Vennaskond

Käes juba 20's kuupäev, eelmisest postitusest möödunud kümne päeva jooksul polnud kuidagi mahti kirjutada. No tegelt muidugi oleks leidnud aega kui oleks väga tahtnud aga ma olen ju puhkusel ja tahan vahepeal ka mittemidagi teha ning lihtsalt logeleda. Eriti pole muidugi õnnestunud ... nii kuradi palju on saanud ette võtta. Otsustasin kirjutada senisest kõikse vägevamast elamusest ehk Vennaskonna kontserdist. Tegu mu noorusaja kultusbandiga, kui üldiselt muusikast suurt ei hooli siis Propeller ja Vennaskond tuletavad nii tugevalt ilusat noorusaega meelde, et võtab kohe ohkama. Poleks ausalt öeldes uskunud, et selles elus veel Vennaskonna elavale muusikale saan kaasa elada. Tervet kampa muidugi polnud kuid kolmest vanemast härrasmehest Trubetskiga eesotsas piisas ehtsa mulje jätmiseks.

Hommikul vara sõitsin sõbra juurde Läänemaale. Pärnu maantee bensukast tankides sain 5euri jagu rikkamaks, keegi oli tagasiantud raha automaati jätnud. Hommikukohv hinge alla pandud põrutasime kamraadi tranduletiga Mihkli laadale. Esmalt soetasin mõned ahvatleva välimusega magusad küpetised ja purgi õltsi kasutades selleks vaid hommikust leidvaluutat ja jäi ülegi. Hinnad täiega üllatasid: pirakad väiketootja saiakesed maksid alla euri, 0.33'ne õllepurk 2 euri. Müstika tänapäeva oludes, kondiitritoodete müüja Lõuna-Eestist, õlle pakkuja Tõstamaalt.

Aga seekord oli mul lausa eesmärk leida üht konkreetset objekti, nimelt Vasara luku lingi keelt, mis suvilas pooleks läks. Esimese hooga tahtsin uue luku panna, paraku ukses olev lukumehhanismi pesa ja lukuaugud absoluutselt uute lukkudega ei sobi. Ehituspoes kinnitati, et sihukesi pole ja ainus lootus kusagilt laadalt leida. Nii ma siis väisasin vanakraamikaupmehi, igavesti põnev nende koluhunnikus sorida. Aeg-ajalt tuli end näpistada, jätmaks ostmata mingit ägedat kuid otstarbetut träni. Lõpuks sain aru, et kui tahan osta lukku pean küsima, ise otsimine õnneasi. Erilist lootust mul polnud, kuid juba teine mees oskas koodsõna "Vasara lukk" peale kaupmeest soovitada.

Linnuparv Kloostri vaatetornist nähtuna

Juhatuse järgi kohale minnes leidiski vanaätt lukuhunnikust just sellise, mida mul vaja. Osa juppe (südamik) puudu, kuid mind see ei heidutanud. Need vanad lukud käivad kruvidega kinni, võin lihtsalt võtta keele välja või tõsta lingi ümber. Lukusüdamiku vahetan ka välja, sest minu omal üks pool millegipärast ei tööta. Lisaks pillasin võtme maha ja ei suutnud enam leida ehkki otsisin suht põhjalikult rohu seest ja trepikivide vahelt (detektoristist olnuks palju abi). Uue Bauhofist ostetud südamikuga saab muidugi omaette kammajaa tulema, pean tema keelt lühemaks viilima, et keeramisel korralikult funktsioneeriks. 

Ringi käies tuli meelde, et tegelt oleks vaja ka uut kirvest suvilasse, eelmine oli mingil imelikul moel jalad kasvatanud ning minema kõndinud. 10 euriga skoorisin päris viisaka väikese kirve, lukk muideks maksis viieka. Veel kümpi kulutasin auto pagasimati peale, see on igati mugav, kraami vedamisest tulev sodi lihtne välja visata, ei pea tolmuimejaga jamama. Viimane ost mõnus pussnuga tupega. Kallivõitu oli, aga just sellist oli mul vaja ja võttes arvesse enda palka pole kahju laadamüüjaid veidi toetada. Parteide telkide juurest astusime läbi, Oravate kohapeal küpsetatavad pannkoogid ja vaarikamoos olid head, nende püsivalijana võisin südametunnistuse piinadeta nautida. Minu hääle saanuks partei, kes tasuta õlut pakub, paraku jääb selline tore komme eelmisesse sajandisse. Teatavasti muidugi midagi head ei tulnud õlletubadest võrsunud pruunsärklaste seltskonnast😏

Kõhu sõime täis kohapeal, mehine hunnik sashlõkiliha ja kartuleid ning salatit maksis vaid 15 euri - paras pingutus oli kõik sisse mahutada. Ilm oli algul jube palav, higi voolas seljas aga lõunaks läks normaalsemaks, õhtuks ennustas lausa sadu. See probleemiks kuna simman algas kuue ajal ja Vennaskond pidi lavale astuma alles tund enne keskööd. Nähes 15 eurist üliodavat piletihinda soetasime need koheselt, kui tõepoolest hull sadu pole kaotus nimetamisväärt, kuid Vennaskonda nägemise supervõimalust ei saa lasta mööda minna. Unustasin mainida kohe alguses kirikus orelimuusika kuulamise, omaette huvitav kuid üle nelja loo ei viitsinud olla. Pastor lahe vend: soomlane, kes rääkis suht ladusalt eesti keelt ega võtnud jumalasõna kuulutamist üleliia tõsiselt.

Kolmeks oli laadal tiir peal, läksime Kloostri vaatetorni juurde jahutamise mõttes jõkke ujuma. Kui aega ikka liiga palju üle küttis sõber kiirelt sauna, saime kenasti puhtaks ja lõhnastatud enne kontserti.  Soendusbandiks Flyers, lasid tuntud lugusid. Nüüd muidugi läksid taevaluugid valla ja vahepeal kallas hoolega. Sain soodsasse kohta suure tamme jämeda haru alla varju, istusin mõnusalt raiepakul selg vastu tüve ja rääkisin teisel mandril oleva kaasaga pea tund aega kuni vihm vähemaks jäi. Saime veel paar pisemat sahmakat vihma kuid Vennaskonna esinemise ajaks selgines taevas.

Järgmised poolteist tundi elasin koos publikuga täiega 80'te alguse rütmis. Üllatav, et rahvas teadis sõnu ja laulis kaasa ning viskas entusiastlikult näppu lava ees. Muusikud andsid järjest tund ja veerand lauldes läbi pea kogu repertuaari lühendatud kujul, võimas energia. Teatasid, et viimane lugu aga nagu kombeks tulid rahva tungival nõudmisel tagasi lavale ja tegid mitte ühe või kaks vaid lausa viis-kuus lisalugu. Üks neist tuntud hitt: "Insener Garini hüperboloid". Võtsin päris palju videot, rohkem vaibi kui muusika pärast. Soovija saab neid lugusid kvaliteetselt originaalis youtubest kuulata. Veel kord rõhutan, et tõepoolest äge ja suured tänud sõbrale, kes kohale kutsus, öömaja pakkus ja isegi sõidutas.