Sci-Am August

Mul oli jäänud vahele Augustikuu "Scientific American", millest leidsin keskmisest suurema hulga põnevaid artikleid: musta augu, aju naudingukeskuse, ürgse DNA saladuste, Gröönimaa liustike sulamise, äikesest põhjustatud gammakiirte, USA reaalainete õpetamise taseme, rakuvananemise, liikide hävimise ja baktereid ründavate viiruste kohta. Lisaks veel hulk lühikokkuvõtteid erinevail teemadel, mida ei jõua ära märkida.

Iga artikli kohta võiks kirjutada huvitava kokkuvõtte aga lihtsalt pole aega või tegelt ehk jääb asi viitsimise taha, nii et teen väga lühidalt. Viimasel ajal olen tähele pannud, et ei mina ega kaasa viitsi blogimisega nii tihti tegeleda kui enne. Minu puhul kulub osa blogimiseajast arvutimängule, ehkki ega vastastele ei julgeks tunnistada enda vanust:) Kaasa sai nutifoni, mille seadistas ümber raamatu ettelugejaks ja nüüd muudkui kuulab köögis askeldamise või kepikõnni kõrvalt raamatukogust laenatud lugusid.

Musta augu teema juures vaadeldi tolle osa galaktikate arengu, tähtede ja planeedisüsteemide tekkimise juures. Võimalik, et asume just parajal kaugusel Linnutee kesksest mustast august. Piisav distants, et selle aktiivsusperioodidel eralduv kiirgus ei muutu meile ohtlikuks ja samas mitte liiga kaugel, et siinseis piirkondades tekkinud tähtedel - planeedisüsteemidel on piisavalt eluks hädavajalikke raskemaid elemente. Need tekivad vaid tänu eelmise põlvkonna tähtede tuumasünteesile või rauast raskemate elementide puhul supernoovade plahvatuste käigus. Põnev mõelda, et kuld sõrmuses või kõrvarõngastes on miljardeid aastaid tagasi supernoova plahvatuses tekkinud, teemantid samas vaid maise päritoluga.

Inimese naudingutunde uurimisel on avastatud, et tegelikult koosneb see kolmest erinevast elemendist: iha, meeldivustunne ja teadlik nauding, mida esile kutsuvate neuronite asukohti ajus on viimasel ajal täpsemalt määratletud. Kõik need neuronite grupid on omavahel seotud, mille infovahetusest sõltub meie naudingupõhine käitumine. Evolutsiooniliselt on nauding seotud alalhoiu instinktiga, liigile (isendile) kasulikud käitumised nagu söömine või seks kutsuvad esile mõnutunde. Kahtlustatakse, et paljud sõltuvused on seotud just nende kolme keskuse infovahetuse häiretega. Näiteks tihtipeale esineb küll meeletu iha aga kui loodetud naudingut ei järgne, iha ikka ei kahane, mis viib üledoosideni või depressiooni.

Ürgse DNA eristamise ja replikeerimise juures on viimasel ajal tehtud suuri edusamme. Ehkki lähemal ajal pole loota dinosauruste kloonimist (geneetilise materjali praktiliselt täieliku puudumise ja kloonimise keerulisuse tõttu) siis mammutite või ka neandertaallaste puhul oleks see teoreetiliselt võimalik. Aga siingi on põhiprobleemid samad mis eelmainitud, lihtsalt eristatud DNA'd on rohkem ja leidub liike, mis oma geneetiliselt koodilt eeltooduile sarnased nagu elevant ja inimene. Artiklis puudutatakse siiski põhiliselt fakti, et mammuti vere hemoglobiini DNA uurimise põhjal oli võimalik kindlaks teha, selle eriline võime (tänu kolmetähelisele mutatsioonile) tavalisest jahedamates oludes edukalt hapnikku kudedesse edasi anda.

Gröönimaa teemalise artikli põhjal selgus, et suvisel sulaperioodil tekkivad liustikel jõed ja suured järved, mis samas võimelised vähem kui kahe tunniga liustike vahelistesse pragudesse tühjaks jooksma. Sulavesi jõuab tõenäaoliselt aluspinnani muutes jää ja kivimite vahelist kontakti libedamaks, mis omakorda paneb liustikud kiiremini liikuma. Kokkuvõttes võib jääkatte vähenemine ootamatult kiireneda mõjutades maailmamere taset. Meeldetuletuseks, et kogu Gröönimaa liustikes on piisvalt vett, maailmamere pinna tõstmiseks 7 meetri jagu. Rahunesin kui avastasin, et meie suvilakrundi madalam piir asub 7.5 m üle merepinna:) Tegelt muidugi pole merepinna kerkimine probleemiks ei meile ega meie lastele ja tõenäoliselt ka mitte veel lastelastele. Kokkuvõttes võiks korrata tuntud mõttetera: Peale meid tulgu või veeuputus:)))

Mõnda aega tagasi saatsid ameeriklased orbiidile gammakiirguse observatooriumi, et uurida kosmosest tulevaid gammakiirguse sähvatusi. Nende üllatus oli suur kui täiesti ootamatult tulid mõned hoopiski maa suunast ja nii võimsatena, et lausa pimestasid andurid. Tegu oli täieliku müsteeriumiga, kuni lõpuks selgus, et kõige tõenäolisemaks allikaks on erakordsete tingimuste puhul tavalised välgud. Et tegu suht võimsate kiirgussähvatustega on nähtuse vastu huvi tundma hakanud ka lennundusamet selgitamaks välja võimalik kahjulik mõju lendurite või reisijate tervisele.

USA's on avaldatud uurimuse põhjal õpilaste teadmised reaalainete koha pealt õige nõrgad. Lisaks reaalainete vähesele populaarsusele on üheks oluliseks põhjuseks üha kasvav religioosne surve, nõutakse osa reaalainete õppeaja pühendamist piiblil põhinevate dogmade tutvustamisele. Äärmuslikel juhtudel üritatakse keelata selliste tunnustatud teooriate nagu darwinismi õpetamine kuna ei lange kokku religioosse lobaga. Siiski üritatakse riiklikul tasemel panna kokku süsteemset reaalainete õppekava, et USA ei langeks hariduse koha pealt kolmanda maailma tasemele.

Vananemise teemadel on tähelepanu all raku tasemel vananemine ja sellega seotud vähktõve tekkimise põhjused. Organismi vananemine iseenesest ongi lihtsustatult võttes tema koostisosade ehk rakkude vananemise summa. Kui rakkude pooldumine pidurdub ja hoopiski seiskub siis lõpuks defektid kogunevad ja rakud surevad, pooldumise väljumine kontrolli alt aga toob kaasa kasvaja tekke, optimaalne on kuldne kesktee ning tasakaal. Paraku reaalsuses kuhjuvad defektid ja rakkude evolutsioon kaldub lõpuks ühele või teisele poole. Parimaks vananemise vastaseks ravimiks on endiselt tervislik eluviis ja piiratud söömine. Ainus seni avastatud kindlalt vananemist edasi lükkav võte on kaloritehulga oluline piiramine kusjuures olulisi toitaineid tuleb tarbida. Kokkuvõttes: nälgides elad kauem ja tervemalt.

Praeguseks on saanud selgeks, et inimtegevusest põhjustatud liikide hävimine on jõudnud sellisele tasemele, et peatada pole võimalik, mõningaid liike on ehk võimalik päästa. Selle asemel, et piiratud ressursid killustada paljude liikide päästmise katsetele, sealjuures saavutamata positiivset tulemust neist väga üksikute puhul, soovitatakse sõjakirurgiast tuttavat taktikat. Nimelt jaotatakse lahingus haavatud medpunkti saabumise momendil kiirelt kahte põhikategooriasse: nendeks, kellel on lootust ja nendeks, kes tõenäoliselt on surema määratud või kelle päästmise nimel tehtavad jõupingutused ei tasu end ära (sama ajaga saaks rohkem lootustandvaid haavatuid päästa). Otsustamaks millised liigid väärivad päästmist on moodustatud komisjon, kes hindab liike nende ainulaadsuse, keskonnale või inimesele kasulikkuse ja mitme teise kategooria põhjal ning langetab siis otsuse nagu vanas Roomas tsirkuse areenil gladiaatoreile armu andes või surma saates.

Tavakodanikule on ehk teadmata fakt, et väga suur hulk viirusi ei huvitu üldse hulkraksetest eluvormidest, inimestest rääkimata. Tegu on biosfääri kõige arvukama esindajaga, merepinnal leidub neid ainuüksi ühes milliliitris miljardeid. Neid bakterite vastu huvi tundvaid viirusi kutsutakse bakteriofaagideks ehk lihtsalt faagideks. Samuti nagu hulkraksete organismide puhul on faagid enamasti väga spetsialiseerunud nakatades ainult kindlaid baktereid, mis on takistanud nende antibiootikumi asendajatena kasutusele võtmist. Viimasel ajal on tehtud mitmeid edusamme faagide uurimisel ja on lootust, et geneetilise muundamisega võimalik aretada viirusi, mis erinevaid haigusttekitavate bakterite liike tapab.

Loodetavasti tekitab see amatöörlik lühikokkuvõte huvi tolle populaarteadusliku ajakirja vastu. Jälle üks hea põhjus miks inglise keel tasuks selgeks õppida.