Halloween Torontos Eesti sõpradega

See aasta langes Halloween esmaspäeva peale. Kahjuks pole siiski tegu riigipühaga nii, et vaba päeva ei antud. Sellele vaatamata võtavad paljud vaba päeva või siis vähemalt lahkuvad lõuna ajal töölt, mida oli ka liikluses märgata. Kuna pere linna mööda laiali, otsustasime metrooga minna. Ainult vanem plika saabus autoga, et saaks hiljem koos koju sõita. Kui kogu ülejäänud pere oli oma kolm päeva kostüümide kallal vaeva näinud siis mina otsustasin lihtsalt juuksed lühikeseks ajada, maskeerimisjaki selga ja suusamaski pähe tõmmata - esinesin lõbusa terroristina. Kaasa natuke muretses, et äkki ei saa rahvas naljast aru ja kutsuvad mulle miilitsa kui püstoli pihku võtan ning granaadi vööle riputan. Ma lubasin viisakalt atribuudid seljakotis hoida.

7% "Sisaliku mürk"

Metroos heideti meie suunas pilke :P

Juukselõikuse juures ununes habemepügamise terapikkus peale, märkasin natu hilja kui juba mõni sent kõrvast kõrgemale olin jõudnud. Kutsusin noorema lapse appi, see pügas minust hoopis "kahe näoga Jaanuse": pool soengust kahe milli pikkuseks, pool jäi kuis oli. Metroos otsustasin igaks juhuks maski peast võtta kui rahvas peale minu nägemist vagunist lahkuma kippus. Soengut nähes ei suutnud nii mõnigi muiet tagasi hoida. Kiki oli Batmani vastane Jokker, ka tema kostüüm sundis päid pöörama. Mari miskisugune insenerist hingede kollektsioneerija.

Piraat pakub jooki

Surnuaed maja ees

Vanade sõprade juures kogunesime vist juba 18't või 19't korda, oleme iga aasta sealkandis kommijooksul käinud sellest ajast peale kui lapsed jalad alla võtsid. Kõigepealt tegime pisikesed joogid, et väljas jahe ei hakkaks. Siis grupipilt maja ees ja läksime. Lapsed enam kommikottidega ringi ei jooksnud, ehkki ega nad ära öelnud kui kusagilt taskusse suruti. Rohkem oli see üritus oma kostüümide näitamiseks ja teiste uudistamiseks. Suuremal plikal oli eelmine õhtu pidu sõpradega ning töö juures kostüümivõistlus. Pisemal arvestustenädal, mistõttu kostüümi kõrvalt tuli palju aega õppimisele pühendada.

Tänaval oli ohtralt kaunistusi, mõned on ikka hullult vaeva ja raha dekoratsioonide peale pannud. Mulle meeldis eriti vana mereröövel kes möödujatele vaadist punshi pakkus, tegelt oli küll tegu 8 liitrise täitsa hea veinipakiga. Esialgu oli plaanis oma vana maja juurest läbi jalutada, aga lõpuks ei viitsinudki. Istusime mugavalt diivanitel ja ajasime niisama juttu. Õhtu kulus märkamatult, veidi enne keskööd asusime minekule. Peaks tihemini sõpradega kokku saama aga paistab, et mida vanemaks saad, seda mugavamaks lähed. Lihtsalt ei viitsi enam pingutada, et pidu ette valmistada või isegi enda kere kohale vedada. Omaette tore, et meie kamba lapsed ikka veel koos käivad, ehkki keskmine vanus kisub 20 aasta ringi.