Miks mulle pandeemia meeldib

Vasakul ääres Teletorn ja Iru korsten

Vastus on lihtne: Reisimine oli pandeemia ajal über-mõnus, lennukid tühjad, lennud ja majutus odavad, turismimagnetitest kohtades tavakohaste masside asemel üksikud inimesed, bens poolmuidu hinnaga, börsil seoses ebastabiilsusega enneolematud teenimisvõimalused  ... jne ... Kesiganes 2020 aprillis tehnoloogiast naftafirmadesse ümber tõstis on tänase seisuga 3-5 korda teeninud😉 Veidi veel ja varsti peab seoses sõja ja inflatsiooniga jälle liigutama hakkama.

Bensuhind märtsis 2020

... ja mais 2022

Eile sain tunda, mis tähendab lennureis kui kõik see mees peale rohkem kui kaheaastast kodusistumist ühekorraga reisima tahab hakata. Lennupileti olin targu juba varakevadel peale sõja algust ostnud, praegu hinnad selle ajaga võrreldes vähemalt kahekordsed. Uudistes viimased paar nädalat hirmutatud meeletu lennujaamade ülekoormusega ja jagatud inimeste õuduslugusid, kes päevade kaupa viibivad terminalides seoses hilinemiste, ärajäänud lendude ja meeletute sabadega.

Lasin ennastki lollist peast mõjutada ja läksin kaasa pealekäimisel tavalise pooleteise tunni asemel pea kolm tundi varem kohale. Õigustuseks vaid niipalju, et laupäev olevat kõige hullem aeg reisimiseks. Check-in sai kodus tehtud aga ega see muutnud sabas seismist lühemaks, kohvrid ikka vaja sisse anda. Saba oli mehine - oma kolmveerand tundi veetsin kohvreid lükates enne kui teenindaja jutule sain. Selleks ajaks oli muidugi oluliselt lühemaks jäänud, kokkuvõttes oleksin tund aega hiljem saabudes võinud otse leti ette jalutada - õppetund, ära lase end massipsühhoosist mõjutada. 

Lennufirma esindajaga tekkis arusaamatus, sest too väitis, et pean teise kohvri eest eraldi maksma. Piletit kevadel ostes oli enesegi üllatuseks kaks kohvrit kirjas, kodus check-in kinnitaval emailil vaid üks. Keeldusin maksmast ja otsisin moblast vana emaili välja, kus selgelt kaks kohvrit kirjas. Tädi uuris ja andis teada, et nende tingimused on muutunud. No kuulge, muutke paju tahate, aga kui mulle piletit ostes kirjas kaks ja nüüd kui lennujaama saabun ainult üks on see teie viga. Tädi puhises veidi ja pani lõpuks ikka tasuta lipiku külge.

Järgmine eeldatav kitsaskoht turvakontrolli näol osutus hoopis lihtsaks, alla kümne mindi ootamist ja sutsti läbi. Korra tundsid vaid huvi mu pähklimaitselise kohvivalgendaja pudeli vastu, pulberkujul polnud probleemi. Nüüd vaja kaks tundi surnuks lüüa, suundusin tollivabasse et mõned õlled osta. Jäi ära, sest erinevalt tsiviliseeritud riikidest ei usaldata Canadas tollivabalt ostetud kärakat reisija kätte kartuses, et too tarbib selle enne piiriületust ära (minu puhul põhjendatud) vaid viiakse pitseeritud plastkotis lennu väravasse, kust alles lennukisse sisenedes kätte saad. Ainult kraadideta kraami sai kohe kätte, sedagi hingehinna eest. Ostsin ühe külma Coca-Cola, mida kord aastas ehk joon. Loll otsus nagu terve lennu ajal mulisev kõht pidevalt meelde tuletas.

Sain siiski oma osa hilinemistest kätte: lennuki rattad maandumisrajalt lahti poolteist tundi peale planeeritud õhkutõusmist. Selge, et Varssavis jään Tallinna lennust maha, seal oli vaid kaks tundi ümberistumiseks. Olukord aga polnud üldse hull, järgmine lend Tallinna sutsu enne südaööd, kuus tundi ootamist. Lennuk oli puupüsti täis, istusin aknareas kahe proua vahel. Pakutav õhtusöök osutus seniseist viletsaimaks üldse, poolsoe tomatikastmes makaronivorm, isegi juust polnud peal ära sulanud. Rüüpasin õlle kõrvale ja hakkasin filmi vaatama, kurat kõrvaklapiauk oli rikkis. Mis ikka proovin tukkuda ... Järsku läks unes kõik valgeks, ärkasin üllatusega. Mismõttes, mis see kell on, täitsa lõpp, maandumiseni vähem kui kaks tundi, hommikusööki hakati pakkuma. Uskumatu, olin neli tundi toolis ühes asendis ärkamata maganud ja tundsin end üsna väljapuhanuna.

Lennuk vahepeal gaas põhjas tunni tasa teinud, uskumatu, mul tekkis õrn lootus Tallinna lennule jõuda. Maandudes selgus, et ei mahtunud lennujaama juurde. Meid laaditi bussidesse aga ikkagi oli aega piisavalt. Passikontrollist sain sutsti läbi ja turvakontrollis polnud kah saba. Vaatasin, et aega do huija i bolshe, ja astusin poodi ning haarasin külma õlle. Kassas makstes kuulsin poole kõrvaga valjuhääldist kostvat teadet ... äkki minu nimi, mis toimub, aega ju küll. Kuram, olin kusagil tunni jagu aega valesti vaadanud, lennuk ootas minu järgi, õnneks värav siinsamas. Avamata õltsi suskasin läpakakotti ja kiirustasin tunnelisse, seljataga pandi värav kinni. Isegi Tallinna lennu jooksul jõudsin magama jääda.

Maandudes võisin kinnitada, et nii kiiresti pole kunagi Torontost Tallinna jõudnud, nõks üle 10 tunni momendist kui lennuki rattad Canadas maast lahti ja Eestis kummide vilinal uuesti kontakti võtsid. Kohvreid nad kardetavasti küll ümber tõsta ei jõudnud, eks saan hiljem kätte. Igaks juhuks seisin lindi ääres ja vaata imet, tulidki minu omad kohe. Nojah, eks need mis viimasena laaditakse tõstetakse ka esimesena maha. Pakke oli väga vähe, tänapäeval paljud reisivad vaid käsipagasiga, eriti lühikeste otste puhul. Mina oma kahe kohvri, suure seljakoti ja läpakakaga olin nagu valge vares ja jäin muidugi tollile silma - tõmmati kõrvale. Pole mul miskit deklareerida vastasin, vaid üks purk õlut. Miks see teil läpakakotis imestati kui pakid aparaadist läbi läksid??? Peale selle pakkusid huvi vaid vahtrasiirupi pudelid ja tütre kaasapandud eelmise arvuti jupid, millest too siin kavatseb ühe kokku panna. Kohvrit kodus avades leidsin lipiku, mis informeeris, et Canada toll oli inspekteerinud - ei tea kas kartsid, et vean keelatud elektroonikat vene sõjatööstusele :P

Bolti tellimisega oskasin takso kuidagi lennujaama asemel Ülemiste keskusesse kutsuda. Kuram, helistasin ja ütlesin et olen tegelt lennujaamas. Tüüp oli mõistlik ning tuli korjas mu ilma lisatasuta üles. Kaheksa euri praeguste bensuhindade juures on väga mõistlik Pääskülasse sõidu eest, andsin kümpsi. Tõsiselt mõnus jälle kodus olla, meeldivalt jahe!!!

Tütar korjas aias metsmaasikaid

Kui tagasi jõuan on tomatid valmis

See aasta on Toronto kevad hilisem ja jahedam olnud. Eelmine aasta sel ajal korjasin tütrega korvitäied kirsse, nüüd ainult esimesed maasikad, kirsid alles kergelt kollakad. Rabarber on peenike ja niruvõitu aga tomatitaimed ja kurk paistavad päris hästi kasvavat.