Lõpuks ometi saime eile mäele. Toronto on endiselt lumevaba aga Blue Mountainil, rohkem kui 100 km põhja pool, üle poole meetri lund maas. Palju naturaalne ja palju tehislik ei tea, kuid liu laskmiseks piisavalt. Esiteks tuli suusad mäekorda seada, mis seisnes keldris lastele saabaste ja suuskade jalga ning suusariiete selga proovimises. Vanem sai 100% ulatuses jätkata eelmise aasta kraamiga, nooremale sobis vaid jope. Suusad 10 senti pikemad kui eelmisel aastal, saapad samuti suuremad ning püksid pidime uued leidma.
Endale olin ju sügisel uued suusad ostnud. Saapad nende sidemeisse ei sobinud, pidin ninaosa klambrid lahti võtma ja ettepoole liigutama. Moodsate sidemetega pole õnneks see eriti raske, sest klambrid on kruvitud suusa peale permanentselt kinnitatud plaadile mitte otse suuskadele. Alumiiniumplaadil olid augud ilusti märgistatud vastavalt saapapikkusele nii, et ei pidanud isegi mõõtmisga vaeva nägema. Tagumist klambrit sai samuti veidi taha liigutada, aga selle reguleerimiseks piisas seadistuskruvi kruttimisest. Klambrite tundlikkuse sättisin suht madalaks 5 peale, esimesel päeval võtan rahulikult.
Kuna meie hooajapiletid kehtivad jõuluajal vaid poole viiest õhtul kuni kümneni sai hommikul rahumeeli sisse magada. Veerand kolmeks asjad autosse, sarvesaia poest läbi ja teele mäe poole. Parkimisplats oli täis, saime vist viimase koha lähema peale. Laps mainis, et kogu ürituse ebameeldivaim osa on varustuse tassimine mäe alla. Ega see meeldiv pole, ajab naha nii palavaks, et selleks ajaks selg märg kui suusasaapad lõpuks kohvikus jalga aetud.
Põnevusega ootasin, mis tunne on uute suuskadega, esimene mulje: jube libedad põhjad. Paari laskumisega tuli tunnetus sisse ja peab tunnistama, et õieti asetatud sidemed ja head suusad teevad elu palju lihtsamaks. Mure, et võistlussuuskadega on rahulikumalt raske sõita ei leidnud kinnitust, suurema kiiruse juures hakkasid nad lihtsalt veel paremini tööle. Lausa otsisin jäiseid kohti, et näha kui hästi randid mäes peavad. Suusad olid väga stabiilsed, nendega julgesin palju madalamalt sõita kui tavaliselt - kokkuvõttes paksult rahul!
Plikadel tuli ka suusatamine kiirelt uuesti meelde. Vanem sõitis juba eelmisel aastal paremini kui mina ja tegi seda ka nüüd. Kõrvalt vaadates ei paistnud erilist vahet tema ja treenivate võistlejate sõidus, aga seda muidugi subjektiivse issi silmade läbi:) Nooremal läks samuti palju paremini, paistab et uued suusad aitasid kaasa. Tema peab siiski töötama sujuvama pöörde ja madalama asendi kallal, kiirust on niigi liiast, jõudis alati esimesena tõstukisappa.
Rahvast oli mäel ohtralt seoses koolivaheajaga. Ilm ka suht hea, paar miinuskraadi ja nõrk tuul. Ainus segav asjaolu: miski niiske hõre lumepudi, mis prillidele kleepus nii, et iga natukese aja tagant tuli neid puhastada. Tegime seitsme ajal poole tunnise joogi-söögi pausi kuuma tee ja sarvesaiadega. Lapsed ostsid kohvikust Quebeck'i rahvusroa "Putini", mis oma nime vääriliselt rõve välja näeb, koosnedes rasvase soustiga üle valatud praekartuleist.
Ega enne mäelt ära ei tulnud kui tõstukid kümne ajal kinni pandi. Seekord ei raatinud aega pildistamisele kulutada nagu võib näha, alles viimasel kahel laskumisel tegin paar fotot. Viimased pildid mäe all kohviku ees, kui asusime asju kokku panema, et autosse tassida. Kahetunnine kojusõit kulges vahejuhtumiteta ja poole ühe ajal öösel parkisin auto maja ette. Esimene suusaretk edukalt tehtud!
Ahhoi! Sama siin. Mägi järgi proovitud ja öiged nöksud jälle sees.
ReplyDeleteJa kui enne mäkkeminekut ei oskagi väga taga igatseda, siis nii kui oled ühe päeva mönuga uhanud, tahaks ikka veel ja veel.
Ah jaa, huvitav, kuidas Kanadas on mägi kuni hilisöhtuni lahti...Meil kella 9st poole neljani öhtul ja kogu lugu. Edasi töötavad masinad ja siluvad radasid. pimedas saab söita ainult teatud "tähtpäevadel". Siis korraldatakse törvikutega laskumisi ja muud janti.
Siin on tõepoolest kombeks suusamägesid või õigemini teatud nõlvasid hilisõhtuni lahti hoida. Ju saab nii rohkem kliente, mis valgustuse kulu kuhjaga ära tasub. Õhtune lahtiolek on alati esimesi asju, mis vaatan kui suusareisu plaanime. Vanasti sai isegi süüa suusaliftil (joomisest rääkimata;) et vaid kallis mäeaeg raisku ei läheks:)
ReplyDelete