Infrapunateleskoop

Täna läks teele maailma kalleim teleskoop, mille umbkaudseks hinnaks kujunes üle 10 miljardi dollari. Eelmine kosmoseteleskoop Hubble maksis "vaid" 2 miljardit. Samas kui James Webb hakkab tööle nii nagu ette nähtud tasub see ära iga senti. Start igatahes õnnestus, paraku järgneb meeletult palju keerulisi tehnilisi samme, mis kõik peavad perfektselt funksima. Inseneridel ja teadlastel on närvikõdi kindlustatud mitmeks kuuks.

Mis on siis erilist James Webb teleskoobi juures. Kindlasti leidub hulgaliselt mahukaid ja süvitsi tungivaid artikleid selle kohta igas, kaasa arvatud eesti keeles. Toon välja väga lühida kokkuvõtte:

James Webb teleskoobi eesmärgiks on näha võimalikult teravalt võimalikult kaugele nii ruumilises kui ajalises mõttes. Iseenesest on see sama, sest vaadates tähte mis asub 10 valgusaasta kaugusel näeme tegelikult seda mis tähel toimus 10 aastat tagasi - tähevalgusel kulus 10 aastat teleskoobini jõudmiseks. James Webb tahab näha mis toimus universumi tekkimise esimese miljardi aasta jooksul (Hubble oli võimeline nägema maksimaalselt 12.7 miljardi valgusaasta kaugusele, ehk siis peale esimest miljardit). Tegelikult muidugi "näeme" juba praeguste aparaatidega universumi algaegadesse 400000 aastat peale suurt pauku (kosmiline taustkiirgus) kuid resolutsioon on nigelavõitu.

Hubble võrdlevad fotod nähtava valguse ja infrapuna diapasoonis

Infrapuna diapasoon on oluline eelkõige seetõttu, et nii kaugelt tulev nähtava ja isegi ultraviolettkiirguse lainepikkus on punanihke tõttu liikunud infrapuna alasse. Infrapuna kiirguse boonuseks omadus oluliselt vähem neelduda ilmaruumi tolmu ja gaasipilvedes, ilmeka näitena Hubble tehtud fotod nähtava valguse ja infrapuna diapasoonis. Tänu eelnevale omadusele näeb James Webb ka meie galaktikas lähedal paiknevaid äsjatekkinud tolmu ja gaasirikkaid planeedisüsteeme palju teravamalt.

Canada kosmose agentuuri panus:
navigatsioonisüsteem ja NIRISS

Võimsa lahutusvõimega infrapunateleskoopi ei saa kasutada ühegi soojusallika lähedal, need varjutaksid niigi äärmiselt nõrgad miljardite valgusaastate kauguselt tulevad signaalid. Lisaks päikesele peab teleskoop olema varjatud ka maakera ja isegi kuu soojuskiirguse eest. Lihtsaim on seda teha maakerast kaugemal - stabiilsed Lagrange orbitaalpunktid sobivad kõige paremini. Loomulikult peab "soojusmüra" vältimiseks ka teleskoop ise olema äärmiselt madala temperatuuri juures  James Webb nominaalne töötemperatuur on -233 kraadi celsiust.

Kui kõik läheb sujuvalt võib loota esimesi fotosid juba järgmisel aastal. Seni hoiame pöialt, et see kolekallis insenertehniline ime perfektselt töötaks kuna remondimehi pole võimalik saata Lagrange2 punkti lahtiloksunud juhtmeid kinni tinutama või kortsu läinud päikesevarju sirgeks sikutama.