Drake Valem

Kolmapäeval avaldas NASA teate, mis oleks kõigi eelduste kohaselt oma tähtsuse tõttu pidanud olema suure uudisena ajalehtede esikülgedel. Paraku ei suvatsenud paljud suuremad uudiste agentuurid seda üldse esile tõsta või siis mainisid vaid möödaminnes. Kepleri teleskoop oli avastanud lühikese aja jooksul 1235 planeedikandidaati millest 68 on maaga võrreldava suurusega ja 54 niinimetatud "Goldilocks" tsoonis, ehk oma tähest sellisel kaugusel, kus vesi eksisteerib vedelas olekus.

Tulemused ületasid teadlaste kõige optimistlikumaid ootusi, sest seniste mudelite põhjal oli alust arvata, et maa suurused ja vedela vee piirkonnas asuvad planeedid on haruldased. Tsiteerides üht astronoomi: "Paistab, et meie galaktikas leidub neid nagu "sipelgaid piknikul" (minu versioonis - nagu kärbseid sitahunnikul:). See avastus täpsustab oluliselt kaht tähtsat tundmatut Drake valemis: Tähtede suhtarvu, millel on planeedid ja planeetide suhtarvu, mis on eluks sobilikud. Mõlemad numbrid on senieeldatust pikalt suuremad andes kõrgemaid lootusi tehnoloogiliste tsivilisatsioonide olemasolule või pigem nende esinemise sagedusele.

Drake'i valem võimaldab arvutada tsivilisatsioonide arvu meie galaktikas, kellega kommunikatsioon võib osutuda võimalikuks. Paraku on probleem selles, et valemist leiame seitse tundmatut suurust, osa neist on suhteliselt kindlate piiridega määratletud, osa puhul aga isegi suurusjärk vaid arvamise tasandil. Seega on lahend ikkagi tundmata, aga eelneva avastuse taustal on põhjust oletada, et nullist siiski suurem. Ja seda ainult meie galaktikas aga galaktikaid on miljardeid!!! Kahjuks tuleb tunnistada, et valguskiiruse poolt seatud piirangute tõttu meid praeguse tehnoloogia juures galaktikavälised võimalikud tsivilisatsioonid ei huvita (ainuüksi meie Linnutee läbimõõt on 100000 valgusaastat). Aga kui mõni tsivilisatsioon on avastanud trikke, mis võimaldavad kiiremat suhtlemist, on võimalused piiramatud. Samas fakt (Fermi paradoks), et teaduslikult kinnitatud ufolastega kohtumisi pole olnud, teeb selle koha pealt veidi skeptiliseks.

N = R x fp x ne x fℓ x fi x fc x L

N = 7 × 0.5 × 2 × 0.33 × 0.01 × 0.01 × 10000 = 2.31 (eeldatavad väärtused)

Erinevatele eeldustele toetudes kõigub aga valemi lahend 0.0001 ja 20000 vahel, kokkuvõttes on tulemus mitte just eriti selge, kuid liigub tõusuteel.

R = tähtede tekkimise kiirus aastas meie galaktikas

fp = planeete omavate tähtede suhtarv

ne = elukõlblike planeetide suhtarv võrreldes eelnevaga

fℓ = elu tekkimise suhtarv võrreldes eelnevaga

fi = intelligentse elu tekkimise suhtarv võrreldes eelnevaga

fc = tehnoloogiliste signaale saatvate tsivilisatsioonide suhtarv võrreldes eelnevaga

L = aeg mille jooksul tsivilisatsioonid saadavad avastatavaid signaale kosmosesse

R on enamvähem teada, nüüd on ka piisavalt usaldusväärsed andmed fp ja ne kohta olemas. Ülejäänud kolme 1'st väiksema tundmatu ja tsivilisatsiooni eluaja pikkuse kohta oskame momendil vaid arvamust avaldada. Kuid on lootust, et lähema aja jooksul saame ka nende numbrite kohta täpsemaid andmaid. Nii mitmedki teadlased pakuvad välja, et sel sajandil maavälise elu avastamise võimalus on rohkem kui 50%. Jääme aga huviga ootama!!!