Eile avaldati uudis, et ka meie kõige lähema tähesüsteemi Alpha Centauri ühe tähe B (Süsteem koosneb kolmest tähest A, B ja Proxima) juures avastati planeet. Suuruse ja umbes 1.13 maakera massi poolest meie koduplaneedile ülimalt sarnane. Kahjuks siinkohal lõpeb sarnasus, sest see planeet asub väga lähedal oma tähele mistõttu tema pinnatemperatuur ületab tõenäoliselt +1000C piiri. Seega pole erilist lootust sealt mingisugust elu leida.
Samas annab avastus veelkord tunnistust faktist, et meie galaktika on täis planeedisüsteeme omavaid tähti ja tähesüsteeme, ning on vaid aja ja võimaluste küsimus, millal avastame nii massilt kui ka muude parameetrite poolest maale sarnase planeedi, millel võib elu esineda. Tõenäosusteooria ja seniste avastuste põhjal peaks selliseid planeete ainuüksi meie galaktikas esinema miljoneid ja kui ka vaid ühel protsendil neist oleks elu peaks galaktika kubisema igasugu põnevatest elukatest ja võimalikult ka tsivilisatsioonidest.
Hoogu võtab maha vaid kaks olulist probleemi, millest ei saa üle ega ümber. Astronoomiliselt tohutud distantsid ja seniste teadmiste põhjal piirkiiruseks olev valguskiirus. Kui meil või mõnel teisel tsivilisatsioonil ei õnnestu lahendada neid probleeme osutub kontakti võtmine ja pidamine praktikas mõttetuks. Kes viitsiks isegi valguskiirusel liikuvat infot vahetada kui küsimuse ja vastuse vahele jäävad paremal juhul inimpõlved, materiaalsest kontaktist rääkimata - seda tuleks arvestada ka lähemate tähtede puhul kümnete tuhandete aastatega.
Seega on ainsaks lootuseks, et olemas moodus kuidas ruumis liikuda valgusest kiiremini ja keegi suuteline seda avastama. Aga kas me ikka oleme huvitatud, et meie mugavat äraolemist tulevad tulnukad segama, kelle jaoks meie võime tunduda olema samal tasemel kui sipelgad meie jaoks. Sipelgatega pole meil ju millestki rääkida, ehkki võib põnev olla neid uurida kas või gulinaarsest seisukohast:)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!