Head Uut Stressivaba Aastat!!!

Pool tundi peale Eesti uut aastat
on üks tüüp juba kustunud😁

Siin ma siis olen, vana aasta viimasel päeval tööl nagu karu uueks aastaks rasva (lisapuhkust) kogumas. On küll teist juba kakspool kuud tallele pandud, aga kui pakutakse näo näitamise eest 3 päeva juurde ei raatsi ära öelda. Suusamägi vajab kratsimist, matkarajad hulkumist, suvi lebotamist ja loodetavasti ka soojamere maade rannad snorkeldamist kui vaid see tüütu koroona lõpuks asu annab või vähemalt ametnikud käega löövad ja vaktsineeritutele reisimise omal vastutusel vabaks lasevad.

Momendil puhkenurgas lebotades ei suuda mõista miks küll aastaid hommikul tööl käisin. Ma olen täiega õhtuinimene, kes võib poole ööni ülal olla ja hommikul poole päevani magada. Tegelt on kõige olulisemaks nüansiks võimalus ärgata just siis kui uni ära läheb, mitte äratuskella peale. Enne hommikujooksu ja kohvi on päeva lemmikaeg ülestõusmise eel voodis lesimine ning kinnisilmi toredate mõtete mõlgutamine ilma et kuklas päevased kohustused kummitaksid. Varem sai seda lõbu vaid puhkusel olles endale lubada.

Vana aasta kokkuvõttes võib nentida: mind mõjutas koroona ainult reisimisvõimaluste ja mugavuse piiramise läbi. Tavakohane soojamere reis sügistalvel jäi ära. Suvepuhkus see-eest oli pikim üle aegade kui eelmise lama töötupuhkus välja jätta. 

Suusatamas sai kevadise nakkuslaine lohu ajal käidud, momendil sihin järgmise esmaspäeva ilma. Kui nädalavahetusel uusi piiranguid peale ei panda (Quebeckis kehtestati täna komandanditund) on kavas mäele sõita. Karatega suht nirusti, just kui plaanisime dojosse tagasi minna tuli Omicron🙄. Jooksmise kokkuvõtte teen eraldi postituses kuid lühidalt võin märkida: aasta kilometraazh üle 1300 kildi, keskmine tempo kiirem kui eelmine aasta, nii 5km kui 10km isiklik mark sai kirja.

Nädala stressitase:
0 maksimaalne ja 100 minimaalne stress

Tervise üle ei saa kurta: sest ajast saati kui 2.5 aasta eest jooksmas käima hakkasin olen vaid päeva üle-eelmine kevade haige olnud (võimalik kuid kinnitamata kergekujuline koroona), isegi tavapärased nohud ja valusad kurgud kuhugi kadunud. Märkimisväärseid spordi ega muid vigastusi pole esinenud. Kaal püsinud kenasti ülikooli aegse 78kg lähedal, mille 2019 kevadel eesmärgiks seadsin. Uni hea ehkki viimasel ajal on koerad seda jõudumööda seganud. Stressitase minimaalne kui uut Fitbiti pulsikella uskuda.

Midagi kardinaalset või elumuutvat 2021 ei juhtunud. Meeldejäävaim sügisene matkareis Suurjärvistu äärsetes mägedes. Murettekitavaim juhtum ema kukkumine suvel, õnneks lahenes nii hästi kui võimalik. Peaasi et uuesti mingi apsakas ei juhtuks. Kui üldse siis vanemate olukord ongi ainus potensiaalne märkimist vääriva mure allikas.

Mida ma järgmisest aastast ootan - ei hakka kordama, vaata postituse esimest lõiku.  Mida loodan vältida - eelkõige jamasid lähedastega (endaga pole kunagi probleeme olnud). Laiemas plaanis oleks tore kui majanduskriis ja tõsisemad relvastatud konfliktid veel veidi ootaks. On ka salasoov (mitte lotovõit😜 sest ma ei mängi lotot) aga seda ei saa avaldada, muidu poleks saladus😏

Olge tublid, õnne ja rõõmu, võtke lõdvalt (sest universum saab hukka niikuinii), endal ja teistel lihtsam!