Telgitamine Vihmas 2

Hommikune ilm oli nii ilus, et tekkis mure, ega ometi ei maganud kena päikselist telgitamishommikut maha. Ilmajaama infot vaadates rahunesin, Awendas pidi ikka veel sadama, pealelõunal alles lubas päikest. Otsustasime kena hommiku kasutada kaasaga jalutuskäiguks kohalikule minifestivalile, "Taste of Kingsway", lapsed ei viitsinud tulla. Ega seal miskit põrutavat polnud, tänavapidu nagu ikka, kus pakutakse igasugu pudipadi ja toidupoolist. Lonkisime niisama ja vahtisime ringi. Kaasa ostis kohelikke magusaid pontsikuid, mis üllatavalt normaalsed maitsesid. Mina proovisin seemnesinepit ja vorste ja kõmpisimegi koju.

Kolme paiku asusime uuesti ranna poole teele. Koer pabistas ukse juures laskmata meid silmist, kartis et äkki unustame maha. Hüppasime enne randa viimasest suurest poest läbi, võtsime grillkana ja mõned kilod neid imelisi viinamarju. Koer pidi pool tundi autos kanalõhna tundma, mis looma pea hulluks ajas. Kämping ise oli täitsa tühi rahvast, liivane pinnas juba jõudnud taheneda. Otsustasime kohe randa sõita ja kana seal nahka panna.

Küll maitses hea!!! Mõni ime, et loom oma toitu ei tahtnud ja tiirutas laua ümber kui lasime kanal hea maitsta. Halastasin talle ning andsin krõmpsluud ja kondiotsasid jao pärast. Rannas polnud kah kedagi, tuul ikka veel liiga tugev, et süstaga veele minna. Jalutasime niisama veidi ringi ja lugesime toolides lesides. Õhtul telgiplatsil valmistasime kuuma kakaod ja kohvi. Paraku tundus, et uus masin ei tööta sama hästi kui vana või oli lihtsalt poest ostetud harilik kanada kohvipuru niivõrd nigelama kvaliteediga.

Üheksa paiku läks pimedaks ja kümneks sõitsime randa tähti vaatama. Nii selget tähistaevast muidu ei näe, suuremad linnad piisavalt kaugel, et nende valgus ei sega. Liiv oli jahe aga viskasime rätikud maha ja lesisime selili taevast vahtides. Plikad pugesid sooja saamise eesmärgil minu vastu, Koko kui elus radiaator oli eriti hinnas. Näitasin lastele mobla tähistaeva rakenduse kaudu tähtkujusid ja ka heledamaid tähti, mille nimed ära toodud. Ehkki olin astronoomiahuviline noorest peast, ei oska peast rohkem tähtkujusid või tähti nimetada kui tavakodanik.

Meteooridki ei jäänud tulemata. Harilikul öösel pidavat tunnis umbes 5 lendtähte nägema, meil õnnestus selili lesides poole tunni jooksul rohkemgi märgata, üks neist eriti hele ja suht aeglane. Ilm nii pime, et taskulambita oleks väga raske leida metsa all teed tagasi auto juurde. Rannas siiski peegeldas tähevalgus vee pealt piisavalt tagasi, et kive ja metsaviiru näha. Kuidagi nii mõnus ja rahustav oli, et soojema ilma puhul oleks vist liivale magama jäänud.

Appi metsakoll !!!

Üheteistkümneks olime telgi juures tagasi, lõkkesse jäetud paar suuremat notti hõõgusid ikka veel. Viskasin kaks halgu lisaks, istusime nats lõkke ääres  ja kobisime siis telki. Uni tuli kiiresti aga polnud just kõige parem. Ärkasin valju paugu peale, mis kostis nagu oleks püssist lastud. Vanem laps ja koer olid ka ülal ainult pisem unimüts põõnas rahulikult edasi. Järgnes paar väiksemat raksu ja siis jäi kõik vaikseks. Arutasime tüdrukuga, et ei tea mis see küll oli aga kuna koer ei urisenud ega hakanud haukuma otsustasime, et ju siis pole põhjust muretseda.

Olin just uinunud kui kostis jube ragin ja sellele järgnev mürtsatus. Olles nooruses metsa teinud teadsin, et suur puu kukkus päris lähedal jalalt maha. Seda ikka juhtub taolises ürgmetsas, selgusetuks jäi ainult miks täna öösel vaikse ja kuiva ilmaga mitte aga eelmisel tormisel päeval. Rohkem suurt miskit peale oravate krõbistamise ja aeg-ajalt tammetõrude potsatuste polnud kuulda, uuesti magamiskott ninani ja tudile.

Järgmise ärkamise põhjustas koer, kes hakkas telgis närviliselt ringi sebima ehkki häält ei teinud. Lõpuks puges nohisedes minu juurde, imestusega märkasin, et ta väriseb. Väljas polnud midagi kuulda, proovisin rahustada aga looma värinahood käisid edasi. Imelik, sest vaatamata jahedale ööle külm ei tohiks tal ju oma kasukas küll olla. Lõpuks otsustasin vaadata telgi ukse vahelt välja, kas miskit valesti, pissikas oli niikuinii kallale tulnud.

Sellist UFO't nägin öösel :)

Nii pea kui sain ukse tõmbluku lahti uhas koer minust mööda, puges välise katte alt läbi ning leekis minema. Kuradi jama mõtlesin, hakka nüüd veel looma pimedas püüdma. Selleks ajaks kui ise välja sain polnud teda kusagil näha. Astusin kümmekond meetrit metsa vahele, et vaikselt vastu puutüve soristada. Kõik oli vaikne, ei miskit kolli metsas. Kutsusin vaikselt koera, kuulsin lehtede sahistamist ja märkasin, et loom oli tee ääres "potitamis" asendis ja punnitas. Ju oli loomal nii kange kakahäda, et ajas värisema, aga õnneks telki ka ei teinud. Imelik ainult, et ei läinud ukse juurde kaapima, nagu tavaliselt kui meile vaja märku anda, et õue tahab.