Sunday, July 23, 2017

Kahekesi

Teele - Reykjavik-Stockholm-Tallinn
Kutsad kurvalt uksevahel ärasaatmas
Esiteks kaalunumber 83.3kg pühapäeva hommikul oli ootamatult meeldiv üllatus. Eriti seetõttu, et laupäeval viisin kaasa lennukile ning tundes end kodus üksinda pugisin kurvastusest terve õhtu. No mitte küll hullult palju aga siiski tähelepanuväärselt. Esiteks korkisin õlle, mis hakkas peale rohkem kui nädalast pausi nii korralikult pähe, et teist ei tahtnudki. Kuidagi tühi tunne oli ilma naiseta, ehkki vanem plika ja koerad ju kodus seltsiks. Polnud tuju miskit asjalikku ega isegi meelelahutuslikku teha. Lõpuks võtsin ajakirja ette ning chipsikoti kõrvale. Õhtu jooksul käisin korduvalt külmkappi väisamas aga ei leidnud sealt miskit "tõesti isuäratavat". Kokkuvõttes sõin paar värsket hapukurki, viilu leiba, mõned oliivid, paarkümmend kartulikrõpsu, paar Tallinna kommi, kolm finncrispi Kalle kaaviariga. kuivatatud ploome ja mangosid. Pettunud natuke, et ehkki algul nii mõnigi produkt isutas siis peale paari ampsu suurt ei tahtnudki enam.

Liblikas käis mind pidevalt uudistamas
Täna pühapäev oli esimene päev iseseisvalt toitu valmistada. Hommikusöögi eest hoolitses tütar valmistades praemune, lõunaks grillisin kana ja maisitõlvikuid. Õhtusöögiks kohv kolme soolakasmagusa itaalia küpsisega, mis mulle järjest enam meeldima hakanud. Praegu joon lapse tehtud sidruni teed blogimise kõrvale. Ilm on mõnusalt jahe, mis tähendab suvel Toronto mõistes olukorda, kus võib ilma higiseks minemata rahulikult istuda. Nats isegi tibutab, aga varju all see ei sega. Nii jahe olnud, et oskasin nädala keskel isegi "külmetuse" üles korjata. Kurk oli valus, nina tatine ja köhisin, enesetunne väsinud. Õnneks siiski nii kerge vorm, et praeguseks juba möödas kui üksikud köhatused välja arvata.

Gröönimaa koidik
Hommikul FB'd avades vaatas vastu kaasa postitatud päikesetõus lumiste mägede taustal. Küsisin kommentaaris, kas tegu Islandiga. Ootamatult kiiresti sain vastuse: Gröönimaa päikesetõus paar tundi enne Reykjavikki jõudmist. Naine oli just Rootsis maandunud ning kasutas parasjagu Arlanda tasuta wifit. Oli juba telefonikaardigi vahetanud. Kella kahe ajal (üheksa õhtul Eestis) skaipisin messi nooremale lapsele meie Eesti kodus: kas emme kohal. Ei miskit vastust, pidin helistama, selgus olid parasjagu "teretulemast" kooki söömas. Lobisesime veidi plaanides järgmise aasta reisusid. Lõpuks hakkas kaasa uniseks jääma, lasin ta puhkama.

Energia tuli tagasi, otsustasin vetsupoti käsile võtta ja vaadata, kas kaks garaazhis olevat on ka töökorras. Tõstsime need tütrega tahaaeda kus kontrollisin nii sissevoolu kui väljavoolu. Üks oli täiesti tipp-topp korras aga veidi pisema potiga, teisel lekkis sissevool poti alt. Proovisin seda kõvemini kinni keerata, et kummitihend peaks aga ei aidanud, ilmselt tihend liiga vana või vigastatud. Võtsin süsteemi lahti ja avastasingi, et plastikosa oli pragunenud. Ehituspoest oleks uue tihendi saanud $3 eest aga see polnud täpselt õige, terve sissevoolu süsteem maksis $20. Võtsin ära, ehkki mulle ei meeldinud, et keermestatud sissevoolutoru oli plastist mitte metallist nagu originaalil. Kodus otsustasin proovida vana tihendi ja toru vahele silikooni panna, kui ei aita eks siis asendan uue sissevoolu süsteemiga.

No comments:

Post a Comment

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!