Kõik me oleme hullud ... vahel ;)

Päris huvitav artikkel Scientific Americanis vaimse tervise päeva puhul. Vaimuhaigused või diagnoositavad vaimsed häired on palju laiemini levinud kui seda arvatakse 😵😲. Mitmete viimaste uurimuste põhjal on pea kõigil meist (85% elanikkonnast) elu jooksul mingi vaimne häire, enamusel õnneks siiski ajutine. Samas on ühiskonnas pidevalt mentaalsete probleemidega inimeste arv 20-25 protsendi juures ootamatult kõrge. Silmas ei peeta muidugi ainult püstihullusid, keda tuleks kinnimajas hoida, enamus ikka kergemate häiretega indiviidid. Kaldun arvama, et kuna vaimse häire definitsioon iseenesest äärmiselt udune, siis nagu ikka kipuvad teadlased probleemi suurendama kindlustamaks endale tööd ka edaspidi: "a la - tulemused on sellised aga paremaks arusaamiseks tuleb teha rohkem uurimistööd".

Samas ei pöördu enamus probleemidega inimesi ei arstide ega psühholoogide poole kuna tegu stigmatiseeritud tervisehäirega. Enamus neist ei saa mingit ravi mõjutades tihti negatiivselt nii pere kui tööelu. Kuna tegu nii laialdase probleemiga soovitatakse lausa teha skriiningut 11 eluaastast alates, et häirele varakult jaole saada kui seda oluliselt lihtsam ravida. Kõige tähtsamaks soovituseks viimaste uurimuste põhjal peetakse vajadust suhtuda vaimsetesse häiretesse nagu tavalistesse terviseprobleemidesse, mitte kui häbiväärsetesse kõrvalekalletesse.

Need vähesed, kellel elu jooksul ei esine psühholoogilisi probleeme, pakuvad teadusele suurt huvi. Üritatakse leida põhjusi, mille poolest nad teistsugused on, pakkumaks võimalikku abi vähemõnnelikele. Tegu on ebanormaalselt "normaalsete" inimestega 😆 Praeguseks on selgunud kaks põhilist ühist näitajat, mis aitab vältida mentaalseid probleeme. Esimene on puhtalt geneetiline faktor: kui sinu suguvõsas pole vaimseid häireid on suur tõenäosus, et ka sinul ei saa neid olema. Teiseks oluliseks näitajaks iseloom: üleüldiselt positiivse suhtumise ja maailmavaatega, hea enesekontrolli ja suhtlusoskusega tüüpidel on hea võimalus hoiduda elu jooksul mentaalsetest probleemidest.

Tänapäeva maailmas hakkab üha suuremat osa mängima vanusega kaasnev vaimse võimekuse langus. Uuringute põhjal on kõige tõhusamateks dementsuse ärahoidmisel ja pidurdamisel korralik une ning puhkerezhiim, võimaluste piires aktiivne füüsiline tegevus ja sotsiaalne suhtlemine ning ajutegevust või uusi oskusi nõudvate tegevuste õppimine ja harrastamine. Eelneva järgimine aitab hoida ära stressi, mis on vananedes tihti üheks suuremaks psühholoogiliste probleemide allikaks. Arstimitest on universaalse mõjuga verevedeldajad, mis aitavad aju hapnikuvarustuse puhul. Viimaseid, nagu ka kõiki teisi medikamente, tuleb loomulikult võtta ainult arsti ettekirjutusi järgides.