Minipuhkus, Awenda

Awenda Beach

Awenda - Aug 23 - Aug 25 (laup, pühap, esmasp)

Eelmine nädal võtsin mõned päevad vabaks tekitades endale minipuhkuse. Augusti lõpp on kõige nõutavam aeg puhkusteks, mistõttu oma lühikese ametiühingu staazhiga mina muidugi ametlikku puhkust ei saanud sel ajal. Aga meil antakse aastas seitse päeva niinimetatud personaalseid päevi, mida võid igal ajal välja võtta, seega kasutasin neist kolm, lisaks kolm pika nädalavahetuse päeva ja saingi kuuepäevase puhkuse endale lubada. Lastel viimane vaba nädal koolist, kavatsesime selle telkides ja matkates veeta.

Olin eelnevalt kinni pannud kaks ööd vanas tuttavas rannaäärses Awenda Provintsi pargis ja teised kaks ööd Bruce Peninsula Cypress Lakes Rahvuspargis. Kuna see kõige populaarsem aeg, olin sunnitud leppima iga telkimisplatsiga, mis mulle sobival ajal vaba. Mõlemas kohas oli ainult üks plats, mis minu valitud kuupäevadel kaks ööd järjest tühi. Awendas 220 ja Bruce Peninsulas 262, mõlemad olid päris head, ilmselt lihtsalt keegi oli ümber mõelnud ja oma broneeringu tühistanud. Kui Awenda oma oli elektriga varustatud siis Bruce Peninsulas seda luksust polnud, samas hind seal $30 öö eest, ehk pea poole odavam.

Telgiplatsil nr 220, sinine on uus Asolo Mistral 3 telk

Seekord tulid kaasa ka mu lapsepõlve sõbra tütred, kes Soomest külas. Autos sai nii viis kohta täis, mistõttu kaasa jäi koju, aga tal polnud tööga seoses niikuinii nii pikalt võimalik ära tulla. Olin sunnitud suusakasti katusele panema, et ikka kogu kraam autosse mahuks, kuhu paigutasin kergemad ja mahukamad objektid nagu magamiskotid, telgid ja magamisalused ning koormakatted juhuks kui vihma peaks sadama.

Ühe telgi ostsime kiiruga paar päeva enne minekut, sest kahekohalise olime Eestisse jätnud. "Sail" matka, kala ja jahipoes juhtus äärmiselt sobivalt telkide väljamüük olema. Ehkki oli originaalselt kavas muretseda spetsiaalne eriti kerge matkamise telk, selgus et olime tellimisega hiljaks jäänud. Väljavalitud ja palju kiidetud telgid olid kõik pisikeste firmade tooted, mille kohale jõudmine võtaks mitu nädalat.

Meie pilk jäi Asolo Mistral kolmeinimese telgile, mis oma suuruse kohta üllatavalt kerge, ainult 2.5 kg ja samas äärmiselt soodse hinnaga. 200 dollarisest tavahinnast anti suvelõpu puhul 40% alla, ehk pakkumisel teine $120 eest. Mõtlesin, et kui ka osutub mitte kõige paremaks, siis niisama autoga telgitamiseks kõlbab pea iga telk ja selle kaalu juures mugav ka häda pärast seljas tassida, oluliselt kergem kui mu eelmine kahekohaline. Vanemal lapsel olid matkasandaalid otsad andnud, saime talle eriti mõnusad Ecco omad poole hinna ehk $80'ga. Värvitoonid veidi kummalised, kuna aga jalga sobisid suurepäraselt, leidis tüdruk, et metsas ei peagi nagu moenäitusel värvid kokku sobima. Endalegi haarasin uued Ecco sandaalid, just sama sorti, mis mu ikka veel töökorras vanad, lihtsalt 45 dollarist hinda ei suutnud eirata.

Lapsed paatidega vees möllamas

Laupäeva hommikul oli plaanis kaheksa ajal välja sõita, jäime vaid pool tundi plaanitust hiljemaks. Koer oli juba eelmisel päeval eriliselt ärevil, ta ju saab aru, et väljasõit tulemas kui telke ja magamiskotte pakkima asume. Looma põhiline mure, et kogemata teda maha ei unustaks, pidevalt hoidis silma peal kui asju autosse tassisime. Kokkuvõttes oligi eismene, kes masinasse sisse ronis, sest muidu tuterdas pidevalt jalus.

Lapse panin rooli, las harjutab nii palju kui saab alati kui koos sõidame. Maanteel oli ummik, kuna mootoratturid korraldasid demonstratsiooni, sõitsime pisikese ringiga ja kokkuvõttes kaotasime vaid pool tundi. Midlandis käisime toidupoes muretsedes enamuse moonast sealt. Awendas selgus, et meie telkimisplats oli üsna normaalne, probleem võiks tekkida kui sadama hakkab, sest asukoht suht madal, suure vihmaga võime hommikul end loigust avastada. Ilm lubas siiski ilus nii, et pikalt ei viitsinud muretseda, panime telgid üles.

Uus osutus väiksemaks kui meie vana, mistõttu mina kahe plikaga magasin vanas, külalised uues telgis. Võisin veenduda, et püstipanek oli õige lihtne, plikad said uuega enne mind hakkama, ehkki vana püstitamine samuti kiire ja mugav. Kui telgiplats valmis suundusime randa, mina jalutasin koeraga jala läbi metsa ja tegin pilte ettejuhtunud seentest :) Tüdrukud olid laisad ning sõitsid autoga, samas sai nii ka kummipaadid, näksi ja joogid lihtsalt randa viidud.

Vesi oli jahedavõitu, eriti arvestades, et tavaliselt augustilõpuks on Awendas lausa vannivesi. Lapsi ega koera taoline pisiasi ei seganud, kiirelt karati sisse ja solberdati kuni nahk lillaks tõmbus. Mina kastsin end märjaks , kuid eriti pikalt ujuma ei kippunud.

Viisin külalised idapoolse kivise rannaga tutvuma ja lasin neil meie meelisrahnule ronida. Kividel silkamisega polnud nad ilmselt harjunud, kippusid minust maha jääma ehkki muidu päris heas sportlikus vormis.

Kui kõhud hakkasid tühjaks minema sõitsime tagasi telgiplatsile ja tegime lõkke üles ning panime toidud hakkama. Keetsime suppi, kakaod ja praadisime vorste. Maiuspalaks oli ostetud küüslauguvõiga saiasid, mis lõkkel mõnusalt krõbedaks sai lasta. Hämaras lugesin veidi sel ajal kui lapsed mängisid kaarte, pärast tegime paar pikemat täringumängu. Oli kavas öösel rannale sõita, et tähti vaadata, aga kõik olid väsinud, kobisime hoopis magama. Ilm oli niikuinii udusevõitu, ehk järgmine öö on parem.

Öösel käisid pesukarud korraks telgi ümber nuuskimas aga koera urina peale lasid kiirelt jalga. Temperatuur oli meeldivalt jahe, tavaliselt kipub meie piirkonnas suvel telgitamise juures just liigne kuumus ja lämbus und segama. Hommikul magasime mõnuga pikalt sisse. Ajasin end esimesena koos koeraga välja, tegin kohvi valmis ja lugesin lamamistoolis kuni ülejäänud seltskond ükshaaval telkidest välja ronis.

Kätte sai foxsnake

Laps koeraga madu püüdmas

Maopea zoom

Lasime mao oma teed 

Peale hommikusööki läksime seekord kambaga jalutades randa, vaid vanemad plikad sõitsid auto kraamiga kohale. Vesi endiselt jahe, aga ujumast ja paadiga vee peal hulpimast see muidugi ei seganud. Sel ajal kui minu plikad koera hoidmise ja mao püüdmisega tegelesid viisin Soome omad läänepoolsetesse randadesse, kus madal ja pikk liivane põhi, aga isegi siin oli temperatuur jahedavõitu. Veetase on see aasta nii kõrge, et ümber neemiku tagasiteel pidime vahepeal lausa võsast end läbi murdma.

Ringiga ümber neemetipu

Rannas võtsime kerge näksi ja lesisime niisama kuni kõhud hakkasid telgiplatsi poole kutsuma. Seekord sõitsime peale õhtusööki randa tähti vaatama. Kuufaas oli täitsa nullis tänu millele säras taevas mustmiljon tähte. Plikad olid üllatunud sellist pilti nähes, no muidugi linnas ju nii palju valgusreostust ja sudu õhus, et pimedat tähistaevast kunagi ei näe. Poole tunni jooksul, mis liival lesisime jõudsid kõik paar meteoriiti silmata. Hea, et olin vihmakile kaasa võtnud, õhtu oli tavatult jahe.

Öö möödus vahejuhtumiteta ja hommikul pakkisime peale sööki, lebotamist ja dushi all käimist asjad kokku. Telke ei viitsinudki kottidesse toppida, sest järgmises kohas vaja jälle üles panna. Keskpäevaks olime omadega nii kaugel, et jalutasin telgiplatsi viimast korda üle kontrollimaks, kas miskit pole maha ununenud. Tee peal läksime toidukast läbi täiendades varusid, mis olid seekord üllatavalt täpselt arvestatud, nimelt pea kogu toit otsa saanud. Lisaks tuli varuda uus päikesekreem kuna ei suutnud avastada, kuhu olime eelmise pannud (hiljem leidsime koera toidukotist) ja ka paak bensu täis lasta. Muidugi ei unustanud ma õllevarusid täiendamata, igaks juhuks võtsin pisikese plasku kanget alkot konjaki näol. Äkki vaja kellegi haava desinfitseerida ja konjak kõlbab sama hästi kui viin, ainult on parema mekiga :D