Lõppmäng

Täna vaatasin David Shapiro viimast youtube videot "Singularity Endgame". Kes ei tea siis tegu AI spetsi ja futuristiga. Tema arvates on lähemal ajal ees ootamas filter, suur filter. Fermi paradoksi üks võimalikke lahendusi on asjaolu, et elu ja kõik tsivilisatsioonid peavad läbima oma arengu käigus hulga "filtreid" ehk kriitilisi etappe jõudmaks piisavalt kõrgele tasemele, olemaks "nähtavad". Üks või ka mitu filtrit osutuvad äärmiselt tihedateks, millised konkreetselt, seda me täpselt ei tea. 

Pole isegi selge kui tavaline või haruldane on elu tekkimine rääkimata tuumaga rakkude, hulkrakse elu, kõrgemate loomade ja teadvuse esilekerkimisest. Või hoopis teistsugustel alustel teadvuse kui meie seda ette kujutame. Kuna siiani pole nähtud ühtegi tõsiseltvõetavat jälge maavälisest elust, tsivilisatsioonist rääkimata, vihjavad paljud faktid (maakera vanus võrreldes universumi vanusega, eluks sobivate planeetide hulk, elu ja tsivilisatsiooni arenemise kiirus, ...) et oluline "tihe" filter meid alles ees ootamas. Ja tegu pole hea uudisega kuna järelikult meie galaktikas pole praktiliselt ükski tsivilisatsioon seda edukalt läbinud.

Shapiro pakub välja neli tuleviku stsenaariumi:

Utoopia (heaolu, stabiilsus, tehnoloogia võidukäik, globaalne koostöö)

Düstoopia (madal heaolu, ebastabiilsus, sise ja välispoliitilised konfliktid, elukeskonna halvenemine)

Kollaps (heaolu ja inimkonna arvukuse järsk langus, valitsuste ja institutsioonide lagunemine, globaalsed konfliktid, kliimakatastroof)

Väljasuremine (Inimkonna eksistentsi lõpp seoses iseeneslike (tuumasõda, kliimakatastroof, SuperAI, ...) või looduslike katastroofidega (asteroid, supervulkaan, Päikese aktiivsuse oluline muutus, lähedane supernoova, ...).

Neist neljast võimalusest pean isiklikult esimest praktiliselt võimatuks ja viimast vähetõenäoliseks, tegelikuks tulevikustsenaariumiks kujuneb ilmselt kas Düstoopia või Kollaps. Kui mul õigus, on põhiküsimuseks kaua (kuu, aasta, kümme aastat, sajand, ...) kestab praegune suhteline heaolu arenenud riikides (kus mina ja mu sugulased-sõbrad elavad) enne kui mastaapsed muudatused elukvaliteedile märgatavat mõju hakkavad avaldama. Ja ma ei pea silmas mitte bensu ja õllehinna või maksude mõningast kasvu, vaid esimese maailma elustandardi langemist kolmanda maailma tasemele. 

Praegu järjest süvenev lääne (Põhja-Ameerika ja Euroopa) ja ida (Venemaa, Hiina ja Iraan) konflikti kasvamine ka tuumarelvadeta maailmasõjaks ning sellest tuleneva globaalse kaubanduse kokkuvarisemine võivad kiirelt tavamugavused nagu elektrienergia kättesaadavuse problemaatiliseks muuta - Ukraina heaks näiteks. Paradoksaalselt kannatavad vähem just alaarenenud piirkonnad, kus elekter ja mugavused juba praegu haruldased, mistõttu vene ja hiina jaoks konflikti lävepakk märksa madalam.

Eelnimetatud nelja stsenaariumi toimumisel mängivad otsustavat rolli mitmed faktorid:

Tehnoloogia areng - kahe teraga mõõk, sest tehnoloogiat võib alati kasutada nii ühiskonna heaolu tõstmiseks kui vähendamiseks. Ajalooliselt on alati uue tehnoloogia arengu kiirendaja ja kasutuselevõtja sõjandus, mis ei kosta just kõige lootusrikkamalt.

Geopoliitika - valitsused ja ideoloogiad otsustavad millises suunas ühiskond areneb, momendil käib tõsine võitlus demokraatia ja autoritaarsuse vahel kusjuures võitja pole sugugi iseenesestmõistetav. Nagu ajalugu näitab, võib võit ajutiseks kujuneda (Fukuyama The end of History). 

Majanduspoliitika - valitsuste, korporatsioonide mõjuvõim, lokaalne ja globaalne sotsiaalmajanduslik kihistatus, ressursside jagamine.

Keskond - kliimamuutus, ressursside vähenemine, elukeskkonna halvenemine, liigirikkuse vähenemine, saastatus ... planeedi võime inimkonda välja kannatada.

Sotsiaalsed väärtused - veendumuste, normide ja väärtuste mõju inimeste käitumisele ja vajalike otsuste vastuvõtmisele. Nihilistlike arusaamade levik ja mõju poliitikute ning riikide käitumisele, otsustele. 

Järgnevalt kirjeldab Shapiro teid, mis viivad erinevate stsenaariumideni. On ilmselge, et Utoopiasse pole meil praeguse seisuga asja. Nii globaalse koostöö, tehnoloogilise arengu, majandus ja sotsiaalpoliitika, keskkonnakaitse kui kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste juures on näha vaid üksikuid positiivseid momente. Üldine areng viitab Düstoopia ja halvema õnne korral Kollapsi suunas. Ka inimkonna väljasuremine pole välistatud kui leidub piisavalt kõrgele positsioonile sattunud piisavalt hullusid milles kahjuks momendil võib ilmekalt kremli näite põhjal veenduda.

Erinevate mängurite võistluse käigus on võimalikud mitmesugused tasakaaluolukorrad. Teoreetiliselt võimalik kuid praktiliselt minu arust võimatu selline kus kõigi individuaalsed huvid langevad kokku ühiste huvidega. Tuletab meelde ebastabiilset tasakaalu: pall kupli tipul. Olukord kus kõigi individuaalsete huvide rahuldamine toob kaasa ühise hävingu on ressursipõhisele majandusele väga tuttav olukord nii tänapäeva kalanduse puhul kui ka näiteks Lihavõttesaare ühiskonna väljasuremise näol. Mõistlik ja vähemalt mõnda aega jätkusuutlik on individuaalsete huvide kompromisside arvel ühiselt kasuliku lõpptulemuse saavutamine - niinimetatud läbirääkimised nii majanduslikud kui sõjanduslikud (Ukrainale ma siin ei vihja, selles küsimuses ei ole kompromissi). 

Kokkuvõttes on vaja leida lahendust mitmemõõtmelise optimisatsiooni probleemile. Loodetavasti aitab seda lahendada millagi loodav piisavalt tark ja osav Tehisintellekt, mis suudab inimkonnale müüa maha kõigile võitjatunnet pakkuva lahenduse. Lühidalt suudab inimkonna kollektiivselt haneks tõmmata.

P.S. Shapirol on youtubes ülal ka hulk muid põnevate pealkirjadega videosid, ise pole küll jõudnud neid veel vaadata.

Küsimused mitte nii laiale😏 ringile: 

Millist eelnimetatud neljast stsenaariumist tõenäoliseks peate ja miks?
Millal lõppeb praegune suht stabiilne seis ja hakkame liikuma tulevikustsenaariumi rada pidi?