Koalitsioonilepe - tore aga ebarealistlik.

No nii, viimaks on avalikult välja käidud koalitsiooni kokkulepe. Vaatame mida lubatakse ja kui realistlik see on. Koalitsioonileppe täisteksti saab lugeda ERR veebilehelt, klikkides järgnevale viitele KOALITSIOONILEPE.

Eessõna on ilus poliitiline loba, mis sobib absoluutselt iga erakonna programmiga kokku. Kellel saab midagi olla sellise ülla eesmärgi vastu nagu, tsiteerin: valitsuse peamine eesmärk on hoida ja tugevdada meie julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule. (sõna sidusus tuletab meelde üht eesti valitsusteemalist sarkastilist komöödiat kus peategelane oli sotsiaalse sidususe minister)

Nojah eesmärgid on igati ilusad aga vaatame kuidas neid kavatsetakse ellu viia.

I Välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse. 

Selles osas olen praktiliselt kõigega päri, ilmselgelt on siin keskerakond kõvasti järgiandmisi teinud, paljud nende esindajad on vene poliitika ehk siis "idapartnerluse" asjus hoopis erinevaid seisukohti avaldanud. Paraku näeme juba esimest kulutamise punkti, välisteenistuste kulusid lubatakse kasvatada.

II Majanduspoliitika, riiklikud investeeringud ja maksundus.

Jällegi, kellel saaks miskit loetletud eesmärkide vastu olla: Kiirem majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti inimesteni. Eesti konkurentsivõime huvides suurendame riigi investeeringuid. Soodustame enamate inimeste osalemist tööturul ning panustame nende oskuste parandamisse. Meie majandusruum peab ettevõtlusega alustamise lihtsuse kõrval pakkuma ettevõtetele paremaid kasvuvõimalusi.

*  Mõned alapunktid on huvitavad nagu näiteks riigiettevõtete osaline müümine erakätesse. Kummaline, sest tavaliselt teevad seda parempoolsed valitsused, siin ilmselt kumab läbi rahavajadus paljude lubaduste katteks.

*  Muudame toimetulekutoetuse süsteemi, et tööl käimine oleks motiveerivam kui toetuse saamine - väga tervitatav, samas jällegi pigem parempoolne poliitika.
*  Teeme olulisi riiklikke investeeringuid, tore on seltsimehed, aga kust see raha tuleb, ilmselt riigi eelarve puudujääki tekitavatest laenudest.
*  Tulumaksureform, mis viib sisse sujuvalt progresseeruva (tõusva) tulumaksu. Paraku ei tundu selle mõju olevat väga drastiline, sest 1800 euri kuus teenivate puhul sisulist muutust pole, võidavad väiksemapalgalised, kaotavad suuremapalgalised. 4000 eurose brutopalga juures vähem kui 40 euri kaotamine kuus ei tohiks küll mingi probleem olla (tabel).
     Kas saite aru milles põhiprobleem on: Riigi tulu ilmselgelt kahaneb!
2016 teise kvartali keskmine brutokuupalk oli 1163 euri (mediaan 1000 eurot), rõhuvale enamusele rahvast jääb rohkem raha kätte.
*  Jätavad ära aktsiisitõusu majutusasutustele ja diislile.

Nüüd siis sissetuleku allikad:

*  Auto registreerimismaks.

*  Suhkrumaks ja lahja alko aktsiisi tõus.

*  Pangamaks.

*  Võtame laenu: Pikaajaliselt tulutoovate taristuinvesteeringute rahastamiseks kasutame tarvidusel täiendavat võõrkapitali. Isegi selle vastu pole midagi kui tegu on tõepoolest rohkem tulutoovate investeeringutega kui seda laenuprotsent on.

     Paraku kipun tõsiselt kahtlema kas neid numbreid on võimalik paljukirutud EXCEL-i tabelites tasakaalu viia, või isegi ligilähedale räägitavale 0.5% eelarve puudujäägile.

III Demokraatia, riigivalitsemine ja kodanikuühiskond

Riigivalitsemise kulude vähendamine jällegi tervitatav kuid klassikaline parempoolne poliitika.

Ülejäänu sihuke üldine loba.

IV Haridus- ja teaduspoliitika

Õpetajate, lasteaednike, doktorantide palgatõus.

Ülejäänu niisama mulin.

V Kultuur ja sport

Kõik on üldine segane jutt.

Ülejäänud lepingupunktidest jäi silma vaid kommunismiohvrite memoriaali rajamine, mis on meeldivalt üllatav, et see lepingusse kirja pandi.

Ei saa ma aru nendest, kes väidavad, et tegu on vasakpoolsusse kalduva valitsusega. Tsentristlikuks ehk võib tõepoolest nimetada, aga paljud punktid programmis on selgelt parempoolsed. Kõige suuremaks, ma ütleks et ületamatuks probleemiks saab olema riigi eelarve hoidmine vaid 0.5% miinuses kõigi nende lubaduste täitmisel. Kas käriseb eelarve tasakaal või jäetakse osa valimislubadustest täitmata, mis muidugi oleks äärmiselt tüüpiline poliitikute käitumine. Maksupoliitikat kommenteerides võin kinnitada, et Kanadas maksan oluliselt suuremat tulumaksu kui Eestis sama sissetuleku pealt.

Kokkuvõttes ei teeks ma muud kriitikat kui julgen väita, et koalitsioonilepe on liiga ilus, et toimiks reaalsuses. Vaatame kui stabiilne loodav valitsus saab olema ja kaua püsib. Kui veab välja 2019 aasta valimisteni annab rahvas hinnangu, kas suudavad olla edukamad kui eelmine või jooksevad omadega hullult rappa. Esimene proovikivi saab olema hääletus parlamendis, kus Savisaare toetajad teoreetiliselt võiks saboteerida hääletust, ehkki ilmselt pole neil piisavalt jõudu ega meelekindlust seda läbi kukutada.