Awenda

83.9kg  Enne kui kirjutan laupäevasest rannaskäigust annan asjast huvitatutele teada pühapäevahommikuse kaalumise tulemuse: 83.9kg (81.7kg esmasp peale trenni) on eelmise pühapäeva 87.7kg'ga võrreldes ikka äge edasi või siis tagasiminek kuidas võtta :D Kui nii edasi siis nädalake veel ja olengi ideaalkaalus. Tegelt muidugi pole ma nii lihtsameelne, ehkki õhtuse õgimise lõpetamine on ilmselt veidi siiski mõjunud. Pigem olen õnnelik kui järgmise kuu ajaga püsiks enam-vähem sama number. On ju loogiliselt võimatu, et nii kiirelt ja suht väikese pingutusega nii ägedad tulemused tulevad.

Laupäeval põrutasin kiirelt töölt koju, laadisin lapse ja tolle sõbra koos koertega autosse ning põrutasime Awenda randa. Ehkki tundub mõttetu kaks tundi sõita selleks, et mõned tunnid rannas passida oli mul kange tahtmine siinsetes oludes sukeldumiskomplekti proovida ja ka koertele rannarõõmusid pakkuda. Loomad said kohe aru kuhu minek ja trügisid uksel välja laskmist oodates. Tänu hilisele väljasõidule oli liiklus kiire, saime sutsti kohale kui 2 tunnist sõitu nii tohib nimetada.

Algul kiirustasid noored ujuma jättes mind koeri hoidma. Loomad jooksid lainetesse ja ujusid ülirõõmsalt ringi. Nii pea kui välja said tulid esiteks minu juurde end raputama, siis järgnes liivas püherdamine et oleks põhjust uuesti vette joosta. Mul oli ajakiri kaasas, eriti rahulikult seda lugeda ei saanud, sest koerad nõudsid tähelepanu. Kord käisid teisi koeri tülitamas, kord üritasid mingitelt tüüpidelt lõunasööki pihta panna, kord jooksid tee peale vaatama, kes käruga kolistab. Mul hakkas nälg näpistama, tahtsin autost endale ja loomadele sööki tuua.

Tore küll, aga Koko ei andnud end kätte, et saaks rihma peale panna. Kutsusin enda juurde aga nii pea kui rihma nägi pani padavai vette. Loom ilmselt kartis, et tahan juba koju sõitma hakata. Ei jäänudki muud üle kui ühega parkla poole jalutada, teine hiilis ohutus kauguses järgi. Kui söögi pagasist välja võtsin ja Sushile ette panin uuris Koko puude varjust kahtlevalt veidi aega enne kui nälg võitu sai ja loom auto juurde jalutas. Söötsin mõlema kõhud täis, võtsin meile koti maisikrõpse (mis mu dieediga küll kokku ei lähe) ja läksin tagasi randa. Õlle kõrvale oli hea krõbistada, õnneks polnud kõht eriti tühi sest kaasa enne sõitu valmistatud ülimaitsvad kuumad võileivad olid väga toitvaks osutunud. Poe pizzapocketeid ei tahtnud keegi.

Panin kostüümi selga ja läksin ise ujuma. Ikka väga mõnus kalüpsoga vees olla, üldse külm ei hakka. Mask ja toru töötasid laitmatult, ehkki olin unustanud vuntse ajada nõrgus minimaalselt vett sisse. Paraku oli ilm pilve läinud, valgusolud nigelavõitu, lisaks lainetus vee sogaseks muutnud nii et eriti head vaadet polnud. Tavaliselt on siin rannas väga selge vesi, paadilt näed päikesepaistega vaevata selgelt 5 meetri sügavuses olevat põhja. Veidi aega lasin lihtsalt lainetel end loksutada, ei väsi kiitmast kui mõnus õhutoruga vees lebotada on.

Pärast käisime veidi rannal jalutamas ja kividel ronimas. Tütar nägi kivide vahel madu ning pidi selle tingimata kinni püüdma. Ta lihtsalt ei suuda roomajate vastu ükskõikseks jääda. Ma ei tea küll, mis madu nunnutamisest arvab. Eks pidi need paar minutit välja kannatama, kuni jälle vabadusse lasti. Pilvede vahelt paistev päike tekitas vinge värvidemängu, plõksutasin hulgaliselt pilte moblaga. Plaanis oli õhtul pimedas tähti vaadata aga pilvedega pole see muidugi võimalik. Koju saime juba üheteistkümneks kus selgus, et tuleb kaasa külast üles korjata. Seoses linnaliikluse katkestusega ei saanud ta kuidagi ise koju. Pikk ja väsitav aga igati lahe päev oli.

Pühapäeval kohtusime TTÜ teadusala prorektoriga. Tutvustasime veidi Eesti Maja ja tõime ta siis enda poole kerget näksi ja kohvi võtma, enne kui lennuväljale sõidutame. Ajasime juttu eestluse ja kõrghariduse teemal. Lahe tüüp, intelligentne ja laia silmaringiga, aga mida muud oodatagi sellise positsiooniga mehelt. Eesti kõrghariduse süsteemis on oodata lähemal ajal olulisi muutusi, põnev aeg nii õppuritele kui õppejõududele.