Eestlased on ilusad ja head!

Pärnõielõhn tähendas lapsepõlves suve!

See pole üldse irooniline nagu nii mõnigi ilmselt arvas postituse pealkirjale klikkides. Kui lootsite lugeda järjekordset kurtmist ja halamist on mõttekas see lugu vahele jätta. Aga nüüd asja juurde, nimelt tuli mu üle 90'sele emale teade: ID kaart aegub peagi. Lootsin, et saab lihtsalt üle interneti asi aetud aga kus sa sellega, nii näpujäljed kui allkiri vaja kohapeal teha. Üritasin aega broneerida kuid esimene vaba alles septembris, aegumine augusti algul. Mis siis ikka, sõitsime emaga kohale, mõtlesin, et kui järjekord jube pikk, viin ta vahepeal koju ja seisan ise seni kui hakkab lähemale jõudma. Poole üheteist ajal ukse taga järjekorda polnud, hea enne. Sees saime ametnikult juhendi, et esiteks vaja kabiinis pilt, allkiri ja näpujäljed teha ja siis alles võtta number, et taotlus kohapeal sisse anda. Kabiinisabas umbes 20 inimest, läksin sappa ja panin ema istuma, loodetavasti ei lähe liiga kaua.

Kohe astus üks kena noor naine ligi ja pakkus, et "memm" võib tema ette tulla, tal pole kiiret. Tänasin südamest, natu piinlik oli aga rääkisin emaga ja veensin, et kui teine heast südamest pakub on viisakas vastu võtta. Meie ees oli nüüd vaid 5 inimest, hakkasin vestlema noore daamiga kui järjekorra esimene inimene tuli ja pakkus, et ema võiks kohe minna, keegi just tuli välja. Nagu täitsa lõpp, no ja ema ei näinud nii hädine välja, aga Tammasaare PPA's avaldusid küll eestlaste parimad küljed. Kabiinis tuli kohe ametnik appi, sest millegi pärast ei sobinud pilt esialgu masinale. Saime sellega ühele poole ja läksin võtsin numbri. Mul oli plaanis ka enda ID tellida kuid ei sobinud olukorda kurjalt ära kasutada, tulen ise hiljem uuesti.

Siin oli ennevanasti soo

Veerand tunnikest ootamist ja meid kutsutigi laua juurde, kus ametnik paberid täitis, lasi emal üle vaadata ja soovis head päeva. Kokku läks vaid pool tundi, hinges olin valmistunud vähemalt kahetunniseks maratoniks. Õhtupoole veel käisime vanaema kodukohas Rannamõisas sugulastega kohtumas. Lapsepõlvest meelde jäänud kohast on enam-vähem endine vaid elumaja. Aed ja ümbrus tundmatuseni muutunud, pärijate poolt suuremas osas ilusti korda tehtud, mina ainus, kes pole lillegi liigutanud - maalapil vohab silmini hein, mis seal ikka, nimetagem pärandniiduks.

Imehea marmelaad, olete saanud?

Enda dokumendi jaoks pidin ka kohale minema, sest näpujälgi ja allkirja üle neti ei tee. Järgmisel päeval umbes samal ajal oli isegi lühem saba kabiini. Otsustasin kodus taotluse sisse anda kuid õhtul kui üritasin viskas mingi error koodi ette ehkki tunnistas, et kõik info olemas. Pidin ikka järgmine päev kohale minema. Ametnikult numbrit küsides kurtsin, et ei saanud läpaka peal teha. Too soovitas: proovi praegu mobla peal, vaatame mis veakood tuleb. Toksisin moblal kenasti sisse ja nii kummaline kui see ka polnud, aksepteeris kõik kenasti, polnudki vaja numbrit, et oodata ja laua taga ametnikul lasta seda teha. 

Koju jalutades murdis minu ees üks vanem naine oma kinga kontsa. Mõtlesin kas peaks abi pakkuma, aga olin veidi kalkari moodi riides, äkki ehmatan inimese veel ära Lepistiku metsa vahel ligi astudes. Saja meetri pärast hakkas hing vaevama, pöörasin ringi ja läksin tagasi aga hädalist enam polnud. Ju siis läks paljajalu koju või aitas keegi teine, samas ei kujuta ette mida oleksin tegelikult osanud teha, abi pakkuda samas viisakas ikka. Eks see nii käibki, et kui teised sinu vastu kenad tahad ka teistele kena olla. Ema sai sealjuures juba kaks päeva hiljem teate, et võib ID kaardile järgi tulla.

Tänapäevane

Selgelt mäletan sellist silti

Sama teema alla käib ka Maxima teenindus. Lisaks vähesele toidukraamile ostsin kaks ülikooliaegset lemmikõlu "Saku Hele". Päris sama maitse küll enam ei ole, raske öelda kas lihtsalt ilus nooruse mälestus kuna võrdluseks oli siis vaid Zhiguli või on Euronormid maitse kihva keeranud. Äkki keegi 40 aasta eest Saku Heledat mekkinud vanur oskab kommenteerida, kuidas temale tundub? Ostsin nii nostalgialaksu ihaluses kui ka soodukat nähes - 1.55 pole paha (vahemärkus - 🍺omal ajal 50 kop, vaneminseneri kuupalk 155 rbl - ehk siis õllehinna vaatevinklis on elu kõvasti paremaks läinud😉) arvestades, et seni olin näinud eri poodides vaid 2 eurist hinda. Iseteeninduskassas paraku lõi ette 2.10, kurtsin muret ainsale järelvalve prouale. Too läks vaatas hinnasilti, tuli tagasi 0.33'se Saku Ice pudeliga ja lasi hoopis selle läbi andes mulle 2 euriga kaks Saku Heledat. No kas pole haruldaselt tore teenindus!