Kolm rebasepoega on näha pildi keskel kui hoolikalt vaadata.Merekindluse juures lendasin rattaga üle lenksu, mida pole lapsepõlvest peale juhtunud. Õnneks oli kiirus väike aga kõik juhtus nii ootamatult, et jõudsin end vaevalt kaitsta kukkumisel. Esimene mõte oli, et kas ikka kõik luud ja kondid on terved. Kokkuvõttes pääsesin vaid mõne kriimustuse ja marrastusega. Ei taha mõeldagi, mis oleks juhtunud kui pidur oleks pool kilomeetrit varem lahti tulnud kui suurel kiirusel mäest alla kimasime.
Lähemal uurimisel selgus ka avarii põhjus - esipiduri kinnituskruvi oli lahti tulnud ja lasknud kogu kaadervärgil kodaratesse kukkuda. Ratas sai mõnevõrra kannatada kuid mitte kriitiliselt. Lenks läks viltu ja pidur oli tükkideks aga õnneks jäi esiratas terveks. Peale improviseeritud ratta parandust (pöörasime lenksu jõuga õigeks, eemaldasime esipiduri ja kinnitasime porilaua ratta külge vanast piirivalve putkast leitud side traadiga) sai aeglaselt tagasiteele asuda. Suuremaks probleemiks oli see, et tagapidur ei funksinud üldse, ja lenks oli üsna lõdvalt kinni.
Pidin kogu tee piduriteta sõitma, isegi pisikestest mägedest allasõit oli suht närvesööv kui tead, et pidurdada ei saa. Tõnu vaatas ristmikel, et kedagi ei tuleks ning igaks juhuks olin valmis vajadusel rattalt maha hüppama. Tagasi jõudes käisime saunas, kus sain oma "haavu" parandada. Olin just laval kui kuulsin kaht kõnet ja messi saabumas. Kui lõpuks telefoni juurde sain selgus, et laps on jala väänanud ja keegi ei tea kuhu elastikside jäänud. Kahjuks ei suutnud neid aidata, sest kõik võimalikud kohad olid nad ise juba üle vaadanud.
Homme on vaja rattale uus pidurisüsteem muretseda, et saaks rattasõitu täiega nautida.
Rebasepoegi oleks isegi tahtnud looduses näha!
ReplyDeleteLaps nr.2 on hetkel jalg püsti siruli. Pidin poest uue sideme minema ostma. Laps nr.1 läks Hanna juurde, mis muidugi lapsele nr.2 väga ei istunud. Ta palus, et läheksin vaataksin poest talle kargud :)