Kaks ühe hoobiga - Jaanid siin ja sealpool Atlandit

Suviharja laulupidu Seedriorul

See aasta õnnestus nii planeerida, et sain osa võtta nii Eesti kui Kanada Jaanituledest. Esimesest olen juba jutustanud, nüüd siis Seedrioru Suviharja pidustuste lühikokkuvõte. Ilm tegi selliseid rekordeid, et mul oli tõsine kahtlus kas üldse minna üritusele. Kui ikka ähvardab +35C varjus ja niiskuseindeksiga +45C võtab vähe jahedaks või siis pigem palavaks 😜 Pealegi tulin otse töölt kusjuures veel 12 tunnine päev. Viskasin kaheksa õlut koos kuue jääpudeliga külmkasti. Muideks suvehooajal soovitan teistelegi tavalise bensujaama jääkoti asemel ise kodus jääpudelid külmikus teha. Liitrised neljakandilised plastikust keefiri pudelid sobivad ideaalselt. Sellised jääkamakad hoiavad toidu ja joogid külmad palju kauem kui jäätükkide kott, pealegi jääb sulavesi pudelisse. Pudeleid ei tohi ääretasa vett täis lasta, muidu viskavad korgi maha või lähevad hoopis katki - kui koolipõlvest ei mäleta või puudub kogemus talvel õue jäänud õllepudeliga siis tuletan meelde, et jää on suurema ruumalaga kui vesi 😉

Peitepilt: Kus on "laps" ?

Igatahes keerasime õhujahutaja autos põhja ja sõitsime kohale. Pilet suht soolase hinnaga $50 täiskasvanule ja $30 tudengile, samas toimub see üritus vaid kord aastas ja takkajärgi võin kinnitada, et vähemalt minu jaoks oli väärt iga senti. Jõudsime aktuseks ja minilaulupeoks. Jube palav oli aga koorid laulsid kenasti kangelaslikult Irvo Surva juhatusel. Ikkagi Eesti 100 aastapäevale pühendatud üritus. Laps ei viitsinud pikalt kuulata, läks otsima ümbruskonna matkaradu. Mina sattusin kokku ühe tuttava rahvatantsu neiuga, kellega lobisesime laulupeo lõpuni. Tema läks proovi, mina uue õlle järgi ja ujukaid jalga ajama, et tiiki hüpata. Jõudsin just õlle haarata kui telefon piuksatas, tütar kutsus tagasi auto juurde soovitades tee peal silmad lahti hoida. Mitte ei saanud aru millest jutt kuni järgmine mess käskis seisma jääda ja ringi vaadata. Mis mõttes, kusagil sind pole. Lõpuks märkasin puu otsas liikumist, 22 aastasest poleks nagu oodanud sihukest üllatust.

"VIP" vastuvõtt

Edasi otsustasime malevasõbrannale minna tere ütlema. Seal selgus ootamatult, et nende juures toimub niinimetatud VIP'de lõunajook ja söök kuhu nüüd ka mind kutsuti osa võtma. Natuke ajasin viisakusest sõrgu vastu aga kui õllepudel suhu suruti polnud miskit teha, maha või rinna peale ei saa ju lasta voolata. Tuttavaid oli ohtralt, aeg läks lennates. Vahepeal korraldati pisike kohapealne laulmine ja ringmäng. Vestluspartneritest suurt kedagi ei mäleta, mingi tüüp Costa-Ricast jäi meelde, sest enne olime just tütrega arutanud kuhu järgmisele reisile snorkeldama minna. Suure joomise ja söömise sildi all hakkas juba hämaraks minema kui rahvas suundus tantsuetendust vaatama. Mul tuli tee peal tuttavaid vastu, jõudsin alles lõpu eel kohale.

Järgmiseks Terminaatori esinemine, mis kujunes minu jaoks õhtu naelaks. Ei ole ma miski muusikainimene aga see bänd tõi elavalt silmi ette 30 aasta tagused ajad. Ääretult lahe musa ja nostalgilised lood. Suht universaalne muusika, nii noored kui vanad kargasid koos rocki rütmis. Isegi silmi ei pidanud kinni panema, et end kolmkümmend aastat ajas tagasi mõelda. Paremat punti selliseks rahvapeoks on raske ette kujutada. Tuju oli nii hea, et enam ei lugenud õllepudeleid. Tõmbasin isegi paar kõhvi sigarit, mida tuttav pakkus, sihukest pattu pole maleva ajast saati teinud. Takkajärgi tuleb tunnistada, et vastik maitse oli veel hommikul keele peal.

Õhtu lõpetas ilutulestik, ja ehkki oleksin hea meelega edasi jäänud kippus laps koju. Ei vaielnud vastu, sest hommikul oli meil kavas randa sõita, ja liiga hilja peale jäädes poleks kellelgi olnud jaksu rooli minna.

Tütrega Terminaatorit kuulamas

Malevasõbrannadest korraldajad - ÄITÄHH

Paraku juhtus nii, et ei jõudnudki me järgmine päev randa. Tütrel kadus isu ja rahvatantsu neiuga, kes oleks meeleldi meiega liitunud, tekkis mingi kommunikatsiooni probleem, kuidagi ei jõudnud teated õigel ajal kohale. Aga kokkuvõttes julgen kinnitada, et parim Suvihari kus olen käinud. Ilmselt oligi hea, et ööseks sinna ei jäänud, küllap oleks veel õllekest libistanud ja kes teab mida muud joomasena proovinud. Hommikul oli niigi veidi kummaline tunne nagu ennevanasti peale malevapidu 😛 

Allpool postitamata jäänud laul Eesti Jaaniõhtu kontserdist 😜