Oktoobrikuu Scientific Americani eriväljaande pealkirjaks oli "Maailma teaduse olukord aastal 2013". Eriti huvipakkuvateks artiklid teaduse efektiivsuse ja rahastuse koha pealt, kus võrreldi enamust maailma riike. Ja ilmselt nii mõnegi eestlasest kurtja kurvastuseks leiame Eesti maailma tasemel edukate riikide hulgast. Järgnev pilt-graafik kannab pealkirja "Globaalne Innovatsiooni Indeks", mis näitab nii teadustegevuse mahtu kui ka selle efektiivsust, Eesti leiame ainsa Ida-Euroopa riigina liidrite hulgast.
Ei tohiks olla ka põhjust kurta teaduse rahastuse koha pealt, nimelt on Eesti maailmas kaheteistkümnendal kohal oma 2.41% GDP teadusele kulutamise alal ja seda isegi "masu" aastal 2010. Lähinaabritest on eespool muidugi kogu Skandinaavia (v.a. Norra), Aasia tehnoriigid, USA ja Austria, ülejäänud maailm kaasa arvatud Lääne-Euroopa jääb tahapoole. Mõningad huvitavad trendid, mis märgitud ära: maavarade ja eriti nafta olemasolu muudab riigid "laisaks", milleks pingutada ajuga (innovatsiooniga) kui pappi niisama pritsitakse. Domineerivateks osutuvad kõrge sissetulekuga riigid, kuid leidub ka üllatavaid erandeid nagu Costa-Rica, Moldaavia ja Uganda, kus tillukest ressurssi üliefektiivselt kasutatakse.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!