Koeratemp :P

Koertega on ikka üks paras jama aeg-ajalt, aga nalja saab ka. Nagu näiteks eile öösel kui Sushi tuli pool neli magamistoa ukse taha kraapima ja vinguma. Esialgu ei viitsinud reageerida, ta vahel ikka käib igavusest tülitamas. Aga kui kuulsin koera välisust kraapimas oli selge, et vaja kiirelt reageerida muidu juhtub esiku vaibale suveniir või leke. Ajasin end pahaselt puhisedes üles, tõmbasin kaasa hommikumantli peale, panin kutsale kiirelt rihma kaela (kord juba pani öösel plehku) ja avasin välisukse. Selle asemel, et kiirelt asjale kimada kukkus loom hoopis ukse ees trepil mingeid õhukesele lumekorrale jäänud võõraid jälgi nuuskima. Ei tea kas rebane, pesukaru või noor koiott.

Maja ees murul tõstis moe pärast jalga ja hakkas siis tänava poole sikutama. Kurat -5C temperatuuriga polnud isu hommikumantlis kvartalile tiiru peale tegema minna aga äkki elukal sitahäda, ta üldiselt keeldub oma maja ette seda tegemast. OK, läheme paar maja edasi, kui suur häda ega siis pikalt kinni hoia. Lõppkokkuvõttes käisime rihma edasi tagasi sikutades algul tänava ühe ja seejärel teise otsani. Kaugemale minemast keeldusin resoluutselt, sest mu isaslooma tunnused kippusid härmatisega kattuma. Ime et mõni unetu naaber polnud veel politseid välja kutsunud: pervert jalutab öisel ajal lühikese naiste hommikumantli väel koeraga lumes.

Minu hajevilolekut ära kasutades krabas Sushi tänavalt miskit suhu ja kukkus õnnelikult nätsutama. Käratasin küll, et ei tohi aga loomulikult ei aidanud. Käskluse peale anna siia pigistas ainult lõuad kinni ja vaatas tuimalt otsa. Kükitasin maha, kangutasin hambad laiali ja asusin näpuga suus kobades otsima. Päris sügaval kurgus juba, lõpuks sain limase nutsaka näppude vahele. Mida kuradit, sellist üllatust poleks küll osanud oodata, instinktiivselt lendas kaarega eemale. Kuulge naistest lugejad, te olete mulle võlgu selgituse: kuidas on võimalik et tampoon talvisel ajal keset tänavad välja libiseb???