Nokia + Mobilicity = Naiste Loogika

Pealkirjaga ei taha ma midagi naiste kohta halvasti öelda (tänu naistele ju probleem lahenes) lihtsalt et nende kahe firma koostõõ põhineb ebatavapärasel loogikal. Mitte sellisel lihtsal, kus seosed lineaarsed ja asjad asuvad sahtlites millel nende nimed peal:)

Igatahes laupäev möödus mobiilsidega juramise tähe all. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et nüüdseks on terve pere "nutimobiliseeritud" välja arvatud Koko ja Puma. Kodused juhtmetelefonid on lahti ühendatud ja pensionile saadetud, aparaadid viin taaskasutuskeskusse. Küllap mõni isik saab neid edukalt kasutada, sest inertsist on enamustel inimestel (nagu meil viimase ajani) mõttetud lauatelefonid endiselt alles.  

Olin juba mõnda aega mõelnud, et lauatelefoni me praktiliselt ei kasuta, pea ainsad kõned, mis sinna tulevad on müügimeestelt. Absoluutne enamus suhtlust toimub üle interneti või mobla, kuhu olen ka neti infi koondanud, suhtlusinfo voog sünkroniseeritud. Nüüd lõpuks ei kuhju E-mailid postkasti, vastan või kustutan nad kiirelt, sest näen samal momendil kui sisse tulevad ja saan operatiivselt reageerida. Viimase impulsi lauatelefoni ühenduse lõpetamiseks andis kaasa avastatud võimalus lauatelefoni numbri moblale ülekandmiseks.

Ainsaks pettunud pereliikmeks osutus Puma, kellele meeldib telefonide juhtmeid närida ja seda nii osavalt, et naksab vaid traadiosa läbi samas kui plastik endiselt juhet koos hoiab. Aeg-ajalt sai tema arvel vandesõnu kuuldavale lasta kui lauetelefon ragisema hakkas või signaal hoopis kadus, jälle tuli otsida kohta kus loom juhtme kallal maiustamas käinud. Paraku näitas ta üles ebameeldivat taibukust ja nagu moodsale kassile kohane otsustas tehnoloogia arenguga sammu pidada - suunas oma huvi laadijate juhtmetele üle. Ja nende parandamine või asendamine on tonks maad tülikam või kallim kui tavaliste telefonijuhtmete puhul. Miks küll ei lisata juhtme plastiku materjalile ebameeldiva maitsega aineid. Momendil jääb mulje, et juhtmete valmistamisel on oluliseks komponendiks lõhemaitseline kassitoit:) 

Igatahes uus mobiilne nutiajastu koitis meie peres septembri alguses või vähemalt arvasime nii kuni ootamatult selgus, et pisem plika kasutab küll telefoni kõne ja tekstifunktsioone aga mitte andmesidet. Ei Google maps ega internet ei funksinud nii nagu oleks pidanud. Mõningase uurimise peale selgus, et telefon ei suuda end andmeside võrku ühendada, ei leia Access Pointi. Varem kunagi seda probleemi polnud, sest nii eelmise kohaliku operaatoriga kui Eestis Tele2 puhul oli data automaatselt peal, ise ei pidanud midagi seadistama.

No mis siis ikka, lootsin et elektriinseneri haridusega suudan ehk ilma juhendit kasutamata käsitsi telefoni seadistada. Aga kus sa sellega, seadistuste alt leidsin küll APN nime muutmise koha üles aga kui proovisin seda teha küsis telefon PIN2 koodi. Seda mul muidugi polnud ja ka sim kaardi alusel polnud midagi. Nokia juhend soovitas taoliste probleemide korral pöörduda operaatorfirma poole. Nende veebileht oli kasutu ja abitelefon hoidis üle poole tunni liinil korrutades kuidas ta hindab minu kannatlikkust, aga kogu personal on momendil hõivatud. Kannatus sai igatahes enne otsa kui keegi viitsis telefonitoru tõsta.

Teie kõne on meile tähtis aga samuti on tähtis
meie kohvitamine. Peagi räägime teiega.

Tundus loll, aga otsustasin aja kokkuhoiu mõttes bensu kulutada ja sõita esindusse, las sätivad seal korda. Tume noormees, kes arvuti taga askeldas ütles, et tema ei oska mind aidata, sest on ainult Androidipõhistel telefonidel treenitud. No mida kuradit, te ju müüte ka paari Nokia versiooni (Vahemärkuseks, et operaatoril on pakkuda täpselt 15 eri sorti telefonimudelit, mitte 79 nagu näiteks Eesti Tele2'l momendil), selle peale kehitas vaid õlgu ja soovitas abitelefonile helistada. Igatahes andis igati mõista, et ma võiks juba lahkuda, et ta saaks arvutil oma poolelijäänud mängu jätkata. Et ta oli ainus tüüp, kes kohal, polnud võimalik ka ülemuse juurde õiendama minna.

Kuna sim kaardi olin ostnud ühest pisikesest nurga poekesest, otsustasin seal õnne proovida. Nokia puhul ei osanud temagi aidata, aga vähemalt andis mulle dealeritele mõeldud tehnoabi numbri, millel helistades pidavat kiirelt ühenduse saama. Proovisin kodus uut numbrit ja vähem kui minutiga tõstis abivalmis neiuke toru - kuidas ma saan teid aidata. Paraku selgus peale mõningast infovahetust, et ta pole Nokiate puhul asjatundja. Aga vähemalt kuulas mind ära ja püüdis igate pidi aidata. 

Kokkuvõttes istusin 45 minutit telefoni otsas ja selle aja jooksul suutsime "viljaka" koostöö tulemusel APN nime käsitsi sisestamise ürituste käigus telefoni lukustada, uuesti lahti lukustada, uue PUK2 koodi asendada, uue PIN2 koodi seadistada sealjuures menüüsid pidi edasi tagasi uhades. Interneti ühendust endiselt ei õnnestunud saada, sest telefon ei aksepteerinud operaatori APN nime ja kõik. Eelmise operaatori ja Tele2 omad olid ilusti sees aga uut keeldus vastu võtmast. Lõin lõpuks käega, tänasin abi eest ja ütlesin, et üritan iseseisvalt internetist lahendust otsida, neiuke palus neidki teavitada kui saan mobla käima. Ei noh pull küll, klient aidaku operaatorit ühenduse parameetrite seadistamise juures. Aga vähemalt oli PIN2 abil juurdepääs telefoni funktsioonidele.

Kaldusin arvama, et probleem võib olla kuidagi konkreetse telefoniga seotud ja üritasin juhendist abi leda. Ei miskit, ühenduse probleemi korral soovitati operaatori poole pöörduda. Sudisin veidi veel ja lõin lõpuks käega. Kaasa tuli koju uurides kas sain lapse telefoni tööle, mühatasin vastuseks, et laupäevase 6 tunnise tööpäeva ainsaks positiivseks tulemuseks on PIN2 koodi saamine. Lisasin poolnaljaga, proovigu ise.

Naine võttis telefoni kätte ja hakaks minult paari minuti pärast APN nime uurima. Äh, proovisin seda, ei tööta - vastasin ja viskasin pilgu telefonile. Mida kuradit, kust sa sellise menüü leidsid, oot-oot, see tundub juba paljulubav. Kaasa ei osanud öelda, olla lihtsalt toksinud veidi eri menüüdes ringi. Siin igatahes sai juba palju rohkem asju muuta, ja ootamatult aksepteeris telefon uue APN nime. Kaasa proovis netiühendust ja brauser tõmbas veebilehed üles, hurraaa!!!! Krabasin seadme tema käest, et kontrollida Google Maps tööd, see paraku jooksis kinni:( Kui uuesti proovisin brauselit oli ka too kutu. Mobla teatas jälle, et ei suuda leida ühtegi kehtivat APN'i. Kurat ja põrgu, telefon kaasale sõnadega palun tee jälle seda, mis sa enne tegid.

Aga ta ei teadnud ju kuidas oli tolle menüü ette saanud. Igatahes Settings, Connections, APN management all polnud. Aga kus siis veel????? Nojah, ainult naiste loogika alusel võib seda otsida mitte telefoni vaid hoopis brauseri settingute alt ja mitte Connections vaid Destinations (mis minu puhul seostub rohkem lõunamere saarte kui telekommunikatsiooni terminitega) ja voilaa, tulebki jällekord täielik seadistusmenüü üles. Aga ega sellega meie nuitfoni epopöa lõppenud. 

Peale tunniajast katsetamist ja emotsionaalset üles-alla ameerika mägesid selgus, et brauseri ja google kaartide tööle saamiseks oli vaja eelmise operaatori APN nimi kustutada, sest selle prioriteeti polnud võimalik muuta. Alati kui miski rakendus tahtis netiühendust üritati endist APN'i aktiveerida, mis ülejäänud rakendused ära peedistas. Ja muidugi tuli lisaks uute seadistuste salvestamisele ka telefon välja-sisse lülitada, et mälu puhtaks lüüa. 

Kokkuvõttes siis õnnestus laupäeva jooksul ja enamasti tänu kaasa ebatavapärasele loogikale lapse Nokia C5-04 nutikana käima tõmmata. Muidu oleks loll ju $25'st nutiplaani (odavaim võimalik siinmaal) maksta kui seda kasutada ei saa. Aga operaatori kapsaaia pilluks küll kivisid täis, telefone ja plaane on nad mihklid müüma kuid tehnilise abi pakkumise tase alla igasugust arvestust.