Juuli lõpus sõitsin lastega 4'ks päevaks Awenda provintsi parki.
Meie telkimise plats
Meie telkimise plats
Mõnus jahutus peale kuumas lesimist
Mari leidis rannaveest mao ja korjas selle päevitajate ehmatuseks muidugi üles
Oleks ta vaid iga uudishimuliku käest dollari küsinud:)
Teisel päeval sattusime randa matkates astangu serval järsu liivase languse peale.
All oli paks mets, kus igaks juhuks kaardi ja GPS'i välja võtsin ehkki oleks ka päikese järgi võinud minna.
Metsast väljudes jõudsime ilusasse inimtühja randa
Iga suurem rändrahn tuli tingimata vallutada:)
Kerge värskendus peale pikka matka
Randa mööda andis jalutada ...
... enne kui inimtegevuse jälgi võis märgata. Tüüpiline puritaanlik mõtteviis panna taoline silt inimtühja randa. Seda lugedes tekib arusaamine, et kõik on lubatud, peaasi et seejuures koeraga koos kärakat ei viska ja püksid jalas on.
Kanuu päikeseloojangus
Kanuu õhtusel järvel
Loojangu pilt
Mari
Kiki
Erk-kollane seen rondil
Kolmandal päeval tegime kahekesi pika matka, jällekord sattusime rajalt kõrvale järsule laskumisele ...
... mis viis läbi metsa, üle jõekese ...
... pea läbipääsmatult tihedasse ja soisesse padrikusse.
Lõpuks murdsime välja ranna äärsele vesisele madalikule
Tagasi telgi juurde jõudes avastasime, et üks lastest oli suure igavuse peletamiseks hakanud vöötoravaid püüdma, seda küll mitte näljast vaid soovist loomakesi silitada - muidu ei laskvat nood ligi. Ta olla ka paar tükki kätte saanud ning peale nunnutamist lahti lasknud.
Viimasel päeval vedelesime rannal, ujusime, päevitasime ja lugesime. Sellel pildil on Mari vette sulpsatamas, esimesel pilgul justkui "veel seismas".
Kaks rõngastega vees sulistamas ja Mari kivil istumas
Rõngastega sai tuule puudumisel ...
... lihtsalt ka kaugeimate kivideni minna.
Seal nad siis on
Peale kolme tunnist vees ligunemist oli vaja randa soenema ja keha kinnitama tulla
