Sajaesimene päev

Eile kirjutati igal pool nii palju sõja sajanda päeva teemal, minu postitus oleks lihtsalt kordamine olnud. Tegelt on see nii või teisiti plagiaat ehk uudisteagentuuride ja poliitikute intervjuude infokillukeste mosaiik, lihtsalt minu maitse järgi. Päris hea ja lühike sõja senise kulu kokkuvõte Delfi veebilehel, boonusena tasuta vaadatav.

Sõja sajaesimesel päeval suuri muutusi pole toimunud võrreldes eelmisega. Rindejoon suuremas osas sama, ukrainlaste lõks Severodonetskis valmistas vene sõjaväele paraja üllatuse, mis lõi hoolikalt koostatud edasise rünnaku plaanid segi. Hersoni oblastis purustati suurtükilöögiga rünnakuplatsdarmine kogunenud lahingugrupp. Ilmselgelt on ukrainlastel ülekaal nii luureandmete saamises kui nende operatiivses kasutamises. Nii enda droonid kui ka USA Global Hawk siin suureks abiks.            Tänase info põhjal koondab venemaa kõik käesolevad reservid Severodonetski vallutamiseks. Erinevate allikate põhjal peab Ukraina taganemis ja kurnamislahinguid pidades juunikuu vastu pidama. Tasapisi peaks kergemaks minema, sest kuuldavasti on kaugelaske suurtükiväe esimesed torud juba rindele jõudnud.

Viimastel päevadel on mõlemad pooled kuulutanud olevat valmis veel pikalt kestvaks sõjaks ja mõlemad loodavad, et teine väsib esimesena. Vene loodab korraldada ülemaailmse näljahäda, põgenikekriisi ja ka majanduskriisi ning sellega sundida läänt ning Ukrainat järgiandmistele. Ukraina loodab vene sõjaväe väsimisele ja lääne uue relvastuse hävitavale mõjule vastase niigi madalale moraalile. Mustaks luigeks oleks Putini surm, mis võib kaardipaki segi lüüa. Palju sõltub ajastusest, millises sõjaperioodis tüüp kõrvad pea alla paneb ja kes võimu üle võtab.

Kui ma seni pole Kremli maniaki areenilt lahkumise teemal spekuleerinud siis viimasel ajal on järjest rohkem hakanud lekkima igasugu infot eri allikatest. Jutud käivad koroona järelmõjudest kuni vähini, kas ja mis sellest tõsi teab vaid vanakurat ise. Tähtsaim küsimus: mis saab edasi - sõjast ja venemaa käekäigust üldse. Järjest rohkem on võetud üles Moskvas puhkeva võimaliku võimuvõitluse, kodusõja või isegi revolutsiooni teema.

Kodumaal tähistati sõja juubelit valitsuskriisiga kui kesikute valitsusest väljaviskamist nii nimetada. Minu arvamus, et oli ka viimane aeg. Kaja on näidanud ennast äärmiselt hea rahvusvahelist tähelepanu äratanud kriisiaegse valitsusjuhina, mida kinnitab ka Reformi järsult kasvanud toetus rahva hulgas. Poliitiliselt tundub hea käiguna, sest järgmise valitsuse saab ta moodustada jõupositsioonilt. Erakorraliste valimistega ei taha ükski teine erakond riskida, kõik peale Reformi ja Eesti200 on halvemas seisus kui seda praegune parlamendi esindatus näitab. EkreIKe valitsuse moodustamist suurt ei karda, peaministri umbusaldus peaks käivitama erakorralised valimised (mille tulemusel praeguse seisuga see võimalik poleks) mitte andma võimaluse mingi muu koalitsiooni kokkuklopsimiseks.