Friday, March 20, 2026

Hädakisa ja bensuhinnad

Elukallidus ja populaarsus
Mis te arvate, miks USA president hüsteeritseb. Mul väga lihtne seletus pakkuda: Trump ja tema meeskond muretsevad vahevalimiste pärast, mis kujuneks praeguse suundumuse põhjal otsustades vabariiklastele enneolematuks lüüasaamiseks. Eeldatult lühike võidukas ja populaarne ehkki täiesti mittevajalik sõda Iraani vastu on kujunemas Trumpi valitsusaja suurimaks väljakutseks. Lääne poliitikud ei suuda vaatamata korduvatele näidetele ikka mõista, et teistes riikides valitseb teistsugune loogika ja arusaamine. Enamus lääneriike annaks pikema jututa paari päevaga ülekaalukale vastasele alla, samas sõdivad arenguriigid edasi ka täiesti lootusetus olukorras. Lõpptulemusena kaotab suurriik pikapeale kas huvi või vahetub valitsus või kerkivad esile muud prioriteedid. Algne lootus kiirele võimuvahetusele Iraanis on praeguse seisuga kadunud ja nii Iisrael kui USA tegelikult ei tea mis edasi teha, sest ehkki luureagentuurid hoiatasid taolise stsenaariumi eest siis poliitikud ei võtnud neid kuulda. Tüüpiline olukord kus usutakse neid kes räägivad meeldivat juttu. 

Ameeriklastele läheb korda sisepoliitika ja eriti inimeste endi majanduslik olukord. USA's on kujunenud üheks põhinäitajaks bensuhind, mis tavakodaniku heaolu ja elukalliduse lihtsalt nähtavaks indikaatoriks. Mõne sõjanädalaga on see üles uhanud ning Trumpi populaarsust katastroofiliselt alla toonud. Iraan ei saa sõjaliselt kuidagi vastu kuid Hormuze väina sulgemise ja energiarajatiste kahjustamisega tekitab ameerika praegusele valitsusele vastikuid probleeme. See on üks väheseid Iraani mõjusaid relvi, peale ülemaailmse terrorismi käimatõmbamise. Iraani välisministear andis sel teemal täna ametliku hoiatuse. Tänu Trumpi idiootlikule jauramisele ei kiirusta ka ükski teine riik appi, ehkki energiahinnad puudutavad neid valusalt. Kõik märgid viitavad sellele, et isegi kui USA kuulutab sõja paari nädala jooksul võidetuks siis Iraan keeldub alla andmast ja suudab takistada energia vaba liikumist. Kokkuvõttes ei taastu ka kõige parema stsenaariumi korral sõjaeelne olukord mitme kuu vältel, ehk siis sel suvel saab kütus kallis olema.

Kütuse hinnad mõjutavad loomulikult reisimise ja ennekõike lennupiletite hindu. Hakkasin ise kiirelt tegutsema ja ehkki paljud lennuliinid on juba hinda tõstnud õnnestus tänu AI abile skoorida viimase aastakümne soodsaim suvepuhkuse piletihind. Esimese hooga arvasin, et tehisaru hallukas, sest omal käel tavaportaalidest leitud hinnad olid pea poole kallimad. Kontrollisin ikka mitu korda üle enne kui ostsin otse lennufirma käest. Paranoiliselt ei kasutanud AI pakutud linki vaid googeldasin teisel arvutil läbi VPN ja incognito veendumaks, et tegu ikka lennufirma ehtsa veebilehega.

Reisimise hindade teemal nägin lühikest videot suusapuhkustest. Ameeriklastel olevat lausa odavam Euroopasse reisida kui kodumaa kuulsates kuurortites suusatamas käia. Ei imesta, et mäesuusatamist peetakse rikaste meelelahutuseks kui normaalne on pere peale ligi 7000 USD nädalase suusareisi peale kulutada. Eks siin tuleb mängu kombineerimisoskus: me ei maksnud kunagi üle tuhande terve pere nädalase suusapuhkuse eest idaranniku parimas suusakeskuses mäel asuvas hotellis koos suusapiletitega. Järgmise aasta terve hooaja pilet Ontario parimas suusakuurortis praegu 200 euri eest soodukal, loomulikult ostame nagu viimased 20 aastat oleme seda teinud, sest hind odavam kui kolm päevapiletit.

Nimetatagu seda siis koonerdamiseks või majanduslikuks mõtlemiseks, mul suva. Natuke nagu hobiks kujunenud võimalikult soodsate diilide leidmine nii suuremate kuluartiklite (auto, mobla, arvuti, külmkapp, ...) kui ka reisimise puhul. Samas pole ainsaks kriteeriumiks madal hind, ma ei anna järgi endale olulistes kvaliteedinäitajates. Annab samasuguse mõnutunde nagu mõnel teisel kasiinos mängimine, eeliseks muidugi asjaolu, et säästab mitte ei kuluta raha🤑

Kuidas teil, kas kasutate soodukaid kui just ette jääb või viitsite sellega ka veidi vaeva näha.

Thursday, March 19, 2026

Gaasiväljad põlevad, Iraanlased surevad, tuhk ja toss jäävad meitele

Iraani suurim maagaasi kompleks põleb

Elu nii põnev, et pole mahti blogis postitada. Poolikuid tekste neli tükki "draftina" järge ootamas. Mis mõttes põnev, no mitte isiklikus aga tehnoloogilises ja maailmapoliitilises plaanis, kõrvaltvaatajana äraütlemata äge. Päriselu justnagu helikiirusel kulgeva ulmeka ja põneviku kompott. Seekord pööran põhitähelepanu sõjalispoliitilisele aspektile, mille puhul esiplaanil Iraani sõda. Ukraina uudistes hoopis tahaplaanile jäänud, vähemalt paistab nende seis mitte kõige hullem olevat kui rindeteateid uskuda.

Iraani koha pealt on selgeks saanud, et ameeriklased ja Trump on end õige lollakasse olukorda pannud. Ilmselgelt loodeti Venetsueela stiilis lahendust, paraku ei kukkunud rezhiim kohe algul kokku, juhtkonna hävitamine osutus liiga edukaks, ka paar potensiaalselt sobivat tüüpi saadeti koos kõige kõrgema juhiga teispoolsusesse. Ühtki ameerikasõbralikku tegelast välja ei ilmunud ja ka rahvas ei tulnud tänavatele võimu üle võtma nagu loodetud. USA ja Iisrael ei osanud muud ette võtta kui järjest rohkem pommitada, paraku on hävitatavad sõjaväeobjektid otsa saamas. Mis siis ikka, võtame tsiviiltaristu käsile, Trump lausa mainis, et võime ka nalja pärast edasi pommitada. 

Paraku tegid nad kolmapäeval Iraani gaasivälja pommitamisega vea, mis võib kalliks maksma minna. Iraan vastas omakorda raketilöögiga Katari maailma suurima maagaasi vedeldamiskeskuse pihta. Mõningases vastuolus USA välisministri Vance sõnavõtule, et teeme kõik mis võimalik bensu hinna alandamiseks, tõusis nafta hind muidugi veelgi kõrgemale. Vaevalt mõjub hästi Trumpi viimane ähvardus kogu Iraani energia infra õhku lasta.

                                          NSA Direktori grillimine Senatis

Kolmapäeval pidid valitsuse ja luureametite juhid vastama senaatorite küsimustele. Silmatorkav oli NSA peadirektori vastus või õigemini vastamata jätmine küsimusele kas Iraan kujutas endast vältimatut kohest ohtu. Meie andsime informatsiooni, ainult president Trump on pädev otsustama, kas Iraan kujutab otsest vahetut ohtu või mitte. Kõik ju tegelikult teavad, et Trump pole pädev otsustama mis nädalapäev parasjagu on. Paistab, et tasapisi on alanud vastutusest kõrvalehiilimine. Varem või hiljem peavad kõik Trumpiga seotud tegelased oma tegude eest aru andma. Ilmselt üritatakse sillutada teed tüüpilisele vabandusele: meie ei otsustanud, ainult täitsime käsku. Ei aidanud see Nürnbergis, ei aita nüüdki ... muidugi juhul kui USA's ametlikult diktatuuri ei kehtestata. See viimane on ainsaks väljakeerutamise võimaluseks. Mida tugevamini end kurjategijaga seod seda raskem on lahkuda - kui proovid löövad maha omad või siis konkurendid, tuntud organiseeritud kuritegevuse meetod lojaalsuse kindlustamiseks.

                                    Joe Kent avalikustab Iraani sõja tagamaad

Terrorismivastase võitluse keskuse direktor Joe Kent tõi Tucker Carlsoni Shows (ime, kui teda selliste asjade kui riigisaladuste avalikustamise eest istuma ei panda) välja hulga (seni vaid spekulatsioonidel põhinevaid) põhjuseid, miks USA üldse sõda alustas. Luureorganisatsioonide objektiivset infot ei kuulatud, teatud Trumpi lähikondlased soovisid sõda vaatamata suht edukalt kulgenud läbirääkimistele, Iisrael soovis kasutada head võimalust USA relvadega Iraanile löök anda, mis nood pikaks ajaks rivist välja viib ning samas ka aitab rohkem palestiina alasid okupeerida. MAGA tulise toetaja Kenti intervjuu näitab lõhe tekkimist vabariiklaste ridades, iseküsimus kas ja millal Trump ohverdatakse. Soovi korral pole temasugust dementset ennasttäis lolli raske lõksu meelitada ehk siis tegema miskit sellist, mis annaks vaieldamatu põhjuse tüübi võimult kõrvaldamiseks. 

Ajaviiteks lasin AI'l üles otsida ja ajalisse järjestusse panna Trumpi poolt tehtud tähtsamad avaldused liitlaste osalemise kohta Iraani sõjas. Ühest küljest naljakas meelelahutus lugeda kuidas ta ühest äärmusest teise kõikus ja iseendale vasturääkivaid avaldusi tegi, teisest küljest ikka natuke õudne, et sihuke hull on maailma võimsaima riigi president. Palusin kasutada vaid originaal ja kontrollitud tekste koos viidetega. Üle lugedes sain aru, et Eesti keelde tõlkida pole võimalik, sest Trumpi segane esitus ja seosetus lihtsalt pole tõlgitavad, jooksutan veel vaese tehisaru kokku😜

As of mid-March 2026, President Trump’s public stance on international assistance in the war with Iran has shifted between demanding active participation from allies to asserting that the United States is powerful enough to succeed entirely alone.

The following quotes are from confirmed public statements, interviews, and social media posts, sorted chronologically:

February 2026: Announcement of Military Action

Upon the commencement of joint U.S.-Israeli strikes, the President emphasized a specific partnership with Israel but did not initially issue a broad call for global assistance.

 * February 28, 2026: "Our objective is to defend the American people by eliminating imminent threats from the Iranian regime... Israel has been our partner." [PBS NewsHour / TIME]

Mid-March 2026: Demanding Ally Participation

As the conflict impacted global oil shipping, the President began publicly "demanding" that allies and oil-dependent nations (including China) take responsibility for the Strait of Hormuz.

 * March 15, 2026 (Air Force One Interview): "I’m demanding that these countries come in and protect their own territory, because it is their territory... It would be nice to have other countries police that with us, and we’ll help. We’ll work with them." [Associated Press]

 * March 15, 2026 (Financial Times Interview): "If there’s no response or if it’s a negative response, I think it will be very bad for the future of NATO... these people are beneficiaries and they ought to help us police it." [Financial Times / Global News]

March 16–17, 2026: Pivot to "We Don't Need Help"

Following a series of rebuffs from NATO allies (including the UK and Canada), Trump’s rhetoric shifted toward American self-reliance and criticism of "unresponsive" partners.

 * March 16, 2026 (Press Gaggle): "You could make the case that maybe we shouldn’t even be there at all, because we don’t need it. We have a lot of oil. We’re the number one producer anywhere in the world times two." [The Guardian]

 * March 17, 2026 (Truth Social): "Because of the fact that we have had such Military Success, we no longer 'need,' or desire, the NATO Countries' assistance—WE NEVER DID! Likewise, Japan, Australia, or South Korea. In fact... WE DO NOT NEED THE HELP OF ANYONE!" [Truth Social / Times of India]

 * March 17, 2026 (Oval Office Statement): "So this is a, this was a great test, because we don’t need them, but they should have been there... Everyone agrees with us, but they don't want to help. And we, as the United States, have to remember that." [TIME / AP]

March 18, 2026: Threats of Withdrawal

Most recently, the President suggested that if allies do not assist, the U.S. might complete its military objectives and then leave the region's security entirely to those who rely on its resources.

 * March 18, 2026 (Truth Social): "I wonder what would happen if we 'finished off' what’s left of the Iranian Terror State, and let the Countries that use it, we don’t, be responsible for the so called 'Straight?' That would get some of our non-responsive 'Allies' in gear, and fast!!!" [Truth Social / Times of India]

Would you like me to look for specific responses from the UK or other NATO allies regarding these demands?

Wednesday, March 11, 2026

Professoritega mäel

Koidik metroojaamas 9. märtsil
Esmaspäeval oli küll 15 soojakraadi aga nii minul kui kahel eesti soost ülikooli professoril vaba päev. Kutsusin neid kaasa suusatama, mõlemad meeleldi nõus. Välja sõitsime pool kaheksa just päikesetõusu ajal, sain ilusa pildi kui nemad metroopeatuses oma suuski autosse toppisid. Tee peal üritasin tarkadest peadest välja õngitseda põhjuseid miks Trump presidendiks valiti. 
Nõlvad meeldivalt tühjad
Paraku tundub, et teooriaid on jalaga segada aga tegelikku juurpõhjust ei oska keegi välja mõelda. Või noh, mis siin pikalt mõelda, põhjus on ju äärmiselt lihtne: valima tulnud ameeriklastest eelistasid enamus Trumpi mitte Harrist. Küsimus on selles miks nad eelistasid😜 Lihtne üldtunnustatud kuid minu jaoks ebapiisav põhjendus: mõtle kui loll on keskmine ameeriklane ja ära unusta, et pooled on veel lollimad. Teema lõpetuseks sai konstateeritud, et peagi (vahevalimised ja presidendivalimised) on ameeriklastel võimalus vigadeparandust tegema hakata või järjekordselt reha peale astuda. Kahjuks on selge, et usaldus USA vastu on jäädavalt kadunud ja vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi. Looduslik valik: kes uute oludega ei kohane surevad välja.

Õlts käib asja juurde
Särgiväel mäel, mul veel jope

Mäele jõudes panin mina kohe suusad jalga aga nemad läksid kohvikusse zoomikoosolekut pidama: käib töö ja vile koos nagu ennevanasti oli kombeks öelda. Lumi ja jääpuru pehme ja lödine, lühemate slallisuuskadega sai siiski täitsa hästi sõita. Lõuna ajal läks nii soojaks, et paljud võtsid end särgiväele, paar uljast noorukit uhas üldse palja ülakerega mäest alla. Laua taga päikese käes tuulevarjus istudes soe nagu suvel aga õlleklaasi sai hanges külmana hoida. Kuumalaine kestab kaks päeva, nädala lõpu poole lubab kuni 30 senti lund. Hädasti vaja, sest sihuke temperatuur ja vihmahood sulatavad kiiresti, mõned lõunapoolsed nõlvad olidki juba suletud.

Friday, March 6, 2026

KonspiratsiooniUlme

Copilot
Meta

Kuna tehisaru hoiab silma peal kogu maailmal internetist rääkimata tahan kohe algatuseks mainida, et järgnev jutt on puhtalt väljamõeldis ja igavusest tingitud ajugümnastika. Loodetavasti ei ilmu mu ukse taha mustades ülikondades robokoeraga tüübid kuna kogemata arvasin ära nende maailmavalitsemise plaani😜 Veel kord rõhutan, et ei usu järgnevat, kuid mitmeid fakte ja sündmusi kombineerides on võimalik õige ulmelisi stsenaariume ette kujutada. Eriti kui fakte teooriale sobitada mitte teooriat faktidele rajada.

Kõik mis praegu toimub maailmas on põhjustatud võidujooksust kes esimesena ASI (Artificial Super Intelligence) TehisSuperAru suudab luua, sest ASI on võtmeks sõna otseses mõttes maailmavalitsemisele. Kogu lugu sai alguse kümmekonna aasta eest kui teadusringkondades jõuti arusaamisele, et tehisintellekt pole ulme vaid täiesti realistlik eesmärk. Nagu alati pakub uus tehnoloogia kõige rohkem huvi sõjanduse valdkonnale, neil on ka finantsi, et raha eri projektide peale kulutada. Põhimõtteliselt kasulik praktiliselt kõiki võimalikke arendusi finantseerida lootuses, et mõni osutub läbimurdeliseks. Ei saa endale lubada võimalust magada maha mingit suurt uuendust või jääda hiljaks terve valdkonna puhul. Tehisaruga sama lugu, isegi kui algul eriti ei usutud rakendulikku kasutusse siis potensiaalselt ülivõimsa tehnoloogia arendamises teisele kohale jäämist ei saanud lubada.

Avalikkuse ette jõudvad tehisaru mudelid on alati vananenud võrreldes firmade sisekasutuses olevate või arendatavatega. Valitsus ja sõjavägi saavad nii seadusandlike kui finantsiliste sunnivahenditega nõuda eeliskasutamisõigust. Mõne aasta eest sai selgeks, et tehisaru AGI (Üldintellekt) tase saavutatakse lähemal ajal ja kellel iganes on paremad mudelid sellel suur eelis ASI loomisel. Millalgi 2024 algul (Bideni ajal) toimus äärmiselt tõsine "vestluste voor" valitsuse, sõjaväe ja AI firmade esindajate vahel. 2024 lõpus moodustati partnerlus Anthropicu, Palantiri ja AWS vahel kasutamaks Claude AI'd strateegilisel ja taktikalisel planeerimisel.

Kõige olulisemaks ülesandeks: Kuidas kindlustada USA esikoht Superintellekti saavutamise võidujooksus, pakkugu erinevad stsenaariumid ja tegevuskava. Põhipunktide äraarvamine lihtne: USA ainus tõsiseltvõetav konkurent on Hiina. Lihtsaim ja valutuim vahend Hiina AI arengu pidurdamisel on kõige kõrgtehnoloogilisemate riistvara komponentide müügi keelustamine Hiinasse. Toimunud väiksemas ulatuses kogu aeg kuid just viimasel ajal hakati ka rangemalt kontrollima. Bideni valitsus ei soovinud kasutusele võtta tehisaru soovitatud kardinaalseid vahendeid kindlustamaks USA edumaad. Siis aga juhtus kaks asja pea samal ajal: Hiina AI läbimurre tarkvaraliselt, palju madalama võimekusega protsessoritega saavutati pea sama tulemus mis parimate USA firmade poolt. Trump astus presidendi ametisse.

Kiirelt vähendati (või kaotati) varasemaid piiranguid ja küsiti uuesti ASI saavutamise strateegiat uuelt mudelilt kiirelt muutunud tingimustes. 2025 juulis sõlmiti 200 miljoniline leping Anthropicu ja Pentagoni vahel, üksikasjad loomulikult salastatud kuid eesmärgiks USA julgeoleku huvide kaitsmine. Järgneb spekulatsioon: Claude soovitas julgeolekupoliitilise taktika, strateegia ja ka tegutsemisplaani kuidas kindlustada USA esikoht ASI võidujooksus.

Hiina arengut tuleb kõigi võimalike vahenditega aeglustada. Olen veendunud, et igasugused moraalsed või eetilised piirangud eemaldati. Otsene sõjaline sekkumine, ehk siis Hiina andmekeskuste pommitamine või muul viisil rivist välja viimine oleks liiga riskantne. Sisepoliitiliste rahutuste organiseerimine liiga keeruline ja ettearvamatu. Järgi jäi majanduslik mõjutamine, esialgu prooviti tollipoliitika karmistamist, mis sisuliselt kukkus läbi. Järgnev on majanduse pigistamine toorainete ja energiakandjate impordi kontrolli ja piiramisega. Momendil on Hiina kõige haavatavam just energiakandjate koha pealt. Lihtsaim kontrollida naftakraane, kui Araabia riike suudab USA diplomaatiliselt survestada siis Venetsueelat ja Iraani mitte, need otsustati lihtsalt sõjalise jõuga kontrolli alla saada. 

Järgi jääb vaid Vene. See tundub mulle isiklikult kõige keerulisem pähkel aga ilmselt mitte Trumpi jaoks - mida oleks liiga riskantne sõjaliselt ära nullida, selle ostame ära. Kui mu ulmeteooria peaks mingit sisu omama oleks järgnevaks käiguks venemaale tehingu pakkumine: majandusliku koostöö taastamine, Ukraina vähemalt osaline äraandmine venele selle eest, et too katkestaks või vähemalt vähendaks Hiina energiaga varustamist. Esimeseks märgiks olekski Ukraina survestamise tugevnemine ja/või kremli moosimisega alustamine. See seab venkud riskantse valiku ette, sest Hiinaga tülli pööramine oleks neile väga vahetu ja valus. Samas on USA väga selgelt demonstreerinud nii sõjalist kui poliitilist võimekust, otsusekindlust ja ettearvamatust. Keegi kurat ei saa kindel olla kas tegu AI läbimõeldud strateegia või dementse Trumpi ennasttäis ärplemisega.

Nagu algul mainisin tundub eelnev mõttekäik mulle ulme. Samas küsimuseks kumb on vähemtõenäoline: USA poliitikat juhib dementne, ennasttäis lollpeast president või põhjalikult erinevaid stsenaariume läbikaalunud Claude tehisaru läbi telgitaguste niiditõmbajate, kes kasutavad Trumpi vaid marionett nukuna. Anthropicu ja Pentagoni kanakitkumist pean vaid lollitamise eesmärgil pakutavaks näitemänguks - praegu veel on jäme ots valitsuse ja sõjaväe mitte tehisaru käes.

Aga mis teie arvate, oskab keegi veel ulmelisemaid ideid pakkuda😎

P.S. Kumb pilt rohkem meeldib, Copiloti või Meta oma, mõtlesin nalja pärast ka üritada ise joonistada näitamaks kui palju viletsam sel alal olen aga kiireks läks, ehk teine kord.

Tuesday, March 3, 2026

Jaanalinnupoliitika

Loojuv päike heidab pikki varjusid.

Maailm ümberringi põleb, naftahinnad tõusevad, aktsiaturg kukub, AI ähvardab iga nurga pealt aga mina vilistan ja sõidan suusamäele liugu laskma. Tegelikult vägagi loogiline käitumine, sest kui kõik peaks pekki minema oleks pärast hirmus kahju, et siis kui veel võimalik jäid mitmed mõnusad asjad või tegevused nautimata. Praeguses olukorras pole mõtet häid asju edasi lükata, kui siis tülikaid ja ebamugavaid stiilis: ehk tuleb enne tuumasõda kui pean tuba koristama või vannituba remontima😜 Jube totter oleks just enne pommiga pihta saamist uus vann või plaadid seina panna. Hoiatavaks näiteks vanaisa talus 39'l aastal valminud uus elumaja, tolle aja kohta igavene moodne, ruumikas ja ilus. Ei jõudnud pere end selles õieti sisse seadagi enne kui punased tulid, siis sõda ja lõpuks vene võim rekvireeris ning paari aasta pärast põles uute omanike käes maha. OK, siin meil ehk pole otsest sõjahirmu aga ühiskondliku korra kokkuvarisemine tabaks arenenud riike kõige karminalt, nende hellitatud kodanikud ei saaks segaduses hakkama.

Huroni järv pole veel täiesti kinni külmanud
Haruldaselt selge ilm, põhjapoolne vastaskallas selgelt näha.

Tegelt ma muidugi nii ei mõtle, aga inimene peab leidma õigustuse miks kulutas vabal päeval neli tundi autos suusamäele sõitmiseks et seal kümme tundi nagu poolearuline mäel vaid lühikeste õlle ja näksipausidega üles-alla uhada. Külmalaine polnud veel taanduda jõudnud, parklas näitas -15C, tuulekülma alla 20 miinuskraadi. Suusasaapad olid kõrvalistmel, istmesoojendus sees ja kuum õhk peale puhumas. Külmaga läheb plastik nii jäigaks, et eelmine kord sain vaid suure hädaga teised jalga, seekord siis targem. Mäeolud polnud just kõige paremad: jää ja jääpuru, võtsin oma suurslalomi suusad, kiirem sõit ja teravamad kandid - mäel veendusin, et õige otsus. Päike paistis aga tuul oli jäine, peale esimest õllepausi panin teise fleesi lisaks jope alla. Eriti kummaline, et parema talla alla olen saanud mingi külmakahjustuse, nahapaksend hakkas tunda andma ja hiljem koju sõites üles sulades lausa valutama.

Positiivse poole pealt rahvast väga vähe, kihutada sai muretsemata, et keegi ette koperdaks. Konjak plaskus kulus marjaks ära, jamajutt, et alko tekitatud soojatunne on petlik. Või noh kui ongi siis nagu AI'ga - pole vahet kui piisavalt hästi petlik, soojem hakkas igal juhul. Kui külmarohi otsa sai tegin seeria kätekõverdusi, kakskümmend kiire tempoga tekitas mõnusa sisemise soojavoo jope all. See tuletab meelde, et võtsin vastu karatesõprade väljakutse 2000 kätekõverduse kohta 5-25 veebruaril (100 päevas). Täitsin edukalt, esialgu tegin 10'sed seeriad aga  liiga kerge ja 10 korda päevas meelde tuletada oli keeruline. Viis korda päevas 20 teha palju lihtsam. Hakkas meeldima ja lasen nüüd ilma väljakutseta edasi. Peaks ka lõuatõmbed ja plangu lisama, et lisaks jalgadele (jookmine, suuskamine, rattasõit) ka käed ja kehalihased koormust saaks. 

Veebruarikuus jooksin 14 korraga 105.7 km keskmise tempoga 4:53 kilomeetri peale, aeglane kuna lumi, jää ja jube külmad ilmad ... või siis vanus hakkab märku andma👴. Kilomeetri, viieka ja kümpsi aegu pole mõtet isegi kirja panna, kevadel kahtlemata jooksel kõik üle. Käisin õues 31,5 km ja suusatasin 193 km. Sammusid keskmiselt 14600 päevas.

P.S. Kriisid on alati selle nurga pealt toredad, et turud liiguvad palju muutes taktikalise ostu-müügi oluliselt kasumlikumaks kui normaalsetel igavatel aegadel.

Sunday, March 1, 2026

Jäljed lumel

Isane jänku kui vasakpoolse jälje põhjal otsustada, toetas ka 5'da jala maha😁

Märts käes aga meil tuli sihuke külmalaine, et isegi mina ei läinud täna jooksma. Koer ajas varakult üles, teda jalutama viies pidin mitu fleesi üksteise otsa tormikile alla panema. Öösel oli õhuke külmalume kiht maha sadanud, kaheksa ajal pühapäeva hommikul aedlinna tänavail vaid metsloomade ja mõne üksiku minust varasema koerajalutaja jäljed. Kutsik, kes selle külmaga algul eriti jalutada ei tahtnud muutus jäljeridasid nähes uudishimulikuks, hakkas nina maas järgi käima. Lõpuks tegime ümbruskonnas pooleteise kildise ringi. Palju oli jänese ja orava jälgi, samas ka kasside, rebaste ja koiottide jäljeridu. Viimaste "teadetetahvlitele" jättis ka meie kutsik jalga väristades oma "säutsu" kollase sirtsu näol.

Kuts inspekteerib, peaks AI käest küsima kes.

Tuppa tagasi tulles jõin kohvi, vahtisin veidi netis ja pugesin siis uuesti kaasa kõrvale teki alla sooja. Koer ronis jalgade peale, põõnasime nii pea üheteistkümneni. Pean tunnistama, et kui penskarielu selline ongi siis miskit muud ei oska tahta. Töö juures on ilmselgelt ülemused veidi närvis, muretsedes oma kohtade pärast ja seega üritades igasugu totralt kunstlike vahenditega paremaid efektiivsuse numbreid saavutada. On selge, et AI on hakanud tasapisi ka meile sisse imbuma, hulk andmetöötlust, kontoritööd ja juhtimist/organiseerimist võimalik väga lihtsalt automatiseerida. Robotite pärast veel ei pea muretsema, see võtab natuke rohkem aega. Mina penskarieelikuna loodan salamisi võimalusele, et firma ostab välja. Nimelt kaalutakse teatud kategooriatele pakkumist: anname paari kolme aasta palga peo peale pluss täis pensi kui vabastad töökoha vabatahtlikult. Tänu lepingule ametiühinguga lihtlabaselt koondada ei saa isegi kui tööd pole anda.

Iraanis paistab esialgne operatsioon ameeriklastel ja Iisraelil kulgevat sujuvamalt kui oleksin oodanud. Venelaste poolt Iraanile müüdud moodne õhutõrje praktiliselt kaotusteta maha võetud, pommitamiskampaania kestab täie hooga edasi. Suur osa rezhiimi juhtkonnast maha tapetud kuid paistab, et nii kohalik julgeolek kui ka sõjavägi ei tõtta poolt vahetama. Ega rahvas ka peale kuu aja tagust protestidemonstratsioonidele järgnenud tapatalgut julge tänavale tulla. Hästi võtab olukorra ja Iraanlaste nägemuse kokku X's nähtud kohaliku postitus:

„Iraanlasena võin teile öelda, et olukord ei ole enam lihtsalt poliitiline – see on eksistentsiaalne. Me oleme lõksus kahe kokkuvariseva struktuuri vahel: üks neist on sisemine, teine väline. Ühelt poolt seisame silmitsi sügavalt disfunktsionaalse valitsusega, mida juhivad kõrgeim juht ja Islamivabariigi mittevalitavad institutsioonid.

Kümnendid täis majanduslikku haldusomavoli, teisitimõtlejate mahasurumist ja brutaalset ideoloogilist kontrolli on võõrandanud mitu põlvkonda. Keegi ei usu enam reformidesse – sest iga katse on kas kaaperdatud või purustatud. Kuid siin peitub paradoks: me kardame kohutavalt ka režiimi kokkuvarisemist, sest oleme pealt vaadanud Lääne sekkumise tagajärgi sellistes riikides nagu Iraak, Liibüa, Süüria ja Afganistan. Igale neist lubati vabadust; igaüks neist laskus kaosesse, kodusõtta või võõrokupatsiooni.

Nii et ei, me ei usalda USA-d ega Iisraeli. Mitte sellepärast, et me toetaksime oma režiimi, vaid sellepärast, et me teame, kuidas imperiaalsed jõud kohtlevad Lähis-Idas „vabastatud” rahvaid.

Nende keeles tähendab vabadus sageli vaakumit, tuld ja püsivat ebastabiilsust. Praegu elavad paljud iraanlased kolme tõega korraga: Islamivabariik on moraalselt ja poliitiliselt pankrotis. Välisjõudude pakutavad alternatiivid ei ole vabanemine – need on häving.

Halb valitsus on üleelatav. Valitsuse puudumine ei ole. Me ei vaiki mitte sellepärast, et me nõustuksime. Me oleme ettevaatlikud, sest oleme liigagi hästi õppinud, mis juhtub siis, kui suurriigid otsustavad „aidata”. Kokkuvõtvalt: Iraan on rahvas, keda hoiab pantvangis tema oma režiim, kuid keda kummitab naabrite saatus. Me oleme kinni majas, mida vihkame, ümbritsetuna tulekahjudest, mida kardame veelgi rohkem.“

Iisraeli soov on hävitada eelkõige Iraani tuumapotensiaal ja soovitavalt ka majanduslik. Eriti hea tulemus oleks riik osadeks lammutada kuna tegu potensiaalselt võimsaima Iisraeli suhtes ebasõbraliku jõuga seal piirkonnas. Ameeriklased lihtsalt käituvad Iisraeli turvamehena. Ehkki rezhiimi vahetusest räägitakse siis tegelt pole see kummalegi tähtis. Pigem võiks ohtlikuks kujuneda demokraatlik ja kiirelt arenev Iraan, kes kujuneks eeskujuks ja juhtivaks jõuks shia muslimiriikide hulgas. Trump ega USA pole siiani avaldanud oma pikemat plaani (kahtlen üldse selle olemasolus) peale tuumavõimekuse hävitamise ja uduse jutu rahva poolt võimu enda kätte võtmisest. Ilmselt oleks nad vägagi rahul Iraagi või Süüria stsenaariumiga.

Trump väitis täna, et pommitamiskampaania kestab veel neli nädalat. Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kust nad nii pikaks ajaks sihtmärke leiavad kui just ei asu lisaks sõjalistele objektidele ka tööstuslikke puruks laskma. Iraani kiviaega pommitamine tekitaks pigem hullema probleemi, inimesi on seal riigis 90 miljonit, vaevalt nood rahumeelselt valmis lihtsalt ära surema. Keskvõimu kokkukukkumisega seoses tekkiv eri rühmituste vaheline arveteklaarimine viiks meeletu põgenikekriisini. Nii palju on ka Ameeriklased õppinud, et maavägede sisseviimist rahuvalvajatena ilmselt isegi ei kaaluta.

Ukraina on vahepeal uudistes hoopis tagaplaanile vajunud, mis ei tähenda, et seal miskit ei toimuks. Viimase aja arengud näitavad, et vene edenemine on üha aeglustunud ja talvine platsdarmide ettevalmistamine suviseks suurrünnakuks äpardunud. Kohati Ukraina isegi maad tagasi võtnud. Sõda on muutunud üha enam droonide ja rakettide sõjaks, kus tankid ja muu rasketehnika etendavad pigem märklaudade rolli. Droone mõlemal poolel nii palju, et isegi üksikute sõdurite püüdmine muutunud mõlemal pool surmavalt tõsieluliseks arvuti ja sportmängu kombinatsiooniks. Analüütikud eeldavad, et vene pool on sunnitud mobilisatsiooni oluliselt tõhustama kui tahab suvel mingitki tulemust saavutada. Ukrainlastel meeste osas kitsikus käes, aga see olnud nii viimased kolm aastat. USA on sisuliselt välja tõmbunud, Euroopa aitab rahaliselt ja relvastusega nii palju kui saab vaatamata Hungari ja Slovakkia sabotaazhile. Need kaks tuleks lihtsalt nii EU'st kui NATO'st välja visata, kõik hingaks kergendatult.

       Muusikasõpradele Ukraina moodsat heliloomingut alloleval videol😉