Thursday, July 13, 2017

Pelleriprobleemist ja Dieedist

Teisipäeva varahommikul algas sõda, või vähemalt selline mulje jäi pere ülejäänud liikmetele koerad kaasaarvatud. Olin just hommikuse "vetsuprotseduuri" sooritanud ja tõmbasin vett peale. Järgnev kõrvulukustav müra sarnanes kõige enam vahetus läheduses avatud raskekuulipilduja tulega. Vetsupott ja maja seinad värisesid. Sel ajal kui mina palavikuliselt potiga võitlesin tormas laps üles ja kaasa koertega magamistoast välja. Ka unisena suutis mu insenerimõistus aru saada, et veetorustik vibreerib resonantsis. Resonantsi tekitab teatavasti positiivne tagasiside, mis võib haruldaselt purustava jõuga avalduda. Üldtuntud näiteks sillad. mis sõdurite marsi või tuulega kokku kukuvad.

Resonantsi mahasurumiseks on vaja kas süsteemi omavõnkesagedust või sisendsignaali muuta. Maja seinte sees oleva torustikusüsteemi juurde ma kiirelt ei pääse, seega tuleb miskit sisendsignaali ehk antud olukorras paaki voolava veega ette võtta. Esiteks keerasin kraanikausi kraani lahti vähendamaks survet ja vooluhulka vetsu paaki - ei aidanud. Krabasin paagi kaane ning tõstsin ujuki üles sulgedes veevoolu. Majja saabus täielik vaikus, kostus vaid inimete ja loomade hirmunud hingeldamine. Küsimusele, mis see oli, ei hakanud pikemat teaduslikku vastust koostama, piirdusin lühikese instruktsiooniga kasutada alumise korruse vetsu kuni olen üleval probleemi lahendanud. Loodetavasti nii lühikese ajaga ei jõudnud kusagilt torusid katki raputada, aga rohkemaga ei või riskida.

Õhtul nokitsesin vee sisselaskesüsteemi lahti, muidugi oli kulunud aga miskit otsest viga ei leidnud. Kruvisin kinni tagasi ja katsetasin, töötas nagu poleks miskit viga olnud. Igaks juhuks jätsin vana paagi kaane maha: kui uuesti peaks mürisema hakkama, siis lihtne kiirelt ligi pääseda. Kaalusin uue surveventiili ostmist aga niikuinii oli kavas uus pott panna (üks juba garaazhis ootab paigaldamist). Ajutiselt ehk peab niikaua vastu kuni saan aega kogu kupatuse vahetada. Neljapäeva hommikuni funksis, siis hakkas jälle "tulistama", keerasin survekraani koomale - resonants kadus. Peale autoga ühele poole saamist on järgmiseks projektiks vetsupoti vahetus. Majaomanikul ei saa tegevus kunagi otsa, alati vajab miski putitamist, remonti või asendamist - "rikka" inimese "rõõmud" :P

Kindlasti on kõik lugejad (no vähemalt kaks on mul kindlasti: kaasa ja ema) põnevil kuidas mu dieeditamine edeneb. Mis ma oskan öelda, endale suure üllatusene ei saa nagu suurt arugi. Isegi õhtuse õgimise lõpetamine, millest loobumise raskust kõige rohkem kartsin, ei tekita mingeid märgatavaid probleeme. Arvuti taga istudes tahaks veits näksida, aga pole mingit hullult isutamist. Eile näiteks panin õhtul toitu tööle kaasavõtmiseks karpi ja ootamatult märkasin, et suhtusin äsja pannilt tulnud lihatükki ükskõikselt. Hõrgutavatest lõhnadest meelitatult naksasin küll huvi pärast veidi maitsmise mõttes, kuid isegi mingit kiusatust ei tekkinud veel ja veel võtta. Kui nii lihtsalt peaks minema, siis pole tahtejõu katsetamisest juttugi, lihtsalt harjumuse muutmisega tegu.

Trennist tulles sai õlle asemel januks kaks kruusi vett juua, polnudki miskit hullu. Loogiliselt ju tegu õlleraiskamisega, kui seda enne magamaminemist juua, pealegi tekitab põieka ning sellega kaasneva tülika sunnitud öise vetsukülastuse. Suht palju olen puginud lõuna ajal töölt tulles marju aias, vaarikaid ja põldmarju valmib praegu kobaras. Ainult kohvikogust olen suurendanud, lisaks hommikusele suurele kruusile tassike õhtul läpaka taga, selle juurde võtan küpsise või kaks. Kuna enam palju ei pugi, siis olen ka aeglasemalt hakanud toitu nautima. Võimalik et seepärast saabubki täiskõhu tunne peale rahulikku normaalse koguse manustamist. Just lõpetasin õhtusöögi, milleks oli lihakäntsakas leivaga, panin teise tüki veel mikrosse aga selleks ajaks kui kuumaks sai oli isu läinud, ning rändas teine hoopis karpi järgmise päeva lõunasöögiks.

Vetsu ja dieeti ühendavaks momendiks on kujunenud oluliselt harvenenud vetsukülastuste arv. Mis seal imestada, kui pole sisendit pole ka kusagilt väljundit võtta, paljast õhust ja armastusest ikka sõnnikut ei teki :P

No comments:

Post a Comment