Jõulupidu katku ajal

Panga Jõulupidu

Kui meile sõitis talv eelmine nädal sisse siis nüüd jõudis ta vahepeal jõudu kogununa Eestisse ning kupatas elektrienergia hinnad laest läbi. Mul sealne asupaik soojuspumba poolt köetav, seega saab oma nahal neid energiahindasid tunda. Juba novembri summa oli suurem kui ükski eelmise aasta omadest, detsembri peale ei taha mõeldagi. Samas pole ju tegelt põhjust kurta, sest kui võin endale lubada mobla tuhande rahaga osta küll jaksan ka mitmekordse elektriarve tasuda ilma, et vorst jääks leivale ostmata. Kes iganes rahvusliku elektrifirma aktsiate omanikud võivad rõõmustada: see raha mis ühest taskust välja läheb jookseb teise tagasi, vahepeal võtavad küll igasugu tegelased matti😜

Nädalavahetusel oli mitte üks vaid lausa kaks pidu. Esimene laupäeva õhtul panga jõulupuu näol, kuhu mindki seoses sugulussidemetega kutsutud. Võrreldes varasemate aastatega väga teistmoodi, ametlikku istumist pakuti vaid valust või vanusest vaevatutele, ülejäänud rahvas pidi püstijalu snäkke nagistama ja jooke luristama. Ettenähtud riietus "business-casual". Ma ei viitsinud googeldada, läksin lihtsama vastupanu teed ja lasin kaasal sobiliku vormi välja valida. Viigipüksid, golfisärgi ja rahvusliku kampsuniga pidid sobima. Muidu polnud viga aga autos avastasin, et koid olid vahepeal vasaku käise peal nagistamas käinud. Kampsi puhul õnneks väga silma ei hakka, kootud ja auguline teine niikuinii.

Loomulikult oli ka maski ja vaktsiinipasside kohustus, ilma ei saa enam kusagil. Üritus nägi välja nagu ülemklassi terroristide kokkutulek: ülikondades ja kleitides inimesed disainerimaskid ees (mina üks vähestest tavalise kirurgimaskiga). Toidupoolise ja jookide üle kurta ei saa, igavesti fäntsi värk aga nagu ikka sihuke söök ei täida tavakodaniku lihtsat kõhtu, mis kartuli ja kapsaga harjunud. Eks selle jagu tuli rohkem jookidele tähelepanu pöörata. Teataval määral nostalgiline moment, võimalik et sellesse vanasse Eesti Majja Torontos enam ei sattugi.

Pühapäeval oli meil broneeritud perekeskne istumine Jaapani restos. Tee peal astusime läbi mingi lao juurest korjamaks üles SWEA kaudu rootsist tellitud jõulutoidukraam. Paraku on tarneraskused ka neid tabanud: pohlamoos pidi ikka veel kusagil Euroopa sadamates kinni olema, hea kui jõuluks kohale jõuab. Autost välja astudes naljakas moment kui proua minuga rootsi keeles rääkima hakkas. Nii ootamatu, et ei jaksanud hoobilt ümber häälestuda ning näitasin näpuga kaasa poole: "Jag förstår  lite svenska men hun kan prata mycke bettre". Veerandtunnise lobisemise tulemusena värvati kaasa rootsi keelt rääkivate naiste organisatsiooni. Ju kiilakas kolme blondiga andis just keskmise rootslase mõõdu välja.

Kiku Sushi restos polnud reeglistik sugugi nii karm kui veebilehe alusel oleks võinud eeldada. Pulli mõttes näitasin oma EU koroonapassi ette, paraku polnud neil skännimise riista niikuinii, viskasid moe pärast pilgu mobladesse, kust oleks võinud ju suvaline koroonapassiga sarnanev kujutis vastu vaadata. Resto täitumuse järgi otsustades ei saanud nad endale lubada klientide tagasi saatmist juhul kui nood dokumendid maha "unustanud". Nautisime mõnuga üle pika aja restos istumist ja lasime igatsorti jaapani toidul hea maitsta.

Tegu toitlustusasutusega, kus maksad sissesaamise, mitte tellimuste eest. Ehk siis "all you can eat buffet" selle erinevusega, et ettekandjad ja kelnerid toovad lauas oleva tahvelarvutiga tellitud kraami ahvikiirusel lauda. Huvitavaks momendiks oli silt: "vähendamaks toidu raiskamist maksab iga toidu tagasiviimine kliendile 2 dollarit". Mulle täitsa meeldib selline poliitika, kehtestatud muidugi teatud aasia päritolu söögikultuuri tõttu, kes tellivad laua ääreni täis ja saadavad siis kolmveerand tagasi. "Kõik hinnas" kohas kasutavad seda kurjalt ära. Meil igatahes sihukest muret ei tekkinud, kõik panime nahka. Ettekandjad vaesekesed jooksid ainult kannad villi: Jaapani portsud ju sihukesed mikroskoopilised, isegi kunstiteostega sarnanevaid sushisid tellid ühe või kahekaupa. Magustoidud samamoodi pitsiklaasides, mul oli vahepeal 4 mangopudingit ja kaks jäätist ees. Piinlik polnud, nende jaoks oleme niikuinii valged suurt kasvu barbarid, kelle legendaarse söögiisuga lapsi hirmutatakse😁

Õhtul käisime tütre kortermaja saunas, jacuzzis ja basseinis ujumas. Teatava üllatusega tuleb tunnistada, et saunas sai isegi 95 soojakraadi sisse, ainult leili ei tohtinud millegipärast visata. Bassein sihuke 10 x 20 meetrit, ujumiseks oleks seal sulistamist palju nimetada. Kuumaveebassein väike vaid 6 inimese mahutavusega kuid muidu täitsa normaalse masseerivate jugade süsteemiga. Tunnike läks nii siva, et ei märganudki. Tõsiseks veaks on oma õltsi kaasa võtmise keeld. Tegelt poleks probleemi olnud, sest seoses pandeemiaga pead aja kinni panema ja ei lubata korraga rohkem kui üks väike seltskond. Äramärkimist väärivad kaks RAM mälumoodulit, mis tütre sõbral üle jäid kuna ta need kiiremate vastu välja vahetas. Kodus panin oma arvutisse ja pidevalt vaevanud mäluprobleemid olid nagu pühitud - juba poolteist päeva pole arvuti kinni jooksnud. Ja mina ei uskunud, et mõlemad mälud võivad korraga viletsad olla, tegelt ilmselt lihtsalt selle konkreetse tootja omad ei sobi emaplaadiga. Hoian pöidlad pihus ja loodan parimat.