilmselgelt valitseb Valges Majas täielik segadus kuna keegi ei tea, millal tema kord on asjad kokku pakkida, vahel ei anta isegi selleks aega ja visatakse niisama välja. Kindlaimaks ametikohalt lahti saamise eelduseks on oma tööga enam-vähem hakkama saamine ja julgus presidendiga eriarvamusel olla.

Viimaseks ohvriks täna õhtul julgeolekunõunik McMaster, eelmisel nädalal lasti lahti riigisekretär Tillerson, just enne seda lahkus peamine majandusnõunik väidetavalt omal soovil. Täielikku, muljetavaldavalt pikka ja pidevalt täienevat nimekirja võib lugeda BBC veebilehelt "The White House Revolving Door" artiklist. Kuuldavasti olla Valge Maja tellinud mõningaid remonttöid, mille hulgas olulisemaks pöördukse paigaldamine võimaldamaks kiiremat ja sujuvamat kaadrivahetust - NALI. Ei kujuta ette, kes enesest vähegi lugupidav ja võimekas ametnik oleks enam nõus vastu võtma tööd Valges Majas. Oleksin tõsiselt üllatunud kui tagatubades poleks juba mõnda aega valmistutud olukorraks, kus president muutub või kuulutatakse teovõimetuks. Võrreldes mõnede teiste suurriikidega on Ameerikas presidendi likvideerimine mõnevõrra komplitseeritum, samas riigi julgeoleku huvides võib juhtuda, et miskit muud üle ei jää.

Tänane Hiinaga kaubandusõja välja kuulutamine on USA eliidi jaoks palju tõsisem ja ohtlikum aktsioon kui Putiniga sõbrustamine või ülejäänud arvukad lollused. New Yorgi börs langes esimese matsuga vaid paar protsenti. Kui aga hiinlased peaks väljakutse vastu võtma ja tõsiselt vastama ei imestaks kui tegu oli ülemaailmse majanduskriisi esimese pauguga. Hiina paari päeva eest eluaaegseks kuulutatud juht on seatud sundseisu. "Suur juht" ei saa ju esimese sammuna ameerika dikdaadile järgi anda, ta lihtsalt peab vastama ja mitte lihtsalt formaalselt vaid jõuliselt: nii tema isiklik kui terve suure Hiina riigi au ei luba teistsugust käitumist. Natuke õudne aga olukord maailmas hakkab meenutama kombinatsiooni Tom Clancy ja John Le Carre põneviku sarja raamatust. On maailm hulluks läinud, kas tõepoolest suht rahulikud ja stabiilsed ajad rahvale ning juhtidele lihtsalt liiga igavaks muutunud???

Hääletamine Vene moodi

Pühapäeval toimusid niinimetatud Venemaa "valimised" ehk pigem nõuka tüüpi hääletamine. Teatavasti oli ainsaks küsimuseks millise protsendi ja millise osavõtuga soovib tüüp võita. Justnimelt milline number on Kremli meelest optimaalne, sest sõltumata tegelikust tulemusest just sihuke number välja kuulutatakse. Sellega ei taha ma väita, et jõmmil poleks ka tegelikku toetust, lihtsalt asjaolu, et Venemaa valimisteks nimetatud spektaaklil pole miskit ühist demokraatlike valimistega. Mäelt koju sõites tegime sõbraga protsentide ennustusvõistluse. Täna on selge, et mina võitsin, kuna välja pakutud numbrid põhinesid arvamusele, mis Kremlile meeldiks. Pakkusin osavõtu protsendi 70 ja võidu 76, ametlik (mitte segi ajada tegelikuga) tulemus olevat 67.5% osavõtt ja 76.7% poolhääli - nii võin veel kuulsaks ennustajaks saada :D

Tore oli kuulda, et lääne liidrid eriti ei kiirustanud Putinit õnnitlema, väljendades nii oma suhtumist. Lõpuks muidugi tuli seda teha seoses diplomaatilise etiketiga. Londoni mürgitamise lugu tiksub vaikselt oma rada, rahvusvahelised sõltumatud eksperdid tutvuvad olukorraga. Venemaa tuli välja eriti iroonilise versiooniga, et inglased olevat ise mürgitamise läbi viinud. Paraku tegu sihukese absurdsusega, et isegi kõmulehed naersid selle välja. Trump lasi lahti FBI asedirektori, kes julges tema vastu tunnistusi anda, mille peale üks endistest direktoritest tegi õige terava avalduse: "President võib teha mis tahab aga kõigele vaatamata selgub lõpuks kogu räpane tõde ja Trump lendab häbiga ajaloo prügikasti nagu ta on ära teeninud, tulevikus meenutatakse piinlikkuse ja põlastusega tema valitsusaega.

Sportlik esmaspäev

Nõlvad vaatamata super ilmale tühjad

Tegelikult on seoses soodsate ilmastikuoluga viimased kaks nädalavahetust õige suusasportlikud olnud. Külma ja isegi lund on jagunud nii põhja pool suusamäel kui veidikene ka Torontos. Igatahes käisime mäge kratsimas mõlemad pühapäevad ja esmaspäevad. Muidu oli kõik tipp topp ainult parem saabas hakkas jälle pigistama, küll ühelt ja siis teiselt poolt. Sõitmist iseenesest ei seganud ainult liftiga ülesminekul pidin klambrid lahti tegema. Profist sõbra arvates on see normaalne, pidigi näitama, et saabas istub hästi tugevalt jalas nagu peab. Ma siiski eelistaks veidi mugavamat, aga samas tuleb tunnistada, et kontrolli oli hulga rohkem. Kui vahepeal sussi välja ei võtnud istus jalg teisel päeval väga mugavalt, võibolla, et niiskus venitas sisu parasjagu välja.

Tõstuki saba pole ollagi

Eile käisin üksi suusatamas, vaba päev ja selline perfektne ilm, et lihtsalt ei saanud koju jääda, ehkki tõele au andes oleks pidanud õunapuu oksi lõikama. Samas pole töö ju jänes, et eest ära jookseb nagu me kõik teame. Pealegi ei sõltu õunapuude viljakusest ei pere majanduslik heaolu ega toidulaua rikkalikus. Aiandus on lihtsalt üks tore hobi, mida võin teha just siis kui meeldib nagu hobile kohane. Esmaspäevast jäi õhtune suusatamine ära, tõstukid pandi 4:30 kinni. Koju sain kolmveerand seitse ja vaatamata ligi seitsmele tunnile järjestikusele suusatamisele tundsin piisavalt energiliselt, et pool tundi hiljem karate trenni kiirustada. Lõpuks ometi normaalne tunne tagasi, vahepeal vindus miski nohu-köha koos natukese kurguvaluga. Sihuke väsimus kallal, et tukkusin tavalisest rohkem tööl ega hakanud trenni end vedama.

Pühapäeval tegime hooaja viimase pimedasõidu

Pühapäeva õhtul oli koduteel seiklus politsei osalusel. Sõitsin nii 70'ga 60 tsoonis asulast läbi kui Acura sportmaastur hirmsa lauluga mööda pani. Mainisin kõrval istuvale sõbrale, et kus nüüd siis pollarid on ja samas lahvatas tahavaate peeglis sinipunaste tulede mäng.

Järgmise hooaja pileti
soodusmüügi reklaam

Politseimasin uhas järgi ning pidas tüübi pool kilti eespool kinni. Seisvaile autodele lähemale jõudes võtsin hoogu maha kui äkki prozhektor näkku lasti. Keset teed paigal üks suur võimas tuli, miskit muud ei näinud. Kaalusin kas mööda sõita või tee kõrvale tõmmata, otsustasin viimase kasuks. Alles viimasel hetkel nägin et politseinik hoidis keset teed seistes tuld käes. Ma küll ei tea, et sihuke kord liikluses ette nähtud, ta isegi ei viibutanud seda. Kokkuvõttes soovis meie andmeid, et tunnistaksime vajadusel kohtus. Tüüp olla 110'ga ohtliku möödasõidu teinud. Rooli taga istus jämme kuldketiga neegripoisist rullnokk, sihukese vastu küll lähen tunnistust andma, ehkki vaevalt trahv tüüpi märkimisväärselt vaesemaks teeb.

2018/2019 hooaja pilet on praegu $209 eest sooduka peal, tütrel juba ostetud, ise tellin lähemal ajal ära. Võimalust kahe poole päeva pileti hinnaga terve hooaeg sõita ei saa mööda lasta.

Kas läks vähe liiale ?

Nüüdseks on selgunud rohkem fakte Skripali tapmiskatse kohta.

Kasutati kolmanda generatsiooni närvimürki koodnimega "Novitshok", mis on valmistatud Kesk-Venemaal Shikani keemiarelva keskuses. Kuna tegu on äärmiselt rangele julgeoleku kontrollile alluva asutusega, on sisuliselt välistatud aine juhuslik lekkimine ja sattumine sanktsioneerimata isikute kätte, mistõttu Briti peaministrit tsiteerides: "pole alternatiivset võimalust Vene riigi otsesele osavõtule".

Tolle konkreetse närvimürgi eripära seisneb järgnevas:

- pole tuvastatav standartsete NATO keemiarelva mõõteriistadega.

- teoreetiliselt võimalik tõlgendusega keemiarelva definitsioonist mööda hiilida.

- eriseadistust kasutades võimalik varjatult toota pestitsiidide tehastes.

- kujutab endast "binaarset" kemikaali, kaks suhteliselt ohutut komponenti muutuvad surmavaks alles kokkusegamisel.

Mürkaine tüübile vihjasid mürgitatute sümptomid, lõplik selgus saabus keemilise analüüsi läbiviimisel Porton Downi sõjaväe keemialaboris, mis on üks parima tehnilise varustusega maailmas. Juhuslikult asub see vaid 15 kilomeetri kaugusel kuriteopaigast. Antud keemilised ühendid on suhteliselt stabiilsed, mistõttu aine tuvastamine polnud keeruline ja ei tekitanud mingit kahtlust. Kes tahab lugeda veidi teaduslikumat selgitust, siis artikkel ajakirjas "Chemical and Engineering News" jagab ka tehnilisi detaile.

Suhteliselt aeglase toime põhjal otsustades kasutati ilmselt mürki pulbri kujul ja söödeti toiduga sisse, erinevalt aerosoolist või gaasist, mis mõjuks väga kiiresti. Novitshok mõjub eriti tugevalt kesknärvisüsteemile, surm saabub tavaliselt närvitegevuse lakkamise tagajärjel. Erinevalt paljudest teistest närvimürkidest tekkivad püsivad kahjustused, võimalik et kumbki kannatanu ei pruugi teadvusele tulla.

Venemaa keeldus andmast mingisugustki selgitust juhtumi koha. Ainult eitas diplomaatilisi kanaleid pidi ja irvitas ning ülbitses nii kohaliku meedia kui Putini suu läbi.

Kuna tegu on välisriigi otsese mõrvakatsega Briti kodaniku vastu (Skripal sai Briti kodakondsuse) rahvusvaheliste lepetega keelatud keemiarelva kasutades ei jäänud Suurbritannial muud üle kui tuli avalikult astuda resoluutseid samme.

Esiteks konsulteeris peaminister kõiki põhilisi liitlasi: USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Euroopa Liit ja  NATO kuna tegu oli keelatud keemiarelvaga. Ilmselt oli jagatud info piisvalt kindel ja konkreetne, et kõik eelnimetatud avaldasid täielikku toetust, isegi Trump. Järgmise sammuna kutsusid Britid kokku NATO erikoosoleku ja ÜRO julgeolekunõukogu istungi. Viimasest muidugi mingit tulemust oodata pole, sest Venemaa on püsiliige.

Lõpuks teatas Briti peaminister vastukäikudest Venemaa kuritööle:

- 23 diplomaadi / spiooni väljasaatmine

- eralennukite, tolli ja kauba kontrolli tugevdamine

- Vene riigi varade külmutamine kui tegu julgeoleku riskiga

- Briti ametiisikud (mitte meeskond) boikoteerivad jalgpalli MM Venemaal

- kõigi kõrgetasemeliste ametlike sidemete katkestamine

- uute seaduste vastuvõtmine kaitsmaks vaenuliku välisriigi tegevuse vastu

Eelnevad meetmed pole miskit erilist, Venemaa vähemalt esialgu muigab nende peale. Samas võivad olulised terad peituda detailides, kuidas täpselt meetmeid rakendama hakatakse. Lisaks lubas peaminister ka teisi aktsioone, millest avalikkust ei teavitata. Paljude analüütikute arvates oleks ainsaks realistlikuks aga samas mõjuvaks vahendiks oligarhide pitsitamine. Kui seda piisavalt tugevasti rahvusvahelises ulatuses teha, poleks vist põhjust imestada kui Kremli boss rahva ja bojaaride äraütlemata suureks kurvastuseks ootamatult haigeks jääb.

Kogu loo juures jääb siiski õhku küsimus: MIKS JUST NÜÜD. Mulle ei tundu usutavana versioon, et Putin soovis valimisaktiivsust tõsta või Venemaa julgeoleku töötajaid hirmutada. Esimese vastu räägib fakt, et valituks osutub ta niikuinii just sellise osavõtuprotsendi ja toetusega nagu soovib. Teise vastu räägib ajastus ja fakt et Venemaal teatakse niikuinii: julgeoleku ja presidendi vastu astumine on äärmiselt riskantne. Raske uskuda, et lihtlabaselt loodeti inglaste ebakompetentsusele ja pingutati veidi üle nagu Hollandi lennuki allalaskmisega ega oodatud brittide ja loodetavasti peagi ka enamuse maailma tugevat reaktsiooni. Kas keegi oskab mingit põnevat konspiratsiooniteooriat välja pakkuda: a la KAPO karvane käsi oli mängus :D

Viimastel andmetel võtab lugu rahvusvahelised mõõtmed.

Räpane mäng

Tasemele, millele Venemaa FSB praegu on laskunud, ei julgenud isegi nõuka aja KGB tegutseda. Kõrgem juhtkond kontrollis siis ja kontrollib ka praegu salateenistuse tegevust. Vahe ilmselt selles, et nõuka ajal oli juhtimine teatud määral kollektiivne partei keskkomitee näol, peasekretäril polnud absoluutset võimu, isegi tema ei saanud püstihulle otsuseid langetada. Tolle aja kõrgem juhtkond koosnes lihtsalt lollidest ja karjeristidest. Praegune Venemaa juhtkond on pesuehtne kriminaalide klann, mida juhib ainuisikuliselt küüniline ja halastamatu roimar. Ka tol ajal toimusid üksikud poliitilised mõrvad, mida korraldati mõlemalt poolt. Samas valitses vaikiv kokkulepe, et vastaspoole agentide kallale ei mindud peale aktiivse teenistuse lõppu, pereliikmed olid täiesti tabu, mida mõlemad pooled austasid. Teise riigi territooriumil üritati võimalikult "viisakalt" käituda. Praegune Kremli maniakk ei hooli aga mingitest kokkulepetest ega reeglitest, esimeseks jahmatavaks mõrtsukatööks oli Litvinenko mürgitamine.

Teadaolevad faktid GRU polkovniku Sergei Skripali ja tema tütre esialgu veel mõrvakatsest. Kasutati äärmiselt haruldast närvimürki. Tegu on mehega, kes mõisteti 2006 Moskvas süüdi spioneerimises, sai 13 aastat vanglat. Üllatavalt vähe arvestades süüdistusega, mis väitis, et ta andis lääne eriteenistustele nimekirja välismaal töötavatest GRU agentidest. 2010 vahetati mees koos kolme teisega välja 10 FBI poolt arreteeritud vene spiooni vastu. Viimased 8 aastat elanud Inglismaal suht tagasihoidlikku elu, annab vahel loenguid Vene salateenistuste teemal. Britid võtavad lugu väga tõsiselt, paistab et kavatsevad justnagu Litvinenko juhtumi korral mitte ainult mõrvariteni vaid ka tellijateni jõuda. Kutsuti ju kokku valitsuse COBRA koosolek, mis juhtub vaid oluliste julgeoleku kriiside korral. Kaasatud on nii politsei kui MI6 helgemad pead, lisaks sõjaväe eriüksused nii turvalisuse tagamiseks kui keemilist ja/või radioloogilist ekspertiisi pakkumas. Viimasel ajal on surnud Skripali naine, vanem vend ja poeg natuke kahtlastel asjaoludel. 

Esialgsed järeldused saab juba nüüd teha. Juhtum on erakordselt väljakutsuva iseloomuga, sest mõrvakatse oli ilmselgelt planeeritud nii, et ei tekiks kahtlust, kes selle korda saatis. Natukese vaevaga oleks võinud lavastada autoõnnetuse või mingi sarnase spektaakli, mille puhul oleks kahtlus küll, aga ei mingit kindlat tõendit. Närvimürgi kasutamine, mida maailmas suudavad vaid paar laborit toota, on selgeks Putini allkirjaks FSB templi kõrval.

Kerkib küsimus, miks pensionär just praegu maha tappa ja miks nii, et ei tekiks kahtlust, kes selle taga. Ainsa loogilise seletusena tundub, et esiteks tahetakse näidata maailmale: me teeme mis tahame ka väljaspool oma riigipiire hoolimata rahvusvahelisest õigusest või kokkulepetest. Teiseks loodetakse hirmutada oma riigi salateenistuste liikmeid ja üldsust laiemalt, et soovi korral saame "reeturi" igalt poolt kätte ja notime maha ega halasta ka pereliikmetele. Ma ei imestaks, kui venelaste nurka surumise korral tulevad nad välja kättemaksu versiooniga, mida Moskva polnud heaks kiitnud. Praegusel ajal ei korraldata ühtki tähtsamat operatsiooni ilma bossi nõusolekuta, vene agendid teavad, et omapäi tegutsemise eest ootab karm karistus.

Küsimusele ajastuse kohta on raskem vastata, võib vaid spekuleerida võimalike põhjuste üle. Ta elas 8 aastat Inglismaal enne kui järsku tekkis vajadus tüüp looja juurde saata. Kui mees oli nii tähtis, poleks pidanud teda välja vahetama, või oleks võinud Venemaal vanglas vagaseks teha. Võibolla ei teatud tol ajal olulisi fakte, mis alles viimastel aastatel välja tulid. Äkki sokutati mees vahetuse käigus üle topeltagendina, aga mingi moment selgus et ta annab ka brittidele infot. Järsku aitas tema ekspertiis Trumpi ja Venemaa sidemete paljastamisele oluliselt kaasa. Ehk kasutati tänu Skripali infole mõnda teist vene agenti topeltagendina venelaste vastu. Igatahes pidi olema mingi väga mõjuv põhjus, et tüüp just nüüd kõrvaldada. Niisama valimiskampaania jaoks Putinil seda vaja polnud.

Kui tüüp ellu jääb, saab mõndagi selgeks, avalikkusele muidugi söödetakse ette mingi kena muinasjutt. Võimalik, et MI6 teadis põhjust kohe kui mõrvakatsest kuulis, lihtsalt neile oli üllatuseks, et venelased said teada ja nii kiirelt ning robustselt tegutsesid. 

"Trumpi toimik" - Elu nagu põneviku raamatus.

Kellele meeldivad spionaazhiromaanid soovitan tungivalt lugeda New Yorkeri ajakirjaniku Jane Mayeri mahukat artiklit "Christopher Steele, mees kes koostas Trumpi toimiku". 

Momendil hargneb maailmas sündmusteahel mis tõepoolest sarnaneb Le Carre romaanidele, ainsa vahega, et tegu pole mitte fantaasia vaid karmi reaalsusega. Muidugi tuleb arvestada, et avalikuks on tulnud vaid jäämäe tipp. Tegelikult olukord ilmselt palju tõsisem, hulk fakte ja infot avalikustamiseks liialt salastatud. Eks sihukesi asju ikka juhtub spionaazhimaailmas, aga enamasti jäävad need avalikkuse eest varjule.

Ajakirjanik nägi kõvasti vaeva pannes Trumpi ja Venemaa suhete avastamise loo kenasti loogiliselt aga samas põnevalt loetavalt kokku. Võimaluse korral lisatud infot kuidas, kellelt ja millal Steele andmeid kogus. Ta üritab üsna erapooletult esile tõsta vaid teada olevaid fakte ja seoseid rõhutades, et terve hulk neist pole kohtus kasutamiseks piisavalt tõestatud. Samas lugedes kilde siit ja sealt on muster piisavalt selge, et ei teki kahtlustki Trumpi ja Venemaa sidemetes. Kui tugevad need on, kui suurt mõjuvõimu vene pool Trumpi üle omab, kui sügavalt Trumpi meeskonna erinevad liikmed asjasse segatud pole selge. Just selle pärast tegelebki uurimisega FBI eriti tähtsate juhtumite uurija Muller. Ainuüksi fakt, et lugu avalikuks tuli, muutis kogu skeemi Venemaa jaoks totaalseks läbikukkumiseks. Esiteks peab Trump Venemaa suhtes pigem karmimalt käituma kui muidu, teiseks on kõik lääneriigid lõpuks vene ohu suhtes ärksaks muudetud.  

Lühikokkuvõttes on toimikus välja toodud süüdistused et:

1. Trumpi meeskond sai pidevalt ja pikka aega (enne ja ka pärast valimisi) venelaste käest salajast infot.

2. Vene eriteenistused olid 5 aastat vaeva näinud Trumpi ette valmistamisega, et teda kasutada Kremli mõjuagendina.

3. Trumpi üle mõjuvõimu saavutamiseks kasutati igivana trikki: prostituute ja Trumpi lapselikke iseloomujooni, väidetavalt on venelastel vägagi kompromiteerivat materjali Trumpi kohta.

Loomulikult eitavad nii venelased kui Trump igasuguste seadusevastaste ja kahtlaste sidemete olemasolu. Tehakse kõik et toimiku autorit kompromiteerida, paraku on sattutud kõva pähkli peale. Christopher Steele on laitmatu prestiizhiga mees, kes aastaid töötanud Vene suunal lääne salateenistuste heaks. Tema senised andmed ja analüüsid on alati osutunud tõeseks, miks siis nüüd peaks see teisiti olema, eriti võttes arvesse, et sellisel tasemel nuuskimine võib tervisele halvasti mõjuda. Veel kord soovitan lugeda mõistmaks milline skisofreeniline olukord valitseb tänapäeva juhtivate suurriikide võimuladvikus. Jääb vaid loota, et USA, Vene ja Hiina juhid pluss Põhja-Korea Kim ei tüüri meid oma lollustega kolmandasse maailmasõtta.

Parandus: Nii palju siis minu ennustusvõimest, tunnike peale loo postitamist loen uudist: Trump kohtub Kimiga, viimane lubab tuumaambitsioonidest loobuda. Esiteks vaatasin, ega ometi kolm nädalat märkamatult möödunud ja 1 Aprill käes :P Kummaline miks mul küll eriti kõrgeid ootusi selle kohtumisega seoses pole, isegi kui peaks toimuma nagu kuulutatud.

Mont Tremblant 3 - suusapuhkus

Pühapäeva, esmaspäeva võtsime vabalt suusapuhkusena, ehkki mõlemal hommikul ajas tütar varakult mäele, et ikka viimast võtta. Kohe näha, et minu laps. Laupäeva öösel sadas 10 senti värsket lund, mis tegi suusatamise palju nauditavamaks. Jää tuli välja alles päeva lõpus. Saime mõnuga stiilselt kihutada nii nagu oleks tahtnud võistlustel seda teha. Eriti head olud muidugi hommikupoole kui rahvast veel mäel suurt pole. Laps kippus kangesti vigursõidu pargirajale, kus hulk hüppeid oli ehitatud. Hoiatasin, et jalaluud ei murraks enne viimast päeva, muidu lähevad suusapiletid raisku.

Vaade nõlvalt järvele ja hotellidele

Jope kamuflaazh väga hea

Kui kahel jalal suusatamine igavaks läheb

Tegin temast mõned pildid nii hüppamisest kui ka ühel jalal pööretega suusatamisest, mis pidavat tasakaalu tunnet ja kontrolli arendama. Pühapäeva lõuna ajal oli mägi paksult rahvast täis, toimusid nii laste kui seenioride võistlused. Suusatasime liftide sulgemiseni.

Pühapäeva keskpäev tipus

Õhtul läksime kuuma välibasseini ja lebotasime seal oma tunnikese. Saun oli tüüpiline ameerika värk, natuke soem kui meie üleköetud tuba. Suurde basseini ei viitsinud minna, ehkki ahvatlesin noori hüppetorni ja liumäega. Tuppa tagasi jõudes lõi väsimus välja, viskasime siruli, vaevalt jaksasime lasagna mikrosse visata. Enne magamaminekut võtsime end kokku ja pakkisime veidi asju, et hommikul kohe enne mäele minekut autosse viia.

Tütrega Mont Tremblantil

Ööuni on vaatamata läbi õhukeste seinte ja uste kostvale hotellimelule üllataval kombel äärmiselt hea olnud, ainult voodist üles ajada raske. Peale hommikusööki tõin käru ja vedasime ühe raksuga asjad autosse, nats pakkimist ning oligi kõik sees. Mäele saime nii vara, et pidime lausa 10 minti ootama enne kui tõstukile lasti.

Noored mäel

Kogu ennelõuna nautisime täiega, lumepind ideaalilähedane. Enamuse ajast veetsime mäe põhjaküljel mustal ekspertide rajal. Tütar vedas mind paar korda ka double black diamondi peale. Alla ma muidugi sõidan aga ega ei naudi, parem ikka mugavalt jõukohastel nõlvadel laskuda. Poole üheteist ajal korraks hotelli ja kirjutasin end välja, auto lubati garaazhi jätta kuni koju sõitma hakkame. Tegelt oleks võinud soovi korral kõiki hotelli meelelahutusi päeva lõpuni kasutada aga meid ootab ees pikk kojusõit, kuumas basseinis lebotamine teeks liiga uniseks.

Jääkosk

Kogu päev suusatasime, vaid kaheteist ajal tegime pooletunnise näksipuhkuse. Kui tüdisime tuntud radadest sõitsime uusi avastama, aga kokkuvõttes tuli hiljem tõdeda, et parimad olid siiski need, mida seni sõidetud. Just enne nelja õnnestus veel enne sulgemist tooli peale saada. Pilk mäelt alla ning liuglesime hotelli poole, sel aastal sellel mäel viimast korda. Hotellis sujus lahkumine kiiresti, vahetasime garaazhis riided ja aidaa minema.

Õllekastid kärus ja pirakas "Hot Dog" jookidega laual

Ottawas astusime kohalikust Costcost läbi kuna tütre sõber oli miskit juustu palunud, mida ainult Quebeckis saada. Mulle jäi ootamatult silma poes asuv alkolett, mis Ontarios tundmatu luksus. Meil kärakas vaid eripoodides, ehkki viimasel ajal on tasapisi seadusandlust hakatud lõdvendama. Suurimaks üllatuseks oli siiski oluliselt - poolteist korda odavam hind. Pooleliitrine purk kvaliteetõlut maksis $1.60 CAD ehk 1 Euro praeguse kursi alusel, 0.33 pudel $1.20 CAD = 0.75 Euri. Kuram isegi Eestis momendil juba õlu kallim. Ma ei saa aru miks inimesed kõik Quebecki ei emigreeru või vähemalt seal osturallil ei käi. Mina igatahes ostsin kolm kasti õlut nii, et masina vedrud kummis. Samas sai ka kiire eine tehtud, pirakas ning üllatavalt maitsev Hot Dog $1.50 CAD koos piiramatu hulga mullijoogiga. Suur cappuchino kohv ja suur jäätis kokku viis taala lisaks. Kodutee sujus kuival kiirteel vaheldumisi juhtides vahejuhtumiteta. Koju jõudsime paar minti enne keskööd, magama poole ühe ajal, mina hommikul tööle tukkuma kella kuueks.

Mont Tremblant 2 - võistlused

Tütar rajal väravat võtmas

Sügavast unest äratas tütre mobla pinin, tüüp oli lausa poole kaheksaks helisema pannud. Hull inimene, puhkusel võiks ikka veits pikemalt sissse magada, pealegi oleme kolmandas ja neljandas grupis, meie laskumine planeeritud alles 10:30 ja 11:00. Proovisin pea teki all edasi tukastada, aga uni oli läinud, teised askeldasid toitu teha. Kohv ja kakao, kaerahelbe puder, banaan ja jogurt, tervislik eine. Mul läks kohmitsemisega aega, noored olid juba valmis. Lasin neil ees minna, et ei peaks kuumas toas ootama ja higistama. Tuleb tunnistada: ajad on muutunud, vanasti utsitasin mina teisi taga, et kiiremini mäele jõuda, nüüd kohmitsen ise kauem, ehkki pole vaja lastele saapaid jalga sikutada. Ikka tohutu kergendus kui lapsed ise riidesse saavad, omal ajal võttis ka parema tahtmise juures pool tundi nende valmis sättimine kusjuures lõpuks olin higine nagu saunast tulnud.

Kohtusime tipus poole kümne ajal ja tegime paar laskumist koos. Plika sõitis end soojaks ning läks restosse korraks jalgu puhkama kui minul aeg starti suunduda. Võistlusrada oli Nanseni nimelisel sinisel nõlval üles pandud. Esimesel pilgul tundus liiga lihtne aga kuna startisime lõpupoole, siis väravate juures jää laialt välja kraabitud. Nojah, oleks ikka pidanud kandid teritama, paraku neljapäeva õhtul kui teenindusest läbi astusin oli liiga hilja. Esimesed väravad võtsin suure varuga ettevaatlikult kõval lumel kantides, kiirusele sihuke asi muidugi hästi ei mõju. Teise poole läksin jääle ja lõikasin just postide äärest, kiirus läks kenasti üles ilma et oleksin kordagi libastunud. Teise laskumise proovisin paremini teha aga läks nagu tavaliselt, jällekord algus liiga lõdvalt, teisel poolel libastusin ning kaotasin aega. Pole hullu, ega see maailma karika etapp ole.

Esimene laskumine, filmisin moblaga ise kõrval alla sõites.

Jõudsin üles veidi enne kui tütar starti tuli. 73 võistleja hulgas sai ta tagantpoolt viiendana rajale, mis mäesuusatamises õige oluline händikäpp. Nüüd oli rada juba päris nüsitud, samas teravate kantide puhul oleks jää peal kiiremgi sõita. Otsustasin plika laskumist filmida ja sõitsin kõrval kaasa. Kostab nagu anekdoot, kus reporter jookseb võistleja kõrval intervjuud võttes. Tegelt selle nõlva peal käkitegu, olen palju järsemal ja künklikumal mäel sõidu pealt filminud. Kohe oli näha, et ega sõit ilusti välja tulnud. Nõlv korralikuks kallutamiseks liiga lauge ja kandid nürid, lõikamise asemel kippusid suusarandid jäisel pinnal üle lohisema. Teise laskumise võtsin ka filmile, suurt vahet polnud nagu ka hiljem aegasid nähes selgus. Tütar oli minust poolteist sekundit kiirem, mina omakorda sama palju tema ülikoolisõbrast parem. Kõigi aegasid ei näinud, eks õhtul autasustamisel ja pidulikul õhtusöögil selgub kuidas läks. Etterutates võin lisada, et hiljem veebilehel oli keegi kogemata mu esimese laskumise ajaks 127.65 sek 27.65 asemel pannud, sihukese ajaga oleks jõudnud mäest üles sõita :)

Kolmekesi mäel

Imeline vaade järvele

Keskpäeval einestasime restos, mina luristasin õlle rindu, mida enne võistlust ei julgenud teha. Temperatuuri ja tuule poolest oli ilm pea perfektne, alla kümne külmakraadi nõrga tuulega. Päikest ei olnud, kõrge õhuniiskus ja kohatised pilved tekitasid paksu härmatist. Lumepind sõideti pealelõunaks parasjagu künklikuks, jää tuli alt välja. Võtsime rahulikult, nautisime kenasid vaateid, fotografeerisime ja sõitsime kella neljaks alla ühispildi tegemisele.

Jõudsime nii napilt, et lippe ja Eesti mütsi, salli polnud aega hotellist tuua. Eestlasi kogunes märkimisväärne hulk kokku, pildi peale mahtumiseks kamandati rahvast koomale.

Hotellis lebotasime, käisime dushi all ja tegime end ilusaks enne õhtusöögile minekut. Üritus toimus samas kohas, kus eelmine aasta. Seekord mahtus rahvas vaevu ära, lauad õige tihedalt kokku lükatud. Kogunemise ajal võtsin baarist oma senise elu kõige kallima õlle, $9 pisikese 0.33 Stella Artois pudeli eest on ikka päise päeva ajal röövimine, dollari baarmenile jätmine ei tundunudki eriti suure tipina.

Meie oleme umbes üks ^ kolmandik vasakult tagareas, mul keskmisena mobla käes.

Vähehaaval jõudis enamus kohale ja lõpuks saime toidu kallale asuda. Söök oli igatahes hea ja valik rikkalik. Iseteenindamise juures meeldib mulle võimalus võtta just seda mis meeldib ja nii palju kui meeldib. Lõhe ja koores hautatud kartulid olid seekordseks lemmikuks, salati ja oliividega kah ei koonerdanud. Kui suurem nälg kustutatud alustati autasustamis tseremooniaga. Eri vanusegrupid said omaette auhinnad, mõnes tihe rebimine, teistes vaid mõni osaleja. Meeste hulgas osutus pikalt kõige tugevamaks minu vanused ehk 50-tes härrased. Võitis endine olümppiasportlane aga ka teiste auhinnaliste kohtade omanikel olid ajad, mida ükski teine mees ei löönud, isegi mitte 20'tes 30'tes noormehed. 

Raha kõrvalmaitsega õlu

Toit oli hüva ja rikkalik

Naiste hulgas sai tütar teise koha ajaga mis oleks ka sama vanade meeste hulgas auhinna toonud. Seekord võitis tüdruk, kes pidavat Ameerikas võiskonnas kaasa lööma. Kokkuvõttes oli kummaline, et põhitegijad meeste hulgas 50 - 70 aastased ja isegi selle vanusegrupi naised asjalike aegadega. Keskealised ja eriti noored mehed valmistasid pettumuse, aga võib-olla polnud noored lihtsalt eelmise õhtu pidutsemisest taastunud. Magustoit osutus äärmiselt maitsvaks, prantslased ikka oskavad koogikesi ja muid kondiitritooteid oluliselt paremini valmistada kui keskmised canadalased. Hotelli tagasi minnes oli kõht nii ebamugavalt täis nagu Mandarinist tulles.

Autasustamine

Hõbemedal kaelas

Eesti suusapäevad Mont Tremblant - 1

Kuusemets Mont Tremblanti nõlval

Võtsin paar päeva töölt vabaks, et teist aastat järjest Mont Tremblantis toimuvatele Idaranniku eestlaste suusapäevadele sõita. Seekord tuli lisaks tütrele ka tema poola noormehest ülikoolisõber kaasa. Kuna plika sai alles hilja õhtul vabaks, magasime kodus paar tundi ja sõitsime neljapäeva öösel kell kaks välja, et reede hommikuks kohal olla. Lumetormi ennustus pidas just niipalju paika, et saime seda õige karmilt omal nahal tunda. Torontost palju idapoole ei pidanud lumi ulatuma aga mida edasi seda hullemaks läks. Algul liiklus lihtsalt aeglustus, mina üks vähestest kes valges lumekattes kiirteel 80'ga sõitis. Varsti hakkasid suured rekkad tee kõrvale tõmbama. 100 kilti Torontost idapoole oli kiirtee suletud, politsei tõrvikurida ees. Keerasime põhjasuunas, suvalisi pisikesi teid pidi (30 ja 50) jõudsime Ottawa suunas kulgevale maantee number 7'le. Teeolud paranesid parikümne kildiga, kokkuvõttes kaotasime vaid tunni, kell 9 keerasime Mont Tremblanti hotelli ette. Olime plikaga vaheldumisi läbi öö 7 tundi järjest roolis olnud.

Vaade kaugematele mägedele ...

... ja lumisele kuusemetsale

Esialgne vaimustus kiirelt tuppa saamisest haitus kui meie toa uks lahti oli ja mingid tüübid juba ees. Olid jäänud eelmine õhtu süsteemi sisse kirjutamata. Pidime oma kodinad higistades tagasi autosse tassima ja garaazhis suusariided peale tõmbama, et kohe mäele saaks. Küll hiljem on aega sisse kirjutada. Hotelli garaazhis parkimine maksis $17 päev aga tasuta parkimisplats oli pool kilti eemal, ei raatsinud rohkem kallist suusaaega raisata, viskasin papi letti. Mäe tippu jõudsime kokkuvõttes täpselt kümneks.

Puud koheva lume ja härmatise all

Meie kamp tõstukitoolil

Lumeolud paremad kui olin kartnud, selgus et üleeilne vihm oli vaid jalamil, ülespoole erinevas sulamisastmes lund sadanud. Paksu härmatisega kaetud puud jätsid mulje tõelisest talve muinasjutumaast. Üllatusega võisin tõdeda, et karge ilm ei lasknud kardetud unel ligi hiilida. Lõuna ajal mäe otsas restosse minnes hüüdis keegi mu nime. Tore eestlasest õunapuu ja vahtrasiirupi farmi omanik, kelle juures eelmine aasta öö veetsime, kutsus enda lauda juttu ajama.

Vahepeal laskus pilv madalamale

Kuuseokstele langenud härmatis

Nelja ajal pandi tõstukid seisma. Tegime hotellis kerge eine ja suundusime eestlaste kokkusaamisele kõrvalhotelli kaminasaali. Rahvast oli tihkelt, üllatavalt palju noori, suurt liikuma ei mahtunudki. Pakuti "Rolling Estonian'i" ehk miskitsorti viina kokteili ja veine, suupisteks juustud, vorstid ja muu snäkk. Meie pole paraku eriti selle põlvkonna põlis väliseesti seltskonnaga suurt läbi käinud, mistõttu eriti kedagi ei tundnud. Lapsed mõnda noort eesti kooli ajast mäletavad, üksikud päris sõbrad on siiski "päris" eestlaste ehk hilisimmigrantide hulgast. Viimaseid paraku seal seltskonnas polnud, sest üritus eeldas suht kobedat finantsilist väljaminekut, mida paljudel Eestist tulnutel pole lõdvalt jagada. Minu noored lasidki jalga enne kui tund läbi sai, Ise libistasin veini ja lobisesin veidi aega mitmete omaealistega, paegi väsisin ja jalutasin tagasi hotelli.

Hulgaliselt eestlasi, noored tagaruumis

Kamina ees oli mõnus veiniklaasi
taga suusa ja poliitikajuttu ajada 

Õhtul läksime kuuma välibasseini lebotama, võtsin paar õlut kaasa, kanadalaste ja ameeriklastega saime palju lihtsamini jutule. Rüüpasime kärakat ja parandasime maailma, teatava üllatusega suhtusid ameeriklased oma presidenti õige negatiivselt justnagu kanadalased oma peaministrisse. Ega vist valitsusega kusagil rahul olda aga noh Trump on muidugi hoopis omaette tasemega kloun. Turva käis korra mainimas, et alkot päris avalikult ei tohi juua, pange järgmine kord topsi või rätiku alla - mõnus prantslaslik pohhuistlik suhtumine seadustesse. Voodisse keerates tuli uni momendiga, olime ju üksikuid autotukastusi arvesse võtmata 20 tundi järjest üleval olnud.