Pliidi "hotwiring"

Kahe isepuhastava ahjuga Maytagi elektripliit 

Pliidi lugu on lausa piinlik kirja panna, sest olin sellega nii kurjavaimu laisk tegutsema. Igatahes kusagil märtsi lõpu paiku teatas kaasa, et pani elektripliidi isepuhastusrezhiimi, käis paar klõpsakat ja siis hakkas aparaat piiksuma ning saatis ekraanile teate, et võtku kvalifitseeritud remondimehega ühendust. Õnneks andis masin ekraanile veakoodi ja kaasa oli juba googeldanud, et selle põhjal otsustades on probleem ülemise ahju ukse lukustusmehhanismis.

Kuna pliidirauad töötasid ja haruldaselt lahe suusahooaeg käis täie auruga, lükkasin erilise südametunnistuspiinata pliidiga tegelemise kolmanda järgu probleemide virna, mis tähendas, et kui enam miskit muud igavusest teha pole, hakkan asja uurima. Kaasa kord nädalas vihjas, et kuidas parandamine läheb, aga eriliselt peale ei käinud, sai temagi küpsetamisest puhkust. Lõpuks võtsin pliidi lahti ja koukisin lukustusmehhanismi välja veendumaks, et viga tõepoolest selles on.

Iseenesest suht lihtne asi, mis eriliselt keeruliseks suudetud ajada. Kokkuvõttes koosneb vahelduvvoolu elektri mootorist, mis keerab kettast ja hoovast koosneva mehhaanilise lukustusmehhanismi peale ning saadab mehhaanilise lülitiga teate, et uks lukus. Mootori või reduktori osas oli  mingi jama, sest voolu peale lastes ei juhtunud midagi. Kas oli mootor ise läbi põlenud või reduktor kinni kiilunud. Paraku ligipääs praktiliselt võimatu, sest kogu süsteem oli stantsitud statsionaarselt plekist korpusesse.

Elektriskeemi muidugi polnud, olin sunnitud seda internetist otsima. Ootamatult selgus, et polegi nii lihtne, täpselt õige mudeli skeemi andis otsida, lõpuks siiski sain selle tootjafirma veebilehelt. Paraku puudus juhtpuldi osa, mida näidati ainult musta kastina, kuhu hunnik juhtmeid sisse ja välja läks. Trükkisin skeemi välja ja võtsin tööle kaasa, et seal vabal ajal uurida. Veidi pusimist ja tundus, et sain põhimõttest aru mis ja kuidas ühendatud. Probleemiks muidugi see juhtpaneel, kus kogu loogika ja taimerid olid paigutatud. Kokkuvõttes tundus et tõepoolest on viga lukustusmehhanismis, sest kui see ei saada õiget signaali saadab juhtpult veateate ja ei lase ohutuse tõttu ahju kasutada.

Töö juures üks tüüp käis parasjagu kodumasinate remondi kursustel aga temagi ei osanud miskit tarka arvata. Soovitas paari kasutatud judinate poodi, kust võiks uue mehhanismi osta. Helistasin need läbi aga kellelgi polnud. No mis teha, eks pean siis firmalt tellima hingehinna eest, sest ka Searsi kaubamaja varuosade teenindus ei suutnud seda pakkuda. Helistasin USA'sse peakontorisse, jupike seletamist ja mind ühendati varuosade lattu. Selleks ajaks oli mul juba peas nii ahju mudeli number, osa nimi kui ka lausa firmasisene kood. Tüüp klõbistas arvutil ja teatas: "Sir, aga kehjuks meil seda juppi laos enam pole". Mis mõttes, mis ma siis pean tegema? Oodake moment, ma helistan inseneriosakonda uurin, kas meil on mingi osa mis võiks asendada. Paari minuti pärast teatas, et kahjuks ei ole midagi. Põhimõtteliselt kuna parandada seda ei saa peate uue pliidi ostma. See pani vanduma, katkise uksesulguriga muidu täitsa töökorras ahju pean minema viskama.

Veidi internetis sorimist tõi välja tõsiasja, et tänapäeval pididki firmad oma toodangut nii disainima, et see peale garantiiaega rikki läheks. Nii autod, külmkapid, ahjud, õhujahutajad, pesumasinad, ... on spetsiaalselt disainitud rikki minema, sest kui seda ei juhtu siis võib masin aastakümneid vastu pidada nagu vanasti ja firmad läheks pankrotti, kuna nende toodangule pole nõudlust. Mina kui nõukogude kasvatusega inimene raiskamist ei salli ja nii lihtsalt kapitalistlike korporatsioonide omavolile alla ei kavatse anda. Esiteks uurisin lukustusmehhansimi lähemalt, paraku oli selge, et seda saab lahti teha ainult gaaskeevituse või lõikeketta abil. Hea inseneri tunnuseks on oskus mõelda ebatraditsionaalselt ehk nagu ameeriklased ütlevad "outside the box". Lisaks andis mulle kindlustunnet kunagi isa poolt antud nõuanne, kui üks inimene on miskit välja mõelnud siis peab teine inimene suutma sellest aru saada. Igal probleemil on lahendus ja tavaliselt lihtsam kui oskad oodata, lihtsalt lähene teise nurga alt. See tõi kohe mõtte: aga milleks üldse lukustusmehhanismi vaja on ja mis infi see juhtpaneelile saadab, äkki annab viimast haneks tõmmata.

 

Järgmiseks võtsin elektriskeemi ette. Lukustusmehhanismil oli vaid kaks lülitit, mis ajastatud signaale kontrollpaneelile saatsid. Üks andis teada kas uks on lahti või kinni asendis ja teine lülitas pliidirauad välja kui uks lukustatud. Momendil oli pliidiraudade lüliti asendis mis lubas neid peale lülitada aga lukulüliti kahe asendi vahele kinni kiilunud nii et kontrollpaneel ei saanud infi ei ukse lukus ega lahti oleku kohta. Hmm ... , võtaks kogu lukusüsteemi maha ja lühistaks lihtsalt ukseluku lüliti nii, et kontrollpaneel arvab et uks lahti, asend milles ta normaalrezhiimis on. Ainus mure, et äkki kontrollpaneel voolu pealelülitamisel kontrollib kõik rezhiimid läbi, siis pean ise miski lüliti vahele panema, mida käsitsi õigel ajal ümber lülitan.

 

Kaotada niikuinii miskit pole, sest lüliti valesse asendisse jäämisest ei saa ju kontrollpaneel maha põleda, see oleks räige ohutusnõuete rikkumine. Mõeldud tehtud, võtsin kogu lukusüsteemi maha, mässisin lahtiste juhtmeotsade peale isoleerpaela ja ühendasin ukse lahtioleku lüliti traadid vasktraadi jupiga statsionaarselt kokku. Pliidi peale lülitamisel selgus, et kontrollpaneel ei kontrollinud kõiki pliidi rezhiime ja lasi end haneks tõmmata. Nii pliidirauad kui ahi töötasid, ainult isepuhastusrezhiimi jaoks pean lüliti lukustusasendisse ümber lülitama ja pliidiraudade lüliti maha lülitama.

 

Pidu meie majas, jälle saab ahjus küpsetatud leiba, praadi ja pizzat, igasugu hurmavatest kookidest rääkimata. Lapsed imestasid koju tulles et pliit jälle korras. Kui kirjeldasin neile mis tegin siis naeris vanem plika, et pätid tavaliselt "hotwire" autosid ehk ühendavad süütejuhtmed luku alt kokku, aga tema issi teeb seda hoopis pliidiga. Lõpp hea, kõik hea !